PRG1418 "Ekspordi(ga tegelejate) tulemuslikkus VUCA ja mitte-VUCA keskkondades" / "Export(ers') Performance in VUCA and Non-VUCA Environments"
Tere tulemast projekti PRG1418 "Ekspordi(ga tegelejate) tulemuslikkus VUCA ja mitte-VUCA keskkondades" kodulehele!
Projekti lühitutvustus. Projekti eesmärgiks on välja arendada ekspordi(ga tegelejate) tulemuslikkuse (ET) indikaatorid vastavalt firma tüübile ja rahvusvahelistumise etapile, teha kindlaks nende peamised mõjutegurid ning anda soovitusi, kuidas prognoosida ja parandada tulemuslikkust VUCA (ingl. k. lühend sõnadest volatiilne, ebakindel, kompleksne ja ebamäärane) ja mitte-VUCA keskkondades. Projekti tulemused täidavad olulised uurimislüngad rahvusvahelise ettevõtluse alases teaduskirjanduses, sest seal puudub siiani konsensus ET mõõtmise kohta VUCA ja mitte-VUCA tingimustes. Ka ET peamised mõjutegurid, prognoosimine ja tõstmine vajavad rohkem uurijate tähelepanu. Eesti riigi ja firmajuhtide jaoks on projekti tulemused eriti olulised, sest riik on väga ekspordile orienteeritud ja majanduskriiside ajal Eesti eksporditulud langevad osades kaubagruppides oluliselt. Seega pärast kriise on ekspordi taastumine väga vajalik. Tähtis on ka aru saada, mida teha ekspordi edu saavutamiseks tulevaste kriiside eel või ajal.
Projekti meeskond: Tiia Vissak, Oliver Lukason ja doktorandid Art Andresson, Margus Kõomägi, Tairi Leis, Maksim Mõttus, Marcus Marmor ja Karl Erik Õim
Ametlikud koostööpartnerid väljastpool Tartu Ülikooli: Niina Nummela, Susan Freeman, Barbara Francioni
Projekti kestvus: 01.01.2022−31.12.2026
Projekti kohta saab lisainfot lingilt ETIS - Ekspordi(ga tegelejate) tulemuslikkus VUCA ja mitte-VUCA keskkondades
Juba ilmunud publikatsioonid:
Ajakirjaartiklid:
Lääts, Kertu; Lukason, Oliver, 2022, Sustainability Initiatives and Failure Risk of a Firm: How Are They Linked? Journal of Risk and Financial Management, 15(11), DOI: 10.3390/jrfm15110502.
Artikkel uurib ettevõtte jätkusuutlikkuse ja ebaõnnestumise tõenäosuse vahelist seost. Analüüs Eesti mitte-noteeritud firmade näitel kinnitab, et suurem kogus nii keskkonna kui ka sotsiaalseid jätkusuutlikkuse initsiatiive on seotud firma suurema ebaõnnestumise tõenäosusega. Nimetatud seos kehtib ainult Eesti turul tegutsevate firmade puhul, kuid eksportööride puhul vastav seos puudub.
Ashyrov, G.; Lukason, O., 2022. Political Connectedness and Financial Performance of SMEs, Journal of Risk and Financial Management, 15 (12). DOI: 10.3390/jrfm15120600.
Artikkel uurib ettevõtte juhatuse liikmete poliitilise seotuse ning ettevõtte tulemuslikkuse vahelisi seoseid Eesti firmade üldkogumi näitel. Kasutades laia valikut tulemuslikkuse (sh. ekspordile orienteeritust) ning poliitilise seotuse muutujaid, indikeerivad regressioonimudelid, et poliitiliselt seotud juhatuste poolt juhitud firmad on madalama tulemuslikkusega. Saadud tulemused jäävad muutumatuteks nii erinevate sõltuvate ja sõltumatute muutujate korral kui ka üle erinevate vaadeldud perioodide.
