{"id":6,"date":"2024-04-04T04:42:02","date_gmt":"2024-04-04T01:42:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/tulevikuoskused-2025-valmista-ennast-ette\/"},"modified":"2024-04-04T04:42:13","modified_gmt":"2024-04-04T01:42:13","slug":"tulevikuoskused-2025-valmista-ennast-ette","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/tulevikuoskused-2025-valmista-ennast-ette\/","title":{"rendered":"TULEVIKUOSKUSED"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tEnesejuhtimisoskus<\/span><\/span><\/b><\/span>
\n<\/h3>\n
    \n
  • \n\t\teneseregulatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\tkohanemisv\u00f5ime<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\t\u00f5pioskus<\/span><\/span>ed<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

    \n\tEnesejuhtimine on oskus oma vajadusi ja eesm\u00e4rke m\u00e4\u00e4ratleda, valida sobiv viis nende elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks. <\/span><\/span><\/b>Enesejuhtimise oluline eeldus on eneseregulatsioonioskus, s.o <\/span><\/span>v\u00f5ime juhtida oma emotsioone ja k\u00e4itumist eri olukordades,<\/span><\/span><\/span> ning vastutamine oma valikute eest. Ennast juhtiv inimene tegutseb sisemiste, mitte v\u00e4liste ajendite v\u00f5i surve t\u00f5ttu. Samuti oskab ta eri toiminguid t\u00e4htsuse j\u00e4rjekorda seada ja aega planeerida.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tEnnast juhtiv inimene on vastupidav ja kohanemisv\u00f5imeline, suudab ennast motiveerida ning oma t\u00e4helepanu \u00f5igesse kohta suunata. Ta tuleb toime nii muudatuste kui ka tagasil\u00f6\u00f6kidega, oskab arvestada tagasisidega ja v\u00f5tta vastu kriitikat. Enesejuhtimise osa on ka oma vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise eest hoolitsemine, sealhulgas hakkamasaamine oma emotsioonidega.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\tEnesejuhtimine on tihedalt seotud elukestva \u00f5ppega ja on oluline alus \u00f5pioskustele. Ennast juhtiv \u00f5ppija oskab p\u00fcstitada \u00f5pieesm\u00e4rke ja j\u00e4lgida oma \u00f5ppeprotsessi.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

    \n\t\u00a0\n<\/p>\n

    \n\tSuhtlemisoskus<\/span><\/span><\/b><\/span>
    \n<\/h3>\n
      \n
    • \n\t\tenesev\u00e4ljendus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0\n\t<\/li>\n
    • \n\t\taktiivne kuulamine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
    • \n\t\tkultuuridevaheline suhtlemine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

      \n\tSuhtlemisoskus on oskus luua inimesega kontakt, teda kuulata ja ennast arusaadavalt v\u00e4ljendada.<\/span><\/span><\/b> Suhtlusoskus t\u00e4hendab \u00fchelt poolt kognitiivset v\u00f5imet saada aru ema- v\u00f5i v\u00f5\u00f5rkeelest, esitada teavet ja ideid nii suuliselt kui ka kirjalikult selgel ja veenval viisil. Teisalt eeldab suhtlemine teise poole aktiivset kuulamist, temast arusaamist ja talle l\u00e4bim\u00f5eldult vastamist. T\u00e4htsal kohal on ka t\u00e4henduslikud mitteverbaalsed suhtlusviisid (n\u00e4iteks n\u00e4oilmed).<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n\tHea suhtlemisoskusega inimene tunnetab teise poole vajadusi ja soove, m\u00f5istab ja v\u00e4\u00e4rtustab inimeste erinevusi ning on valmis looma nendega usalduslikku suhet. Edukas suhtleja tuleb toime eri (kultuuri)keskkondades ning suudab oma suhtlusstiili ja s\u00f5numit vastavalt vajadusele kohandada.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

      \n\t\u00a0\n<\/p>\n

      \n\tKoost\u00f6\u00f6oskus<\/span><\/span><\/b><\/span>
      \n<\/h3>\n
        \n
      • \n\t\tkaasamine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tempaatili<\/span><\/span><\/span>sus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
      • \n\t\tjuhtimis- ja l<\/span><\/span><\/span>\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisoskused<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

