Kõnetegude klassifikatsioon

John R. Searle’i järgi saab kõneteod jaotada selle järgi, mis nad läbi viivad, viide rühma:

1. Assertiivid ehk tõdemused

Tõdemused ütlevad, kuidas asjad on. Assertiivid väljendavad arvamust, teateid, kinnitusi, kirjeldusi, selgitusi, väiteid, märkusi, ühesõnaga teadaandeid (sellest, kuidas kõneleja arvates asjalood on). Eksplitsiitsed performatiivid on assertiivide puhul nt väitma, ütlema, nentima jt.

Assertiivid on need kõneaktid, mille puhul kõneleja vastutab öeldu tõesuse eest, annab teada oma tõekspidamisi.

= Teadaanded

 

2. Juhised ehk direktiivid

Direktiivide eesmärk (kõnejõud ja taotletav efekt) on panna kuulaja midagi tegema. Kõneleja taotleb, et kuulaja(d) teeks(id) propositsioonis esitatud tulevasi tegusid. Täpsemalt väljendavad direktiivid palveid, juhiseid, ettepanekuid, hoiatusi, käsklusi, korraldusi, nõudmisi, õpetusi, väljakutseid.

Eksplitsiitsed performatiivid on näiteks käskima, paluma, anuma, soovitama, nõudma aga ka palun. Direktiivid on ka tähelepanu juhtimise kõneteod: Kuule! Vaata!

Käskiv kõneviis vormistab samuti direktiive.

= Palumised, käsud, nõuanded

 

3. Kohustumised ehk komissiivid

Kõneleja võtab selle kõneteoga endale kohustuse tulevaseks teoks, lubab ise midagi korda saata.

Eksplitsiitsed performatiivid on näiteks lubama, tõotama, püüdma, kohustuma, enda peale võtma, kokku leppima.

= Lubadused ja tõotused

 

4. Tundeväljendused ehk ekspressiivid.

Nende mõte on suhtluses oluliste tunnete ja hoiakute nagu rõõm, heakskiit, rahulolematus jms väljendamine. Kõneleja väljendab oma hingeseisundit propositsioonis esitatud seisukoha suhtes. Ekspressiividega tervitatakse, tänatakse, kiidetakse, noomitakse, rõõmustatakse, tehakse komplimente ahastatakse, kahetsetakse jne (eksplitsiitsed performatiivid tänama, õnnitlema, kiitma, kaastunnet avaldama, süüdistama, vabandust paluma, andestama jpt.)
Sageli sooritatakse eesti keeles ekspressiive verbi väljendama ja avaldama abil:

  • heameelt, imestust, kaastunnet, kurbust, lootust, nördimust, pettumust, üllatust avaldama,
  • hirmu-, rõõmu, tervitus, valu, braavo jms hüüatused on tugevaastmelised ekspressiivid.

Ekspressiividel võib vahetu propositsioon ka puududa (Ahoi!). Kuid üldjuhul on propositsioonil tundeväljenduse objektina mingi seos kõneleja või kuulajaga; ekspressiivide eeltingimuseks on, et kõneleja peab väljendama oma hingeseisundit lausungikontekstis eeldatavasti kehtivate asjaolude suhtes.

Palun vabandust, et ma hilinesin.
Tänan teid südamest.
Avaldan kaastunnet.
Küll sul on ilusad kingad!
Milline tore päev!
Kui lahke teist mind kutsuda.

= Õnnitlused, vabandused, tänud

 

5. Kehtestused ehk deklaratiivid

Kehtestused muudavad maailmas midagi tänu selle ütlemisega. Selle lausungiga kehtestab kõneleja propositsioonilises sisus esindatud asjaolu tänu oma kõneteo edukale sooritamisele. Kehtestaval kõnejõul on peale kehtestamise ka asseritiivne ja ekspressiivne jõud.
Ametisse nimetamine, andestamine, asutamine, avamine, defineerimine, heakskiit, hukkamõist, jõustamine, kehtestamine, kinkimine, keeld, loa andmine, pärandamine, pühendamine, ristimine, ratifitseerimine, süüdimõistmine, trahvimine, tuvastamine, vallandamine, volitamine, vande alla panemine, väljaheitmine, ülesandmine, üles seadmine, õnnistamine jt.

Paljud olulised deklaratiivid sooritatakse eesti keeles verbi kuulutama abil:

  • välja, avatuks, suletuks, lindpriiks, võitjaks, meheks ja naiseks,
  • seadust, pankrotti jm välja kuulutama.

Ristima, nimetama, avama, tagasi astuma, vallandama, välja heitma, süüdi mõistma, ametisse pühitsema, sisse õnnistama, aut!

Eesti keeles on grammatilisest küljest huvitav, et ma lasen su lahti! Toimib pigem ähvardusena (direktiiv), kehtestusena on kasutusel täisminevik: Sa oled lahti lastud!

= kehtestamised muudavad maailma
back forward