Selles artiklis selgitati välja, millised näitajad progrnoosivad Hispaania akadeemiliste idufirmade rahvusvahelistumise tüüpi. Näidati, et kiiresti rahvusvahelistuvad innovaatilised ja võrgustunud ettevõtted, millel on rahvusvaheline maailmapilt. Leiti, et suurema prognoosimistäpsusega saab tuvastada, milline akadeemiline idufirma rahvusvahelistub aeglasemalt, samas ülikiire rahvusvahelistumise puhul oli täpsus mõnevõrra madalam. Lisaks osutus hilisema rahvusvahelistumise prognoosimistäpsus suuremaks kui tuvastamine, milline firma rahvusvahelisutb oma esimese kolme ametliku tegutsemisaasta jooksul.
Vissak, T. 2023. A literature review on CEE firms’ internationalization: success measurement, achievement and outcomes, Review of International Business and Strategy. DOI: 10.1108/RIBS-06-2022-0061.
Selles artiklis järeldati, et Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) firmade edukust mõistetakse ja mõõdetakse mitmeti, edukad rahvusvahelistujad võivad rahvusvahelistuda erinevalt, neid mõjutavad erinevad välised ja sisemised tegurid ja tegevused ja nende rahvusvahelistumine annab erinevaid tulemusi. Seega pole olemas "ideaalset" eduka rahvusvahelistumise tüüpi: et väga erinevaid KIE firmasid peetakse "edukateks" (sest erinevad autorid kasutavad erinevaid mõisteid ja mõõdikuid), siis jõuavad nad eduni mööda väga erinevaid trajektoore.
Freeman, S., Vissak, T., Nummela, N., Trudgen, R. 2023. Do technology-focused fast internationalizers’ performance measures change as they mature? International Business Review, 102168. DOI: 10.1016/j.ibusrev.2023.102168.
Me uurisime, kuidas tehnoloogiaintensiivsete innovaatiliste kiirete rahvusvahelistujate tulemusnäitajate kasutus aja jooksul muutub. 42 Austraalia ettevõtja ja/või tehnoloogiaintensiivse tööstuse eksperdiga tehtud intervjuu põhjal näitasime, et nooremad ettevõtted eelistavad kasutada subjektiivseid (hinnangulisi) näitajaid. Hiljem hakkavad nad rohkem kasutama ka objektiivseid, nt. kasumipõhiseid näitajaid. Destruktiivne keskkond (nt. Covid-19) ei mõjutanud nende tulemuslikkust olulisel määral, sest nende poolt välja töötatud maailma jaoks uudsed lahendused on kriiside suhtes piisavalt vastupidavad.
Raamatupeatükid:
Selles peatükis uuritakse, millised tegurid mõjutasid 3 Eesti ettevõtte mittelineaarset rahvusvahelistumist (mitmeid osalisi või täielikke turgudelt väljumisi ja sinna tagasi sisenemisi) Covid-19 pandeemia ajal ja enne seda. Näidatakse, et taoline rahvusvahelistumine esines ka enne pandeemiat (näiteks kursikõikumiste tõttu ja seetõttu, et mõnel firmal polnud stabiilset kliendibaasi). Pandeemia ajal oli nõudlus ebastabiilne ja reisipiirangud tekitasid osadele ettevõtetele täiendavaid raskusi. Samas lõi pandeemia ettevõtete jaoks ka mõningaid soodsaid ärivõimalusi: sealhulgas tekkis vajadus uute toodete järele. Selle tulemusena uuritud ettevõtete käive kasvas.