        \n\tKoost\u00f6\u00f6oskus on v\u00f5ime t\u00f6\u00f6tada inimestega \u00fchiste eesm\u00e4rkide nimel ning need ellu viia, arvestades meeskonnaliikmete \u00fclesannete ja v\u00f5imalustega.<\/span><\/span><\/b> Koost\u00f6\u00f6oskuse \u00fcks alus on empaatiline k\u00e4itumine \u2013 oskus p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu teiste tunnetele ja vajadustele, olles sealjuures m\u00f5istev ja toetav. Koost\u00f6\u00f6valmis inimene suudab luua strateegilisi partnerlussuhteid, kaasata eri pooli ja pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi. Edukaks koost\u00f6\u00f6ks on vajalik oskuslik <\/span><\/span>juhtimine, sh t\u00f6\u00f6de delegeerimine ja koordineerimine, kaasatud isikute motiveerimine ja neile tagasiside andmine.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

        \n\tKoost\u00f6\u00f6aldis inimene oskab m\u00e4rgata ebav\u00f5rdset kohtlemist, diskrimineerimist, ahistamist v\u00f5i muid sarnaseid olukordi, ta teab, kuidas sekkuda ja luua turvalist keskkonda eri seisukohtade v\u00e4ljendamiseks. Ta leiab lahkarvamuste korral kompromisse v\u00f5imaldava \u00fchisosa ja suudab konflikte lahendada.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

        \n\t\u00a0\n<\/p>\n

        \n\tProbleemi lahendamine<\/span><\/span><\/b><\/span>
        \n<\/h3>\n
          \n
        • \n\t\tprobleemide m\u00e4\u00e4ratlemine<\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0\n\t<\/li>\n
        • \n\t\tlahendusele suunatus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\ttoimetulek m\u00e4\u00e4ramatusega<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

          \n\tProbleemi lahendamise oskus on v\u00f5ime anal\u00fc\u00fcsida ja m\u00f5ista probleemi olemust, n\u00e4ha v\u00f5imalikke lahendusi, neid hinnata ning valida ja viia ellu neist sobivaim.<\/span><\/span><\/b> Probleemi lahendamise oskus algab probleemi \u00e4ratundmisega ja tegutsemiseks sobiva plaani koostamisega. Lahenduse leidmiseks tuleb osata koguda asjakohast infot, kaaluda olukorda eri k\u00fclgedest ja saada aru eri lahendusviiside v\u00f5imalikest tagaj\u00e4rgedest. Lahendused on tulevikku suunatud ning arvestavad muutuvat maailma ja eri vaateid.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\tV\u00e4lja valitud lahendused tuleb ka ellu viia. Sealjuures on vajalik oskus tulla toime m\u00e4\u00e4ramatusega: tegutseda ebakindlates olukordades t\u00f5husalt, kohaneda muutustega ja muuta oma toimimisviisi, kui asjad ei laabu nii, nagu algul planeeriti.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

          \n\t\u00a0\n<\/p>\n

          \n\tLoovus<\/span><\/span><\/b><\/span>
          \n<\/h3>\n
            \n
          • \n\t\tuudishimu<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
          • \n\t\tuuendusmeelsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
          • \n\t\tleidlikkus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

            \n\tLoovus on v\u00f5ime l\u00e4heneda teemale v\u00f5i olukorrale <\/span><\/span><\/b>loomingulisel viisil ja luua uut teadmist<\/span><\/span><\/b>. <\/b>Loovuse aluseks on uudishimu, leidlikkus ja v\u00f5ime m\u00f5elda v\u00e4ljaspool tavap\u00e4rast. Loovuse eeldus on huvi muutuva maailma vastu ja avatus uutele kogemustele, mis ajendab otsima teadmist uutest allikatest. Looval inimesel on v\u00f5ime olemasolevaid vahendeid ootamatul viisil kasutada. <\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

            \n\tUuendusmeelsus on oskus kasutada oma kujutlusv\u00f5imet teabe, vaatenurkade v\u00f5i t\u00f6\u00f6viiside uudseks kombineerimiseks ning luua selle kaudu uusi ideid ja lahendusi. Loovust ja uuendusmeelsust toetavad disainm\u00f5tlemise meetodid, mille abil saab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uusi, originaalseid ja v\u00e4\u00e4rtuslikke v\u00f5imalusi.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

