{"id":2,"date":"2024-04-26T09:06:47","date_gmt":"2024-04-26T09:06:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/?page_id=2"},"modified":"2025-07-08T10:59:09","modified_gmt":"2025-07-08T07:59:09","slug":"sample-page","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/","title":{"rendered":"Projektist"},"content":{"rendered":"
\n\n\n\n

Miks uurida digikeskkondade keelekasutust?<\/h2>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas on meie igap\u00e4evategemised liikunud suures mahus digikeskkondadesse. Selleks, et nendes keskkondades toimetamine oleks lihtne ja intuitiivne, peab keskkond olema kasutajas\u00f5bralik<\/strong>. \u00dcheks osaks kasutajas\u00f5bralikkusest on selge ja \u00fcheselt m\u00f5istetav suhtlus<\/strong> s\u00fcsteemi ja kasutaja vahel. Selline suhtlus toimub digikeskkonnas pisitekstide <\/strong>(inglise keeles microcopy<\/em>) kaudu. <\/p>\n\n\n\n

Pisitekstid ehk kasutajaliideses ilmuvad tekstid<\/strong> kirjutatakse valmis digikeskkonna disainimise ajal. Erinevalt tavap\u00e4rasest suhtlusest ei saa pisitekstide kirjutaja probleemide korral kasutajalt tagasisidet<\/strong> reaalajas ehk siis kui keskkond on kasutaja jaoks k\u00e4ttesaadavaks tehtud, vaid kaudselt l\u00e4bi erinevate kasutajakogemuse m\u00f5\u00f5dikute<\/strong> (juhul kui need m\u00f5\u00f5dikud on keskkonda \u00fcles seatud). T\u00f5si, suuremad s\u00f5nastusega seotud probleemid tulevad t\u00f5en\u00e4oliselt protot\u00fc\u00fcpimise k\u00e4igus v\u00e4lja (eeldusel, et enne arendust luuakse protot\u00fc\u00fcp) ent s\u00fcsteemid muutuvad ja uuenevad j\u00e4rjepidevalt ning testimiseks ei pruugi alati olla aega v\u00f5i ei pruugi see olla \u00e4riliselt m\u00f5istlik. Seega peavad pisitekstid olema kirjutatud etten\u00e4gelikult ja selgelt ning sageli ka kompaktselt<\/strong>, sest disainis ei pruugi tekstile kuigi palju ruumi olla.<\/p>\n\n\n\n

\"Skeem,
Joonis 1. Suhtlus pisitekstide kirjutaja ja kasutaja vahel s\u00fcsteemi vahendusel<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sarnaselt disaini komponentidele, millel on disainis oma kindel funktsioon, n\u00e4iteks tekstikastid on m\u00f5eldud tekstilise sisu kuvamiseks, nupud seevastu mingi tegevuse sooritamiseks, on ka keelevahenditel <\/strong>omad kindlad kasutusmustrid ja funktsioonid<\/strong>. N\u00e4iteks eesti keeles moodustatakse direktiive s\u00f5ltuvalt olukorrast<\/a> k\u00e4skiva k\u00f5neviisi ja palves\u00f5na palun<\/em> abil (n\u00e4iteks, palun tee aken lahti<\/em>) v\u00f5i k\u00fcsilausega, lisades tingivas k\u00f5neviisis modaalverbi (Kas sa teeksid akna lahti?<\/em>). Ka \u00fches s\u00f5nas sisaldub palju infot<\/strong>, n\u00e4iteks s\u00f5na luba<\/em> annab infot tegija ja tegevuse kohta. Sama sisu<\/strong> saab edastada erinevate konstruktsioonide\/s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidega<\/strong>, millel v\u00f5ib olla aga erinevaid konnotatsioone ning seel\u00e4bi v\u00f5ib edastatud s\u00f5numi t\u00f5lgendus muutuda<\/strong>. Seega m\u00f5jutab \u00fcle\u00fcldist kasutajakogemust lisaks disainile ka sobiva keelevahendi valik. Kui keelevahendite valikule ei p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ning tekstid kirjutatakse toote jaoks kiirustades ning funktsionaalsusesse s\u00fcvenemata, kannatab kogu keskkonna kasutajakogemus<\/strong> selgele ja kaunile disainile vaatamata.<\/p>\n\n\n\n

Milliseid pisitekste, kuidas ja milleks projektis uuritakse?<\/h2>\n\n\n\n

Projektil on kaks suuremat eesm\u00e4rki<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Luua digis\u00fcsteemised kasutatavate pisitekstide ja visuaalide (ehk disainide) multimodaalne korpus, mille p\u00f5hjal kaardistada eesti keele kasutus pisitekstides<\/strong>.<\/li>\n\n\n\n
  2. Uurida keele ja visuaali koosm\u00f5ju digikeskkonna tajumisel ning efektiivse suhtluse loomisel<\/strong>.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Projektis uurime, <\/p>\n\n\n\n

      \n
    • milliseid keelevahendeid s\u00fcsteemi ja inimese vahelises suhtluses kasutatakse, <\/li>\n\n\n\n
    • kuidas tekst ja disain omavahel kokku k\u00f5lavad, <\/li>\n\n\n\n
    • mismoodi kasutaja teksti ja disaini kokkuk\u00f5la tajub ning <\/li>\n\n\n\n
    • millised v\u00f5iksid olla need k\u00f5ige sobivamad keelelised vahendid \u00fche v\u00f5i teise disainikomponendi jaoks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      Uurimise <\/strong>alla oleme v\u00f5tnud s\u00fcsteemis esinevad teavitused, vormid, nupud ja lingid<\/strong>. Sellistes tekstides on k\u00f5ige rohkem tavasuhtlusele sarnast d\u00fcnaamikat, sest kasutaja peab nendele kuidagi reageerima, n\u00e4iteks veateate juhiseid j\u00e4rgima v\u00f5i otsustama, mis nupule vajutada.<\/p>\n\n\n\n

      Projekti k\u00e4igus valmib pistekstide ja disainide korpus, mille p\u00f5hjal kirjeldame eesti keele kasutuse pisitekstides, otsides seoseid keelevahendit ja t\u00fc\u00fcpiliste disainikomponentide vahel. Lisaks viime l\u00e4bi hinnangu- ja tajukatseid, mille p\u00f5hjal saame \u00f6elda, millised keelevahendid on kasutajate vaatest pisitekstide kirjutamisel parimad ning mis teguritest s\u00f5ltuvad keelelise ja visuaalse info t\u00f6\u00f6tlus ja t\u00f5lgendus. <\/p>\n\n\n\n

      Tulemused annavad p\u00f5hja nii edasiseks uurimist\u00f6\u00f6ks kui ka pisitekstide kirjutamise suuniste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      <\/div>\n\n\n\n
      \n\n\n\n
      \"\"<\/figure>
      \n

      Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi \u201cEesti keel ja kultuur digiajastul\u201d kaudu. Projekti kestus on 01.01.2024\u201331.12.2027.<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

      \n\n\n\n

      <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Miks uurida digikeskkondade keelekasutust? T\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas on meie igap\u00e4evategemised liikunud suures mahus digikeskkondadesse. Selleks, et nendes keskkondades toimetamine oleks lihtne ja intuitiivne, peab keskkond olema kasutajas\u00f5bralik. \u00dcheks osaks kasutajas\u00f5bralikkusest on selge ja \u00fcheselt m\u00f5istetav suhtlus s\u00fcsteemi ja kasutaja vahel. Selline …<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-2","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":280,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions\/280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pisitekstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}