Selles peatükis selgitatakse, kuidas Covid-19 pandeemia mõjutas 8 Eesti ettevõtte välisturgudel tegutsemist: sinna sisenemist, sealt väljumist ja sinna tagasi pöördumist. Näidatakse, et mõned firmad olid pandeemia mõjudega toimetulekul edukamad kui teised (mõned isegi võitsid), kusjuures tulemus ei sõltunud alati sellest, kui palju nad ise pingutasid, et olukorda parandada: palju sõltus ka sellest, kui palju pandeemia mõjutas olukorda nende tööstusharus. Samuti selgus, et turgudelt väljumine ja sinna uuesti sisenemine oli üsna tavaline nähtus ka enne pandeemiat: see pole alati tingitud erakorralistest asjaoludest.
Ettekanded konverentsidel:
Selles artiklis antakse ülevaade Kesk- ja Ida-Euroopa firmade eduka rahvusvahelistumise alasest kirjandusest. Näidatakse, et "edukust" võib mõista väga erinevalt (sama firma võib ühe autori kriteeriumide järgi olla edukas ja teise kriteeriumide järgi ebaedukas), eduni jõudmiseks on erinevaid teid (sh. erinevaid rahvusvahelistumise protesse), edukate ettevõtete esialgset ja hilisemat rahvusvahelistumist mõjutavad mitmed sisemised ja välised tegurid ning ka "edukat" tulemust saab mõõta väga erinevate objektiivsete ja subjektiivsete näitajatega. Seega pole võimalik välja tuua mingit kindlat "ideaalset" edu saavutamise viisi ega tüüpi.
See artikkel on peaaegu identne eelmise (AIB CEE) artikliga.
See töö uurib, kuidas viis Bangladeshi tekstiilitootjat on suurendanud oma kriisidele vastupidavust Covid-19 pandeemia tingimustes. Ta näitab, et kuigi koroonakriis tabas neid firmasid ootamatult ja selle esialgsed mõjud olid negatiivsed, olid nad kohanemisvõimelised ja see aitas neil kriisi tingimustes vastu pidada ja ka võimalike tulevikus toimuvate kriiside suhtes ettevalmistusi teha: näiteks suurendada efektiivsust ja tootlikkust, tugevdada kliendisuhteid ja senisest rohkem digitaliseeruda.
See töö panustab rahvusvahelistumise kirjandusse, selgitades seniste eksporditulemuslikkuse näitajate probleeme, võttes arvesse VUCA tingimusi ja ettevõtete mittelineaarset rahvusvahelistumist. Ta järeldab, et siiani pole konsensust selles, millised näitajate väärtused näitavad, et eksportöör on "edukas", samuti puudub konsensus selles, kuidas edukust mõõta, nt. milliste objektiivsete ja subjektiivsete näitajate kombinatsiooni selleks kasutada. Ekspordi mõttes "edukas" firma võib olla finantsnäitajate poolest "ebaedukas" ja vastupidi. Rahvusvahelistumises on mittelineaarsused tavalised, aga neid mõõdetakse harva. VUCA tõttu võib arusaam "edust" muutuda.
Leis, T.; Õim, K. E. (2022). The Influence of Network Relationships on Internationalization Failure During VUCA . Conference presentation: ESU 2022, Spain, Seville 11.09-17.09. Seville: University of Seville.
Töö eesmärgiks on välja selgitada tegurid, mis põhjustavad Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise ebaõnnestumist võrgustiksuhete perspektiivist. Eesti ettevõtete intervjuaandmete analüüs näitas, et ettevõtted sõltuvad üksteisest ja info liigub läbi võrgustike. Võrgustiksuhted toetavad rahvusvahelistumise edukust, samas sobivate suhete puudus suurendab ebaõnnestumise tõenäosust.
Leis, T. (2023). Decision-making logics: effectuation and causation in VUCA and non-VUCA environments Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverents 26.-27.01.2023, Rakvere: Tartu Ülikool.