            \n\t\u00a0\n<\/p>\n

            \n\tKriitiline m\u00f5tlemine<\/span><\/span><\/b><\/span>
            \n<\/h3>\n
              \n
            • \n\t\tanal\u00fc\u00fctiline m\u00f5tlemine<\/span>\n\t<\/li>\n
            • \n\t\tk\u00fcsimuste esitamine<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
            • \n\t\tm\u00f5testamine<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

              \n\tKriitiline m\u00f5tlemine on ideede, v\u00e4idete ja olukordade anal\u00fc\u00fcsimine, et m\u00f5ista nende usaldusv\u00e4\u00e4rsust, \u00f5igustatust ja t\u00f5esust. <\/span><\/span><\/b>Kriitilise m\u00f5tlemisega inimene oskab esitada asjakohaseid k\u00fcsimusi, eristada fakte arvamustest ja t\u00f5eseid v\u00e4iteid valedest ning j\u00f5uda p\u00f5hjendatud ja ratsionaalsete j\u00e4reldusteni. Ta suudab hinnata p\u00f5hjenduste ja t\u00f5endite kaalukust ning m\u00f5ista nende t\u00e4hendust ja olulisust. Kriitilise m\u00f5tlemise aluseks on infokirjaoskus, eri allikatest p\u00e4rit teabe otsimine, hindamine ja haldamine.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

              \n\tAnal\u00fc\u00fctilise m\u00f5tlemise k\u00e4igus on v\u00f5imalik vaadelda s\u00fcsteemselt keerulisi ideid, m\u00e4rgata neis mustreid ja omavahelisi seoseid ning kombineerida neid. V\u00e4ga oluline on sealjuures m\u00f5testamine, mis v\u00f5imaldab kontekstist tuleneva m\u00f5tte kaudu paremini olukorda teadvustada ja sobivaid otsuseid langetada. See t\u00e4hendab ka oskust reflekteerida m\u00f5tteid ja emotsioone ning avatust (enese)kriitikale, mille abil on v\u00f5imalik m\u00f5ista oma kogemusi, \u00f5ppida uut, tulla toime v\u00e4ljakutsetega ja muuta vajaduse korral oma k\u00e4itumist.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

              \n\t\u00a0\n<\/p>\n

              \n\tDigioskused<\/span><\/span><\/b><\/span>
              \n<\/h3>\n
                \n
              • \n\t\tdigikeskkondade kasutamine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\tdigisisu loomine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\u00a0\n\t<\/li>\n
              • \n\t\tdigiturvalisus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                \n\tDigioskused t\u00e4histavad v\u00f5imet kasutada digikeskkondi ja -vahendeid eesm\u00e4rgip\u00e4raselt ja turvaliselt ning luua, hinnata ja kaitsta digisisu. <\/span><\/span><\/span><\/b>Digioskustega inimene teab, kuidas <\/span><\/span><\/span>andmeid otsida, lugeda, hallata ja t\u00f6\u00f6delda, mil viisil nende usaldusv\u00e4\u00e4rsust hinnata ja s\u00f5eluda andmemassidest v\u00e4lja olulisim info. Ta oskab <\/span><\/span>sobivaid digitehnoloogiaid ja -keskkondi kasutada vastutustundlikult ning muu hulgas koost\u00f6\u00f6 tegemiseks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                \n\tDigioskused v\u00f5imaldavad digisisu loomiseks ja kohandamiseks aru saada nii olemasolevate vahendite v\u00f5imalustest kui ka intellektuaalse omandi \u00f5igustega seotud piirangutest. Samuti on vajalik teada digiturvalisusega seotud p\u00f5hik\u00fcsimusi, eelk\u00f5ige digiseadmete ning oma isikuandmete ja privaatsuse kaitsmise v\u00f5imalusi. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                \n\tDigioskustega kaasneb oskus hallata ja lahendada k\u00fcberintsidente ja -kriise ning kasutada otstarbekal viisil ja eetiliselt tehisintellekti.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                \n\t\u00a0\n<\/p>\n

