Kui iga\u00fchel on oma t\u00f5de, siis kuidas saavutada \u00fchiskondlikku \u00f5iglust?<\/p>\n
Avalikkuse osalemine Eesti eluruumi kujundamisel kasvab ja\u00a0planeerimine muutub aina keerukamaks \u2013 meeskonnat\u00f6\u00f6ks, kus v\u00f5tmet\u00e4htsusega on erialaspetsialistide omavaheline \u00fcksteisem\u00f5istmine.\u00a0Suurprojektid nagu Rail Baltic ja puidurafineerismistehas on tekitanud tulise emotsioonidest tulvil \u00fcldrahvaliku arutelu. Ka j\u00e4rve kaldale v\u00f5i parki planeeritav elurajoon paneb kogukonnad ja sotsiaalmeedia kihama. Palju on nii pooldajaid kui ka vastaseid ja leppimist ei paista ka p\u00e4rast kohtukulli ees k\u00e4imist: ristuvad erinevad arusaamad ja t\u00f5lgendused, emotsioonid ja hirmud. Kas ratsionaalsete argumentide tahaplaanile j\u00e4\u00e4des on planeerijatel ja poliitikutel \u00fclepea v\u00f5imalik valida parimat planeeringulahendust? Kuidas hallata meedia ja seda \u00fcha agaramalt pruukivate huvigruppide m\u00f5jutamisel toimuvat planeerimistegevust, kus iga\u00fchel on oma t\u00f5de ja \u00f5igus? Kuidas aga tagada \u00f5iglus?<\/p>\n
Asukoht: Vanemuise 46-225, Tartu<\/p>\n
K\u00fcsimused:\u00a0planeerimiskonverents@ut.ee<\/a>\u00a0\u00a0<\/p>\n Korraldustoimkonna nimel<\/strong><\/p>\n Heiki Kalberg (heiki@artes.ee<\/a>),\u00a0Eesti Planeerijate \u00dching<\/p>\n