Töö eesmärk on tuua välja kahe enim kasutatava otsustusloogika põhijooned ja näidata, kuidas neid VUCA ja mitte-VUCA keskkondades kasutatakse, selgitades selle kaudu ettevõtete edu ja ebaõnnestumiste põhjuseid. Iga ettevõtte edu või ebaõnnestumine põhineb nende eelnevatel tegevustel, tegevused põhinevad aga eelnevatel otsustel ja need omakorda kasutataval otsustusloogikal. Kõige sagedamini kasutatavad otsustusloogikad on katsetamisloogika ja süstematiseeritus. Ettevõtluses on alati mitmesuguseid riske, mille mõju suureneb volatiilses, ebakindlas, keerulises ja mitmetähenduslikus (VUCA) keskkonnas. Iga ettevõte peab toime tulema oma VUCA-keskkonnaga ning ellujäämiseks peaksid organisatsioonid olema paindlikud, tegema vajalikke muudatusi ja keskenduma oma tugevustele.
Selles artiklis uuritakse, kas Itaalia firmade otsustusloogika muutus Covid-19 pandeemia ajal (mis oli näide VUCA keskkonnast, mis on volatiilne, ebakindel, kompleksne ja ebamäärane) rohkem katsetamisloogika (olemasolevatel vahenditel põhinev, paindlik) või planeerimisloogika (plaanidel põhinev, jäigem) sarnaseks. Tulemused näitavad, et kõik kolm uuritud firmat kasutasid VUCA keskkonnas nende loogikate hübriidi: mõlema loogika elemendid olid esindatud. Kõik kolm firmat hakkasid natuke rohkem kasutama mõlemat loogikat, aga samas mõlema loogika üksikutes elementides esines ka skooride langusi. Pandeemia mõjutas firmasid erinevalt: kui ühe puhul domineeris negatiivne mõju, siis teise puhul positiivne mõju, samas kui kolmandat see eriti ei mõjutanud.
Vissak, T.; Nummela, N.; Francioni, B. (2023). Do Firms Change Their Decision-Making Logic in a VUCA Environment? Case Study Evidence From Italy Conference Presentations: Academy of International Business 2023 Annual Meeting, Warsaw, 06.-09.07.2023. Warsaw: SGH Warsaw School of Economics.
See artikkel on väga sarnane Glasgow's ette kantud artiklile (vt. eelmise artikli kirjeldust).
Vissak, T. (2023). CEE Firms’ Outward Internationalization: How Is “Failure” Understood and What Causes It? Conference Proceedings: 9th AIB Central & Eastern Europe Chapter Annual Conference “International Business from «East» to «West»: Global Risks and Opportunities”, Warsaw, 05.-06.07.2023.. Ed. W. Mierzejewska and P. Dziurski. Warsaw: SGH Publishing House, 69−73.
Artiklis antakse ülevaade kirjandusest KIE firmade ebaõnnestunud väljapoole suunatud (nt. eksport, investeeringud riigist välja) rahvusvahelistumise kohta: fenomeni olemusest, protsessidest, esialgsete ja edasiste ebaõnnestumise põhjustest ja tagajärgesest. Selgus, et kuna kasutatakse erinevaid ebaõnnestumise mõisteid ja kriteeriume ja uuritakse erinevaid ebaõnnestunud rahvusvahelistumise protsesse, põhjuseid ja tagajärgi, aga ka fenomeni keerukuse tõttu, pole võimalik kindlaks teha "tüüpilist" ebaõnnestumise teekonda; selle põhjused ja tagajärjed võivad olulisel määral erineda. Seetõttu pole olemas ka "optimaalset" viisi ebaõnnestumise vältimiseks.
Vissak, T. Evaluating the usefulness of open AI chatbots for studying nonlinear internationalization: a user’s experience . Conference Presentations: 17th Vaasa International Business Conference "Sustainable International Business in the Digital Era", Vaasa, 16.-17.08.2023. University of Vaasa.
