{"id":4,"date":"2024-04-03T23:29:18","date_gmt":"2024-04-03T20:29:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/sissejuhatus\/"},"modified":"2024-04-10T11:33:53","modified_gmt":"2024-04-10T08:33:53","slug":"sissejuhatus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/sissejuhatus\/","title":{"rendered":"1. Sissejuhatus"},"content":{"rendered":"<p>Uus \u00f5pik\u00e4situs on \u00f5ppej\u00f5udude ja \u00f5petajate jaoks oluline teema, otsitakse parimaid viise selle rakendamiseks praktikasse. Probleemip\u00f5hine \u00f5pe on \u00fcks nn \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud auditooriumi metoodikatest, mida iseloomustab \u00f5ppija aktiivsuse ja vastutuse suurenemine, \u00fclekantavate p\u00e4devuste eesm\u00e4rgistatud arendamine, lihtsama kognitiivse tegevuse puhul iseseisev tegutsemine ning r\u00fchma- ja individuaalse t\u00f6\u00f6 kombineerimine. Seejuures on r\u00fchma koosseis muutumatu kogu \u00fche sisuterviku (\u00f5ppeaine v\u00f5i \u2013kursuse) jooksul. V\u00e4ga oluline roll on tagasisidel.<\/p>\n<h5>Millised muutused on viimase k\u00fcmne-viieteist aasta jooksul k\u00f5rghariduses konkreetsemalt ja hariduselus \u00fcldisemalt Sinu meelest toimunud?<\/h5>\n<p>Elukestva \u00f5ppe strateegia 2014-2020 r\u00f5hutab uue, \u00f5ppijakeskse \u00f5pik\u00e4situse rakendamise vajalikkust. See \u00f5pik\u00e4situs toob kaasa nii \u00f5ppija kui \u00f5petaja rolli muutuse. \u00d5ppija aktiivsus kasvab, ta v\u00f5tab rohkem vastutust oma \u00f5ppimise eest. \u00d5ppej\u00f5ud muutub pigem juhendajaks ja tuutoriks, sest tema roll info edastajana pole tehnoloogiaajastul enam nii oluline: v\u00f5imalusi infot k\u00e4tte saada on palju, loeng ei ole enam p\u00f5hiline v\u00f5imalus info hankimiseks. \u00d5ppej\u00f5u rolli keskseteks komponentideks saavad \u00f5ppimise kavandamine ning \u00f5ppeprotsessi juhendamine ja tagasisidestamine. Kujundlikult v\u00f5ib \u00f6elda, et \u00f5ppej\u00f5ud nihkub auditooriumi eest auditooriumi keskele v\u00f5i lausa taha nurka.<\/p>\n<p>Muutuvad ka \u00f5ppemeetodid. \u00dchesuunalise, vahel interaktiivsete pausidega v\u00fcrtsitatud monoloogilise loengu asemel kasutatake \u00fcha enam meeskondlikku tegevust. \u00d5ppijate paarid v\u00f5i r\u00fchmad otsivad \u00fchiselt lahendusi \u00f5ppej\u00f5u poolt v\u00f5i ise s\u00f5nastatud probleemidele ja k\u00fcsimustele. \u00dcksteiselt ja \u00fcheskoos \u00f5ppimine muutub keskeks ning asendab \u00f5ppej\u00f5u edastatud teadmiste individuaalse omandamise kui \u00f5ppimisviisi.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6andjate tagasiside r\u00f5hutab \u00fcha enam \u00fclekantavate p\u00e4devuste omandamist. Aja- ja enesejuhtimise oskus, informatsiooni haldamise oskus, meeskonnat\u00f6\u00f6oskus ja koost\u00f6\u00f6valmidus ning kriitiline m\u00f5tlemine on vaid m\u00f5ned nendest \u00fclekantavatest p\u00e4devustest, mille arendamisele p\u00f6\u00f6ratakse uues \u00f5pik\u00e4situses palju s\u00fcsteemsemalt t\u00e4helepanu kui varem.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6andjate tagasiside r\u00f5hutab \u00fcha enam \u00fclekantavate p\u00e4devuste omandamist. Aja- ja enesejuhtimise oskus, informatsiooni haldamise oskus, meeskonnat\u00f6\u00f6oskus ja koost\u00f6\u00f6valmidus ning kriitiline m\u00f5tlemine on vaid m\u00f5ned nendest \u00fclekantavatest p\u00e4devustest, mille arendamisele p\u00f6\u00f6ratakse uues \u00f5pik\u00e4situses palju s\u00fcsteemsemalt t\u00e4helepanu kui varem.<\/p>\n<p>Uue \u00f5pik\u00e4situse rakendamisel saab kasutada n\u00e4iteks sellist \u00f5ppe kavandamise ja teostamise strateegiat, mida nimetatakse \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud auditooriumiks (<em>flipped classroom, <\/em><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/auditoorium<\/a>).<\/p>\n<p>\u00dcmberp\u00f6\u00f6ratud auditoorium on kombineeritud \u00f5ppe (<em>blended learning<\/em>) meetodika, kus \u00f5ppija omandab uut informatsiooni iseseisvalt (tavaliselt kodus) ja kontakt\u00f5ppe aega kasutatakse teadmiste s\u00fcnteesiks \u00f5ppija-\u00f5ppija ja \u00f5ppija-\u00f5ppej\u00f5u suhtlemise kaudu. \u00d5ppijate meeskonnad on samad kogu \u00f5ppeterviku jooksul. \u00d5ppej\u00f5u \u00fclesandeks on omandatava informatsiooni valik, loomine ja pakendamine, kohtumisteks sobivate \u00f5pi\u00fclesannete koostamine ja \u00f5ppimisprotsessi k\u00e4igus juhiste ning tagasiside pakkumine.<\/p>\n<p>Probleemip\u00f5hine \u00f5pe on \u00fcks \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud auditooriumi metoodika rakendamise vorme.\u00a0 Seda iseloomustavad k\u00f5ik eelpool nimetatud tunnused. Lisaks on probleemip\u00f5hise \u00f5ppe tunnuseks see, et \u00f5ppimine organiseerub probleemsituatsioonide \u00fcmber, mida \u00f5ppej\u00f5ud on kavandanud ja mille abil \u00f5ppijad aktiviseerivad eelteadmisi, s\u00f5nastavad \u00f5pieesm\u00e4rke ning otsivad nende t\u00e4itmiseks vajaminevat \u00f5ppematerjali. Probleemi\u00a0 lahendamise protsessis omandatakse terve hulk olulisi \u00fclekantavaid p\u00e4devusi ning harjutatakse vastutuse v\u00f5tmist oma \u00f5ppeprotsessi eest. K\u00e4esolev juhendmaterjal keskendubki probleemip\u00f5hise \u00f5ppe metoodika ja praktiliste n\u00e4idete tutvustamisele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uus \u00f5pik\u00e4situs on \u00f5ppej\u00f5udude ja \u00f5petajate jaoks oluline teema, otsitakse parimaid viise selle rakendamiseks praktikasse. Probleemip\u00f5hine \u00f5pe on \u00fcks nn \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud auditooriumi metoodikatest, mida iseloomustab \u00f5ppija aktiivsuse ja vastutuse suurenemine, \u00fclekantavate p\u00e4devuste eesm\u00e4rgistatud arendamine, lihtsama kognitiivse tegevuse puhul iseseisev tegutsemine &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":127,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/127"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}