Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe komponendid ja m\u00f5tteviis ei ole \u00f5ppijale keskendunud ja tema \u00f5ppimist toetavale \u00f5ppej\u00f5ule sugugi uued. Siiski v\u00f5ib probleemip\u00f5hisest \u00f5ppest kui metoodikast r\u00e4\u00e4kida alles umbes viimase 50 aasta jooksul. Metoodika sai alguse meditsiinist, kust see on levinud paljudesse teistesse valdkondadesse.<\/p>\n
Probleemist l\u00e4htuvat \u00f5petamist on inimajaloos kasutatud k\u00f5ikidel ajastutel. Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe kui metoodilise strateegia algusajaks loetakse 1970ndaid. Kui seda Kanadas, McMasteri \u00dclikoolis praktiseerima hakati, puudus p\u00f5hjalikum teoreetiline taust. Varsti j\u00e4rgnesid Maastrichti \u00dclikool Hollandis ning Newcastle\u2019i \u00dclikool Austraalias. Harvardi \u00dclikooli arstiteaduskonda j\u00f5udis meetod 1984ndaks aastaks. 1980ndatel hakati probleemip\u00f5hise \u00f5ppe metoodikat ka teoreetilisemalt anal\u00fc\u00fcsima ning t\u00e4nap\u00e4eval on sellest saanud paljudes valdkondades tunnustatud \u00f5ppemetoodika.<\/p>\n
Eestis on probleemip\u00f5hist \u00f5pet praktiseeritud meditsiini, ettev\u00f5tluse, arvutiteaduse, keskkonna ja keele\u00f5ppe valdkonnas. \u00d5ppej\u00f5ududele on pakutud koolitusi peaaegu k\u00fcmmekond aastat. S\u00fcsteemset l\u00e4henemist, kus terve \u00f5ppekava koondub probleemide \u00fcmber, pole autorile teadaolevalt Eestis siiski veel teostatud. \u00d5ppemeetodit on katsetatud ka kutse\u00f5ppeasutustes ja selle vastu huvi tuntud \u00fcldhariduskoolis.<\/p>\n
Viimasel ajal on probleemip\u00f5hist \u00f5pet edasi arendatud, kombineerides seda projektip\u00f5hise \u00f5ppega. Eriti h\u00e4sti on see v\u00e4lja arendatud Aalborgi \u00fclikoolis. Nende meetodi l\u00e4henemise kirjeldust saab t\u00e4psemalt lugeda http:\/\/www.en.aau.dk\/About+Aalborg+University\/The+Aalborg+model+for+problem+based+learning+(PBL)\/<\/a><\/p>\n Aalborgis kasutusele v\u00f5etud probleemi- ja projektip\u00f5hise meetodi \u00fchendamise kasuks r\u00e4\u00e4gib asjaolu, et projektiga kombineerides ei ole probleemi lahendusel ainult teoreetiline ja \u00f5ppeprotsessi-p\u00f5hine v\u00e4\u00e4rtus, vaid projekti teostamine lisab probleemi lahendamisele praktilise v\u00e4\u00e4rtuse. M\u00f5lemaid meetodeid \u00fchendab individuaalse ja meeskonnat\u00f6\u00f6 loov kombineerimine ning \u00f5ppijate suur vastutus \u00f5ppeprotsessis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe komponendid ja m\u00f5tteviis ei ole \u00f5ppijale keskendunud ja tema \u00f5ppimist toetavale \u00f5ppej\u00f5ule sugugi uued. Siiski v\u00f5ib probleemip\u00f5hisest \u00f5ppest kui metoodikast r\u00e4\u00e4kida alles umbes viimase 50 aasta jooksul. Metoodika sai alguse meditsiinist, kust see on levinud paljudesse teistesse valdkondadesse. …<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":131,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}