Selles artiklis hinnatakse kolme tasuta avalikkusele kättesaadava tehismõistusega juturoboti – ChatGPT Online, Character.AI and ColossalChat – kasutamiskõlbulikkust firmade mittelineaarse rahvusvahelistumise uurimiseks. Artikkel näitab, et mitmete probleemide – fiktiivsete allikate pakkumise, ebakorrektse avaldamisinfo andmise, eksisteerivate, kuid antud teemaga mitteseotud allikate viitamise ja tegelike allikate mitteviitamise, aga ka liiga lühikeste, ebaselgete ja/või valede vastuste andmise – tõttu pole neid juturoboteid veel võimalik teadustöö tegemise jaoks piisavalt kasulikuks lugeda.
Ajaleheartiklid:
Artiklis selgitatakse, et lühend VUCA pärineb inglise keelsetest sõnadest volatility (volatiilsus), uncertainty (ebakindlus), complexity (komplekssus, keerukus) ja ambiguity (ebamäärasus, ebaselgus) ja iseloomustab 2022. aastat väga hästi. VUCAga toimetulekuks tuleks olla ettevõtlik, kohanemisvõimeline ja vastupidav. Tuleks mõista, et „kuldsed“ ajad võivad küll mingiks perioodiks tagasi tulla, aga mitte tingimata täpselt sama „kuldsena“. Samas võib VUCA olukord luua ka palju uusi ärivõimalusi, kui nende suhtes piisavalt avatud olla.
Artiklis selgitatakse, et VUCA olukordades ei pruugi vanad tegutsemismallid enam nii hästi toimida, samas ei ole garanteeritud, et uued meetodid oleks vanadest paremad. Otsustajatel tekib selles olukorras tihti tunne, et midagi oleks vaja väga kiiresti midagi ette võtta, samas võib liigne kiirustamine viia loodetust palju viletsama tulemuseni, sest kõiki võimalikke probleeme ei suudeta ette näha. Samuti on ohtlik eeldada, et kõik olukorrad, firmad, inimesed jne. on ühesugused ehk sama mõõdupuuga mõõdetavad ja loota, et mingi meede tagab 100% ideaalse lahenduse.
Vissak, T. (2022). Tiia Vissak: keskenduks edu asemel ebaedule. Äripäev, 13.04.2022.
Artiklis selgitatakse, et sellist inimest, kellel õnnestuks alati absoluutselt kõik, pole olemas, kusjuures ebaõnnestuja pole oma ebaõnnes alati ise süüdi, kuigi osadele teda ümbritsejatele võib nii tunduda. Ajakirjanduses ilmub pidevalt edulugusid, aga tundub, et ebaõnnestumistele pööratakse mõnevõrra vähem tähelepanu (ja kui, siis pigem negatiivses võtmes). Seega äkki peaks hakkama rohkem jagama lugusid sellistest ebaõnnestumistest, mis lõpuks viivad eduni? Sellised lood võiks inspireerida neid, kellel seni kõik õnnestunud pole. Huvitav oleks ka välja selgitada, kuidas õnnestujad ise oma õnnestumise määra mõõdavad (kui nad seda üldse teevad).
Vissak, T. (2023). Tiia Vissak: mentaliteet, mis hävitab Eesti edu. Äripäev, 17.01.2023.
Artiklis selgitatakse, et erinevat liiki (kooli-, töö-, klientide jne.) kiusamine on Eestis suhteliselt levinud, aga see toob majandusele palju kahju, sest ta tekitab stressi ja selle kaudu erinevaid muid probleeme. Selle asemel oleks kasulikum teha koostööd ja teisi toetada, sest see suurendab inimeste rahulolu, parandab tööviljakust ja aitab majanduskasvule kaasa.
Artiklis selgitatakse, et liiga paljud tahavad olla nagu kõik teised, sest nii tundub turvalisem, aga VUCA olukorras võib see olla ohtlik: hoopis teistest eristumine võib tuua edu. Seega peaks ka firmad julgustama töötajaid, kes pakuvad välja originaalseid ideid.