Õppejõu portfoolio on eesmärgistatult koostatud ja süstematiseeritud materjalide kogum, milles õppejõud analüüsib oma õpetamisarusaamu, õpetamistegevust (sh oma õpetamise arendamiseks ettevõetud samme) ja õpetamisalast arengut.

Portfoolio koostamisel võiks õppejõud oma tegevusele mõelda erinevatest vaatenurkadest lähtudes: enesehinnang, üliõpilaste areng, kolleegide tähelepanekud, ülikooli areng ja ühiskonna teenimine. Keskenduda tasub enda valitud paarile-kolmele olulisele arenguülesandele ja tegevusele. Lisas esitab õppejõud omal valikul täiendavaid ja kinnitavaid tõendusmaterjale. Oma õpetamist analüüsides ja arenguülesandeid püstitades toetub õppejõud õpetamise hea tava põhimõtetele, valides neist 1-2 atesteerimisperioodil arengu aluseks olnud printsiipi.

Õppejõu portfoolios on kajastatud järgmised teemad:

1. Õppejõu õpetamisarusaamad

Õppejõu õpetamisarusaamad kajastavad õppejõu seisukohti õppimisest ja õpetamisest, üliõpilaste ja õppejõu rollist, oma õpetamise eesmärkidest ning oma igapäevase õpetamise võimalikku kooskõla selle ettekujutusega. Õpetamisarusaamad peegeldavad, kuidas õpetamise põhimõtted ja õpetamistegevused moodustavad ühtse terviku. Kujundlikult võiks õpetamisarusaamadest põhjal kujuneda autoportree endast õppejõuna.

Toetavad küsimused:

  • Milline on minu ettekujutus õppimisest ja õpetamisest? Millised on õpetamise eesmärgid?
  • Kuidas kirjeldan õppejõu ja üliõpilase vastutust õppeprotsessis?
  • Mida ma õppejõuna teen oma igapäevases õppetöös? Kuidas minu reaalsed tegevused on kooskõlas ettekujutuste ja kavatsustega? Mis võivad olla erisuste (ebakõlade) tekkimise põhjused?

2. Eneseareng  

Enesearengu osas kirjutab õppejõud, millised arenguülesanded on ta on endale püstitanud, millest lähtudes oma arengut juhtinud. Kajastamist leiavad allikad, millele õppejõud on arengut kavandades toetunud; milliseid enesearengu võimalusi on ta kasutanud (koolitustel osalemine, konsultatsioon, praktikakogukond, koolituste läbiviimine, iseseisev töö) ja millist kasu saanud, ning kuidas on oma õpetamist uurinud ning milliseid õpetamisega seotud ettekandeid teinud ja artikleid avaldanud.

Toetavad küsimused:

  • Millised arenguülesanded olen õppejõuna endale püstitanud?
  • Millistele allikatele olen arengut kavandades toetunud (nt teoreetiline kirjandus, üliõpilaste tagasiside, kolleegide tähelepanekud)?
  • Milliseid enda arendamise võimalusi olen kasutanud (koolitustel osalemine, konsultatsioon, praktikakogukond, koolituste läbiviimine, iseseisev töö) ja millist kasu nendest saanud?
  • Milliseid õpetamisega seotud ettekandeid olen teinud või artikleid avaldanud?

3. Tegevused ja refleksioon (analüüs)

Oma tegevusi kirjeldades ning õpetamiskogemust analüüsides võiks keskenduda muutustele, mida õppejõud on õpetamispraktika jooksul teinud. Tasub välja tuua muutuste tegemise ajendid, oma tegevuse arendamise põhifookus ning osutada, kuidas tehtud muutused on toetanud üliõpilaste õppimist. Tegevusi kirjeldades ja kogemust reflekteerides (analüüsides) võiks keskenduda kõige olulisematele ning tähelepanu pöörata uute ideede rakendamisele õpetamise ja juhendamise praktikas; õpetamises (juhendamises) tehtud muutuste kirjeldustele ja põhjendustele; praktikakogukonnas/koolitustel/konverentsidel saadud kogemuste/ideede (rakendatavuse) analüüsile; üliõpilaste tagasiside analüüsile ja kommentaaride ajendil tehtud/kavandatavad muutustele; kollegiaalse tagasiside käigus saadud tagasiside analüüsile ja selle ajendil tehtud/kavandatavad tegevustele; teaduskirjandusega tutvumisest saadud ideedele, nende rakendamisele õpetamises ning tulemuslikkuse analüüsile, enesehinnangule oma õpetamisele.

Refleksiooni kinnitab õppejõud enda valitud tõendusmaterjaliga, mis on valminud õppetöö jooksul (näiteks loovust arendavad ülesanded, üliõpilastelt kogutud tagasiside kokkuvõtted, koostööle suunavate ülesannete näited jm).

Toetavad küsimused:

  • Milline õpetamise hea tava põhimõte on viimastel aastatel minu jaoks oluline olnud? Mida olen õpetamises teinud selle põhimõtte rakendamiseks? Mida kavandatust ei ole veel õnnestunud ellu viia?
  • Millised on minu kui õppejõu ja üliõpilaste olulised tegevused õpetatavates ainetes? Kuidas need tegevused on kooskõlas minu valitud õpetamise hea tava põhimõttega?
  • Milliseid uusi ideid olen õpetamises ja juhendamises rakendanud? Mis on mind ajendanud muutusi tegema? Kuidas tehtud muutused on toetanud üliõpilaste õppimist?
  • Milliseid praktikakogukonnas, koolitustel või konverentsidel saadud kogemusi ja ideid olen saanud oma õpetamises rakendada? Kuidas need on toetanud üliõpilaste õppimist minu ainetes?
  • Milliseid õpetamisalasest kirjandusest leitud ideid olen saanud oma õpetamises rakendada? Kuidas hindan nende tulemuslikkust?  
  • Milliseid materjale valin oma väidete kinnitamiseks (näiteks loovust arendavad ülesanded, üliõpilastelt kogutud tagasiside kokkuvõtted, koostööle suunavate ülesannete näited)?

4. Uued arenguülesanded

Õppejõud püstitab edaspidiseks eesmärgid ja arenguülesanded, mis võivad välja kasvada tegevuste ja refleksiooni peatükist, võivad olla kirjandusest leitud (või koolitusel õpitud), uute õpetamismeetodite katsetamise või uute teemadega ja tegevustega seotud. Konkreetsed ideed ja plaanid tulevikuks, kuidas ja mida õppejõud kavatseb edasi teha.

Toetavad küsimused:

  • Millised uued arenguülesanded püstitan endale järgmiseks atesteerimisperioodiks?
  • Millisele õpetamise hea tava põhimõttele kavatsen keskenduda järgmisel õppeaastal (atesteerimisperioodil)? Miks on minu jaoks oluline keskenduda just sellele põhimõttele? Mida kavatsen teha, et seda põhimõtet järgida?
  • Mida kavatsen teha, et seda põhimõtet oleks võimalik ellu viia (koolitused, lugemine, osavõtt praktikakogukonna tegevustest)?
  • Milliseid seni rakendamata ideid üliõpilaste õppimise toetamiseks kavatsen ellu viia järgmisel aastal?
  • Kuidas kavatsen oma õpetamist analüüsida? Milliseid materjale kavatsen selleks koguda?