{"id":15,"date":"2024-04-03T23:29:18","date_gmt":"2024-04-03T20:29:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/9-hindamine-ja-tagasiside-pblis\/"},"modified":"2024-04-10T12:02:52","modified_gmt":"2024-04-10T09:02:52","slug":"9-hindamine-ja-tagasiside-pblis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/9-hindamine-ja-tagasiside-pblis\/","title":{"rendered":"9. Hindamine ja tagasiside probleemip\u00f5hises \u00f5ppes"},"content":{"rendered":"

Hindamine on \u00fcks keerukamaid aspekte probleemip\u00f5hises \u00f5ppes, sest kui kogu \u00f5ppeprotsess on innovatiivne ja \u00fclekantavaid p\u00e4devusi arendav, siis ei piisa ju ainult traditsioonilisest hindamisest. Hindamine on oluline ka seep\u00e4rast, et sellel on suur v\u00f5ime juhtida ja motiveerida \u00f5ppimist, mist\u00f5ttu tuleks hinnata k\u00f5ikide oluliste eesm\u00e4rkide saavutamist.<\/p>\n

Probleemip\u00f5hises \u00f5ppes on olulised hindamise m\u00f5lemad funktsioonid: kokkuv\u00f5ttev ja kujundav hindamine. Kokkuv\u00f5tva hindamise keskmes on \u00f5piv\u00e4ljundite saavutatuse hindamine.\u00a0 Kokkuv\u00f5tvat hindamist peetakse probleemip\u00f5hise \u00f5ppe metoodika juures \u00fcheks keerulisemaks \u00fclesandeks, sest \u00f5ppijad t\u00f6\u00f6tavad valdavalt meeskondadena ning oluline on hinnata ka protsessi k\u00e4igus \u00fclekantavaid p\u00e4devusi. Metoodika v\u00f5imaldab loomingulist l\u00e4henemist ning j\u00e4tab \u00f5ppijatele \u00fcsna palju vabadust. Sellises kontekstis on arusaadavalt keerulisem hinnata kui formaalses loeng-praktikum-eksam j\u00e4rgnevuses.<\/p>\n

Kujundava hindamise vajadus on eriti suur juhul, kui \u00fcli\u00f5pilased metoodikaga alles tutvuvad. Kuid suur hulk \u00f5ppej\u00f5u kui tuutori tegevusi \u00f5ppeprotsessi jooksul on kirjeldatavad kujundava hindamise ehk juhendamise ja tagasisidena.<\/p>\n

Miks on hindamine \u00f5ppeprotsessis \u00fcldse oluline?<\/h5>\n

Ometi on hindamine oluline, sest see juhib \u00f5ppijate \u00f5ppimist ning annab s\u00f5numi, millised \u00f5ppeprotsessi osad vajavad k\u00f5ige enam t\u00e4helepanu. Hindamise olemuse ja v\u00f5imaluste kohta on pikemalt kirjutatud juhendmaterjalis \u201cV\u00e4ljundip\u00f5hine hindamine k\u00f5rgkoolis<\/a>\u201d (http:\/\/primus.archimedes.ee\/trykised<\/a>).<\/p>\n

Probleemip\u00f5hist \u00f5pet hinnates on hea silmas pidada j\u00e4rgmisi p\u00f5him\u00f5tteid:<\/p>\n

