Mis juhtub, kui maksiime rikkuda?
Kui mõnda neljast maksiimist vestluse käigus rikkuda, siis võib tulemuseks olla mitu varianti:
- Tahtlik, kuid varajatud (kvaliteedi)maksiimi rikkumine on valetamine
- Kõneleja võib anda endast parima kooperatiivsusprintsiibi ja maksiimide järgimisel, kuid kuulaja jaoks ei pruugi olla tegemist kõige paremini mõistetava panusega.
- Tahtlik maksiimide rikkumine nii, et ka kuulaja mõistab, et see on kavatsuslik ja kooperatiivsuseprintsiibist siiski kinni pidav, on vestluslik vihjamine ehk konversatsiooniline implikatuur.
Seega, konversatsioonilise implikatuuri tekkimine on otseselt seotud maksiimide rikkumisega nii, et vestluskaaslane seda mõistab ja koostööpõhimõte säilib.
Vaatleme iga maksiimi koos näidetega.
Hulga- ehk kvantiteedimaksiimi järgi peame me tegema oma panus täpselt nii informatiivseks kui on tarvis just selle vestluse jaoks. Kujutame ette järgmist olukorda, kus vestlevad ema ja teismeline laps:
Ema: mis sa täna lõunaks sõid?
Laps (i): hernesuppi
Laps (ii): toitu
Laps (iii): keedetud vedelikku, mille sees oli 87 hernest, osad neist terved, teised purunenud, ja 10 porgandikuubikut 1cm X 1cm.
Infohulga parajal määral edastamisest peab kinni vastus (i), vastused (ii) ja (iii) ilmselgelt rikuvad kvantiteedimaksiimi, ometi on need informatiivsed teisel moel, olles tõlgendatavad näiteks tähenduses „palun ära küsi nii tüütuid küsimusi“ vms.
Kvantiteedimaksiimi rikub ka näiteks tautoloogia: fraas „Hamburger on hamburger“ vastuseks küsimusele „Kuidas maitseb?“ või tuntud ütlus „Poisid on poisid“.
Sisu- ehk kvaliteedimaksiimi rikuvad mitmed kõnekujundid, näiteks
- iroonia:
A on teinud midagi B-le kahjulikku
B: Oled sina alles hea sõber.
- metafoor:
Sally on jäämägi.
- hüperbool:
Terve Eesti kiidab.
Seose- ehk relevantsusmaksiimi rikuvad sunnitud või sihikindlad teemavahetused. Näiteks:
A: Tead kui kole soeng Maril täna peas oli.
B: Täna hakkab vist sadama.
Või
A (laps): Hakkame ümbermaailmareisi mängima!
B (vanem): Kuidas su kodutöö edeneb?
Laadimaksiimi rikkumine võib tuleneda tahtlikult ebaselgest väljendumisest, et varjata tegelikku infot kas mõne vestlust pealtkuulava inimese eest või et pehmendada oma tegelikku seisukohta või anda märku oma sotsiaalsest prestiižist (nt liialdatud võõrsõnakasutus).
Näiteks:
(Nt teatriarvustuses): Laval keksis ebamaiselt kaunis kostüümis daam, kelle liigutused aeg-ajalt meenutasid midagi, mis võinuks olla luige tants Luikede järves.
Vanem lapsehoidjale: Karboniseeritud ja liigse sahharoosisisaldusega H2O konsumeerimise võiks suspendeerida peatoiduse lõpetamiseni. Muidu võib viimase manustamisel tõrkeid tekkida.
