Mitte alati ja mitte kõik kõneteod ei lähe korda nii, nagu lausuja kavatsenud on.
Eduka kõneteo tingimused
Kõneteod ei saa olla kas tõesed või väärad. Kuid nad võivad kas õnnestuda või ebaõnnestuda. Ma võin minna Emajõe äärde lodja juurde ja seal kui tahes mitu korda öelda: „Ma ristin selle lodja Pigilinnuks,“ kuid see ei muuda lodja nime. Sest ma pole õige isik seda tegema ja ümberristimiseks pole kohane aeg ja olukord jne. See tähendab, et on mingid tingimused, mis peavad olema täidetud, et kõneakt õnnestuks. Nimetataksegi kõneakti õnnestumise tingimused või eduka kõneteo tingimused. Kaks peamist tingimust, mis on vajalikud kõneteo õnnestumiseks, on ettevalmistav tingimus ja siiruse tingimus.
Ettevalmistav tingimus
Ettevalmistavad tingimused ei määra kõnetegu, kuid on hädavajalikud selles mõttes, et kui nad ei kehti, siis kõnetegu ei lähe läbi, vaid ebaõnnestub. Deklaratiivide puhul näiteks peab neid sooritaval inimesel olema selleks mõjuvõim, õigus, volitus, ja deklaratiiv peab olema läbi viidud vastavates tingimustes ja kohaselt (nagu lodja ristimine). Ka pensionile minekuks või töölt lahkumiseks ei piisa suvalisel ajal suvalises kohas öeldud Ma lähen pensionile (see on sel juhul komissiiv, mitte deklaratiiv). Ka peab kõneteo toiming olema õnnestumiseks läbi viidud korralikult ja täielikult.
Siiruse tingimus
Kõnetegu tegeval inimesel peavad olema vastavad tunded või uskumused. Assertiivi (väitmine nt) õnnestumiseks peab kõneleja ise uskuma propositsiooni, mida ta väidab/väljendab. Tänamiseks peab tundma tänulikkust. Vabandamiseks peab tundma vajadust vabandust paluda. Lubaduseks peab tõepoolest kavatsema lubatut teha. Siirusetingimuse rikkumise puhul kõnetegu küll sooritatakse, kuid seda on kuritarvitatud (tegu on tühi, ebasiiras).