                \n\tEttev\u00f5tlikkus<\/span><\/span><\/b><\/span>
                \n<\/h3>\n
                  \n
                • \n\t\tproaktiivsus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                • \n\t\ttegutsemisvalmidus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                • \n\t\triskimisjulgus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                  \n\tEttev\u00f5tlikkus on oskus ja julgus algatada ja katsetada uusi v\u00f5imalusi ning lahendusi. <\/span><\/span><\/span><\/b>Ettev\u00f5tlikkusega kaasneb julgus riskida, oskus \u00e4ra tunda v\u00f5imalusi ja tahe neid kasutada, valmisolek leida lahendusi ja l\u00f5petada planeeritud tegevus.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                  \n\tEttev\u00f5tlikud inimesed oskavad seada selgeid eesm\u00e4rke ja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada strateegiaid nende saavutamiseks. Nad kasutavad t\u00f5husalt ressursse, loovad ja juhivad meeskondi, reageerivad paindlikult muutustele ja kohanevad uute olukordadega.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                  \n\tProaktiivsus t\u00e4hendab valmidust algatada ja tegutseda enne, kui seda n\u00f5utakse. Sellega kaasneb suutlikkus v\u00f5tta oma tegude eest vastutus.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                  \n\t\u00a0\n<\/p>\n

                  \n\tKestlik m\u00f5tteviis<\/span><\/span><\/b><\/span>
                  \n<\/h3>\n
                    \n
                  • \n\t\tkestliku arengu olemuse m\u00f5istmine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                  • \n\t\toma tegevuse m\u00f5ju hindamine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n
                  • \n\t\tsuunatus tulevikku<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                    \n\tKestlik m\u00f5tteviis t\u00e4hendab v\u00f5imet m\u00f5testada oma tegevust kestlikkuse vaatenurgast, hinnata ja suunata oma tegevuse laiemat m\u00f5ju keskkonnale, tervisele ja kultuurilisele j\u00e4tkusuutlikkusele. <\/span><\/span><\/b>Kestlikult m\u00f5tlev ja toimiv inimene saab aru Maa taluvuspiiridest, oskab anal\u00fc\u00fcsida looduskeskkonna s\u00e4\u00e4stmise, \u00fchiskondliku heaolu ja \u00f5igluse saavutamise v\u00e4ljakutseid ning pakkuda lahendusi<\/span>. Ta oskab nii erialaspetsialisti kui kodanikuna panustada tegevustesse, mis v\u00e4hendavad negatiivseid ja suurendavad positiivseid keskkonnam\u00f5jusid ning kujundavad \u00fchiskonda j\u00e4tkusuutlikumaks. <\/span><\/span><\/span>Ta suudab kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida, kuidas valitud erialal on <\/span><\/span>v\u00f5imalik tegutseda kestlikkuse eesm\u00e4rkide saavutamiseks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                    \n\tKestlik tegutsemine eeldab erialade\u00fclest m\u00f5tlemist, st oskust leida ja kasutada oma erialast v\u00e4ljapoole j\u00e4\u00e4vaid meetodeid ja teadmisi ning luua nende vahel seoseid. <\/span><\/span>Lisaks tuleb olla teadlik inim\u00fchiskonna ja looduskeskkonna v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise ja muud liiki m\u00f5testamise viisidest<\/span><\/span>.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

                    \n\tKestliku m\u00f5tteviisiga inimene oskab ja julgeb tegutseda j\u00e4tkusuutliku tuleviku nimel. Tulevikku suunatus t\u00e4hendab muu hulgas v\u00f5imet kohaneda tehnoloogiliste ja teiste muutustega.<\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                    \u00a0 Enesejuhtimisoskus eneseregulatsioon kohanemisv\u00f5ime \u00f5pioskused Enesejuhtimine on oskus oma vajadusi ja eesm\u00e4rke m\u00e4\u00e4ratleda, valida sobiv viis nende elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks. Enesejuhtimise oluline eeldus on eneseregulatsioonioskus, s.o v\u00f5ime juhtida oma emotsioone ja k\u00e4itumist eri olukordades, ning vastutamine oma valikute eest. …<\/p>\n","protected":false},"author":164,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/wp-json\/wp\/v2\/users\/164"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":68,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/68"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/praktikamajanduses\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}