    \n
  1. Vaatamata \u00f5ppeprotsessi traditsioonilisest teistsugusele \u00fclesehitusele tuleb kokkuv\u00f5tvalt hinnata k\u00f5igi \u00f5piv\u00e4ljundite omandamist. Seda v\u00f5ib teha traditsiooniliste hindamismeetoditega, nagu kirjalik struktureeritud t\u00f6\u00f6, essee, miniuurimus, intervjuu vm. Samal ajal tuleb kasuks, kui hindamisel eeldatakse samasuguste kognitiivsete protsesside kasutamist kui need, mida \u00f5ppeprotsessis on harjutatud. Nii v\u00f5ib n\u00e4iteks kokkuv\u00f5tva hinde suurim osa tuleneda probleemist, mida omandatud teadmiste p\u00f5hjal individuaalselt lahendatakse.<\/li>\n
  2. \u00d5ppeprotsessi k\u00e4igus lahendatud probleemid peavad olema hindamises kajastatud. Soovitav on neid hinnata mitteeristavalt.<\/li>\n
  3. Kui kombineeritakse probleemi- ja projektip\u00f5hist \u00f5pet, sobib projekt h\u00e4sti \u00fcheks hindamismeetodiks. Projekt on oma t\u00fc\u00fcbilt liithindamismeetod, mis t\u00e4hendab, et hindamiskriteeriume on hea eristada: kavandi hindamine, l\u00e4biviimise hindamineja tulemuste anal\u00fc\u00fcs.<\/li>\n
  4. Kuna probleemip\u00f5hises \u00f5ppes on meeskondadel oluline roll, tuleb kindlasti kasutada r\u00fchmaliikmete vastastikhindamist. Selleks, et individuaalset vastutust suurendada, peaks vastastikhindamise tulemus m\u00f5jutama ka iga \u00f5ppija kokkuv\u00f5tvat hinnet. Vastastikhindamises on p\u00f5hjust p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu lisaks koost\u00f6\u00f6oskusele ka mitmetele \u00fclekantavatele oskustele.<\/li>\n
  5. \u00a0Et probleemip\u00f5hise \u00f5ppe puhul on tegu tavalisest keerukama \u00f5ppevormiga, on oht, et selles toimuv hindamine j\u00e4\u00e4b osalejatele segaseks. Seep\u00e4rast tuleb eriti vaeva n\u00e4ha hindamise selge kirjeldamisega.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n\n
    <\/td>\n<\/tr>\n
    \u00a0 N\u00c4IDE: Meetodid probleemip\u00f5hise ts\u00fckli hindamiseks<\/strong>\n
      \n
    • viie probleemi kirjalikud lahendused koos kasutatud kirjanduse loeteluga \u2013 r\u00fchma peale \u00fcks, mitteeristav hindamine<\/li>\n
    • teadmiste testi sooritamine Moodle\u2019i \u00f5pikeskkonnas v\u00e4hemalt 65% tasemel \u00f5ppets\u00fckli kuuendaks n\u00e4dalaks \u2013 individuaalne, mitteeristav hindamine<\/li>\n
    • individuaalse eksamiprobleemi lahendamine \u2013 individuaalne, eristav hindamine<\/li>\n
    • r\u00fchma tagasiside liikmete panusele \u00f5ppeprotsessis \u2013 m\u00f5jutab kokkuv\u00f5tvat eristavat hindamist kuni \u00fche palli v\u00f5rra<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n
      Kas probleemip\u00f5hises \u00f5ppes on tagasisidet vaja? Miks?<\/h5>\n

      Kuna probleemip\u00f5hises \u00f5ppes omandatakse nii erialaseid teadmisi kui protsessiga seotud \u00fclekantavaid p\u00e4devusi, on tuutori ehk \u00f5ppej\u00f5u pidev tagasiside v\u00e4ga oluline. Eriti v\u00f5ib tagasisidet ja korrigeerivat abi vaja minna seoses r\u00fchmaprotsessidega. Samuti vajavad \u00fcli\u00f5pilased abi kirjanduse leidmisel ja hindamisel, oma aja kavandamisel ning esimesel kukkupuutumisel metoodikaga ka \u00f5ppimise etappide juhtimisel v\u00f5i m\u00f5tete \u00fclest\u00e4hendamisel.<\/p>\n

      Mis teeb tagasiside tulemuslikuks?<\/h5>\n

      Tagasiside andmisel on oluline meeles pidada j\u00e4rgmisi p\u00f5him\u00f5tteid:<\/p>\n

        \n
      • Iga inimene teeb midagi h\u00e4sti. S\u00f5nasta see selgelt ja p\u00f5hjenda oma arvamust. Ta vajab positiivset \u201cenergiat\u201d selleks, et teistes asjades areneda.<\/li>\n
      • Igas tegevuses ja t\u00f6\u00f6s on arenguruumi. Aita \u00fcli\u00f5pilastel leida need arengukohad, kus nad saavad paremaks saada. Selleks kirjelda, mida n\u00e4ed ning kuidas see m\u00f5jub. P\u00f5hjenda muudatuse vajadust. V\u00e4ldi hinnanguid. Kui v\u00f5imalik, siis esita k\u00fcsimusi \u2013 \u00fcli\u00f5pilase enda poolt s\u00f5nastatu on alati v\u00e4\u00e4rtuslikum kui sinu poolt \u00f6eldud sama asi.<\/li>\n
      • \u00c4ra viivita tagasisidega, v\u00e4lja arvatud juhul, kui tahad \u00fcli\u00f5pilasele v\u00f5i r\u00fchmale anda aega ise lahendus leida.<\/li>\n
      • R\u00fchmas toimuva tagasisidestamisel suhtle korraga kogu r\u00fchmaga. Aita \u00fcksikliikmetel n\u00e4ha, kuidas nende k\u00e4itumine kogu r\u00fchma m\u00f5jutab. Juhi r\u00fchm lahenduste leidmiseni.<\/li>\n
      • Hoia positiivset meeleolu nii palju kui v\u00f5imalik. V\u00e4ldi \u00e4hvardusi ja hoiatusi. Mida rohkem vastutust on \u00f5ppijatel, seda parema tulemuse nad saavutavad.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Hindamine on \u00fcks keerukamaid aspekte probleemip\u00f5hises \u00f5ppes, sest kui kogu \u00f5ppeprotsess on innovatiivne ja \u00fclekantavaid p\u00e4devusi arendav, siis ei piisa ju ainult traditsioonilisest hindamisest. Hindamine on oluline ka seep\u00e4rast, et sellel on suur v\u00f5ime juhtida ja motiveerida \u00f5ppimist, mist\u00f5ttu tuleks …<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":144,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/144"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}