{"id":6,"date":"2024-04-03T23:29:18","date_gmt":"2024-04-03T20:29:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/2-miks-probleemipohist-opet-vaja\/"},"modified":"2024-04-10T11:35:22","modified_gmt":"2024-04-10T08:35:22","slug":"2-miks-probleemipohist-opet-vaja","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/2-miks-probleemipohist-opet-vaja\/","title":{"rendered":"3. Milleks on probleemip\u00f5hist \u00f5pet vaja?"},"content":{"rendered":"<p>Probleemip\u00f5hist \u00f5pet on vaja nii t\u00f6\u00f6turu muutuste kui \u00fcldise \u00f5ppimise m\u00f5istmise avardumise t\u00f5ttu. \u00dcha rohkem eeldatakse t\u00f6\u00f6leasujatelt paindlikkust, iseseisvat m\u00f5tlemist ning meeskonnat\u00f6\u00f6 oskust. \u00d5ppimistulemuste uurijad on avastanud, et \u00fcks keerulisemaid \u00fclesandeid \u00f5petamisel on aidata \u00f5ppijatel m\u00f5ista \u00f5pitavat nii, et nad seda hiljem oma t\u00f6\u00f6kontekstis meelde tuletavad ja kasutada oskavad.<\/p>\n<h5>Millistes t\u00f6\u00f6situatsioonides oled Sina j\u00e4\u00e4nud h\u00e4tta? Kas teisel viisil \u00f5ppimine oleks saanud Sind nendeks situatsioonideks paremini ette valmistada?<\/h5>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"0\" cellspacing=\"0\" cellpadding=\"10\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr style=\"background-color: #efefef;\">\n<td valign=\"top\">\n<h4 style=\"text-align: center;\"><\/h4>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: center;\"><strong>T\u00f6\u00f6turu muudatus<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: center;\">\n<\/p><\/td>\n<td valign=\"top\">\n<p style=\"text-align: center;\"><strong>Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe v\u00f5imalus v\u00f5rreldes traditsiooniline \u00f5ppimisviisiga<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Info vananeb kiiresti.<\/td>\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Info omandamise k\u00f5rval \u00f5pitakse info leidmise, selekteerimise ning t\u00f5lgendamise oskusi. Mida kogenumate \u00f5ppijatega on tegu, seda v\u00e4hem antakse materjale ette.<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"background-color: #efefef;\">\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Standardsed lahendused ei t\u00f6\u00f6ta.<\/td>\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Probleemi anal\u00fc\u00fcsimise ning \u00fchise lahenduse leidmise oskust harjutatakse reaalse elu probleemide abil. Piisavalt keerulised probleemid, mille lahendamisel tuleb langetada l\u00f5ppotsus, aitavad j\u00f5uda kvaliteetse meeskonnat\u00f6\u00f6ni.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">T\u00f6\u00f6tajatelt oodatakse rohkem initsiatiivi ja ettev\u00f5tlikkust, mitte ainult t\u00f6\u00f6k\u00e4skudele kuuletumist.<\/td>\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Kogu metoodika r\u00f5huasetus on \u00f5ppijate endi vastutusel ning oma \u00f5ppimise ja selleks kuluva aja planeerimisel. \u00d5ppej\u00f5ud t\u00e4idab tuutori ehk juhendaja rolli.<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"background-color: #efefef;\">\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Teenuste lisandudes muutub olulisemaks suhtlemisoskus.<\/td>\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Meeskonnas t\u00f6\u00f6tades ning \u00fchiselt vastutust kandes harjutatakse nii suhtlemisoskust \u00fcldiselt kui ka t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus tekkinud konfliktide lahendamist.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Enamik t\u00f6\u00f6d toimub t\u00e4nap\u00e4eval meeskondlikult ja harva saab liikmeid ise valida.<\/td>\n<td valign=\"top\"><\/td>\n<td valign=\"top\">Meeskonnad koostatakse juhuslikkuse p\u00f5him\u00f5ttel ning need p\u00fcsivad koos terve ainekursuse jooksul. Nii j\u00f5utakse koost\u00f6\u00f6faasi ja v\u00f5etakse \u00fcksteise ees pikaajalist vastutustLisaks nimetatud r\u00f5huasetuse muutustele t\u00f6\u00f6turul on m\u00f5ningad \u00f5ppimise seadusp\u00e4rasused, mille avastamine ja s\u00f5nastamine on suunanud probleemip\u00f5hise \u00f5ppe metoodikat kasutama. Need on j\u00e4rgmised:<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Lisaks nimetatud r\u00f5huasetuse muutustele t\u00f6\u00f6turul on m\u00f5ningad \u00f5ppimise seadusp\u00e4rasused, mille avastamine ja s\u00f5nastamine on suunanud probleemip\u00f5hise \u00f5ppe metoodikat kasutama. Need on j\u00e4rgmised:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00d5ppimistulemuste uurijad on avastanud, et \u00fcks keerulisemaid \u00fclesandeid \u00f5petamisel on aidata \u00f5ppijatel m\u00f5ista \u00f5pitavat nii, et nad seda hiljem oma t\u00f6\u00f6kontekstis meelde tuletavad ja kasutada oskavad.<\/li>\n<li>Inimesele tuleb \u00f5pitu meelde nende seoste kaudu ja selles kontekstis, kus ta \u00f5ppis. Kui ta on midagi \u00f5ppinud ainult teooriana, ei pruugi see praktilistes situatsioonides meenuda ning muutub seet\u00f5ttu kasutuks.<\/li>\n<li>Inimese arengus kujuneb arusaamine konkreetsest abstraktse ehk teoreetilise suunas. K\u00f5rgkooli\u00f5pe j\u00e4rgib enamuses vastupidist loogikat. Probleemip\u00f5hine \u00f5pe algab aga praktilise probleemiga ning aitab sellele teoreetilise tausta ja p\u00f5hjenduse leida.<\/li>\n<li>T\u00e4iskasvanu\u00f5ppe teoreetikud r\u00f5hutavad, et inimene \u00f5ppib palju paremini probleemi- kui ainekeskselt. Lihtsustatult t\u00e4hendab see, et k\u00fcsimus motiveerib \u00f5ppima paremini kui vastus.<\/li>\n<li>M\u00f5tlema \u00f5pitakse ikka ainult m\u00f5eldes. Kellegi teise arutlust kuulates ja m\u00f5tteid \u00fcles kirjutades \u00f5pitakse \u00e4ra k\u00fcll hulk v\u00e4\u00e4rtuslikke teadmisi, aga keerukamaid kognitiivseid oskusi ei omandata ega harjutata.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Probleemip\u00f5hist \u00f5pet on vaja nii t\u00f6\u00f6turu muutuste kui \u00fcldise \u00f5ppimise m\u00f5istmise avardumise t\u00f5ttu. \u00dcha rohkem eeldatakse t\u00f6\u00f6leasujatelt paindlikkust, iseseisvat m\u00f5tlemist ning meeskonnat\u00f6\u00f6 oskust. \u00d5ppimistulemuste uurijad on avastanud, et \u00fcks keerulisemaid \u00fclesandeid \u00f5petamisel on aidata \u00f5ppijatel m\u00f5ista \u00f5pitavat nii, et nad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":130,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/130"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}