{"id":13,"date":"2024-04-03T23:29:18","date_gmt":"2024-04-03T20:29:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/naide-1\/"},"modified":"2024-04-10T12:06:34","modified_gmt":"2024-04-10T09:06:34","slug":"naide-1","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/naide-1\/","title":{"rendered":"N\u00e4ide 2. Elustamine"},"content":{"rendered":"

Autor Merle Seera<\/p>\n

\u00d5pits\u00fckli maht:<\/strong> 26 tundi (1 EAP)<\/p>\n

L\u00f5iminguaspektid:<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Inimese anatoomia -ja f\u00fcsioloogia algteadmised (elulised n\u00e4itajad, nende j\u00e4lgimine, hindamine)<\/li>\n
  2. Situatsioonianal\u00fc\u00fcs ja tegevusplaani koostamine kriisisituatsioonis (pingega toimetulek \u2013 \u00fcldp\u00e4devus)<\/li>\n
  3. Meeskonnat\u00f6\u00f6 treening (suhtlemine \u2013 \u00fcldp\u00e4devus)<\/li>\n<\/ol>\n

    \u00d5piv\u00e4ljundid<\/strong><\/p>\n

    \u00dcli\u00f5pilane<\/p>\n

      \n
    1. oskab hinnata inimese elulisi n\u00e4itajaid;<\/li>\n
    2. oskab anal\u00fc\u00fcsida situatsiooni ja koostada tegevusplaani;<\/li>\n
    3. oskab inimest meeskonnat\u00f6\u00f6 k\u00e4igus elustada.<\/li>\n<\/ol>\n

      Probleemid (probleem\u00fclesanded)<\/span><\/strong><\/p>\n

      \n

      1. Suvine rannapidu<\/strong><\/em><\/p>\n

      Kaheksa 15\u201316 aastast noort peavad koolil\u00f5pupidu. J\u00e4rsku n\u00e4evad, et \u00fcks s\u00f5ber on ujunud poole j\u00e4rveni ning karjub appi. \u00dcks noormeestest hakkab kohe uppuja poole ujuma, kuid abivajaja vajub vee alla, enne kui p\u00e4\u00e4stja temani j\u00f5uab. Kulub veel umbes 10 minutit, kuni p\u00e4\u00e4stja ja uppunu\u00a0 kaldale j\u00f5uavad. Uppunu nahk on kahvatu, hingamine ja s\u00fcdamet\u00f6\u00f6 ebaselged. Kuidas tegutsed?<\/p>\n

      2. Autoavarii<\/strong><\/em><\/p>\n

      Toimus kahe auto kokkup\u00f5rge. \u00dches autos j\u00e4\u00e4b 35aastane juht jalgupidi plekkide vahele kinni, ei saa autost v\u00e4lja ning h\u00fc\u00fcab valjuh\u00e4\u00e4lselt appi. Auto kapoti alt tuleb suitsu. Teises autos olid 34aastane naine ja 5aastane laps. Naine istub veel autos juhiistmel,\u00a0ei reageeri k\u00f5netamisele, pea piirkonnas 10 cm tugevalt veritsev haav. Laps on lennanud l\u00e4bi auto esiklaasi ning lamab umbes\u00a0 5 m kaugusel p\u00f5llul. V\u00e4lised vigastused puuduvad. \u00d5hutemperatuur on -10 \u00b0C, v\u00e4ljas on h\u00e4mar, tee on avarii piirkonnas v\u00e4ga libe ning tiheda\u00a0 liiklusega.\u00a0 Kuidas tegutsed?<\/p>\n

      3. Mees liftis<\/strong><\/em><\/p>\n

      Paksu kasukaga umbes 70aastane meesterahvas vajub kaubanduskeskuse liftis p\u00f5randale, haarab korraks k\u00e4tega rinnust, kuid kollabeerudes keha l\u00f5tvub. Kuidas tegutsed?<\/p>\n

      4. Bussiavarii<\/strong><\/em><\/p>\n

      Laste bussiga juhtub avarii, buss kaldub teelt v\u00e4lja ja vajub kraavis k\u00fclili. Bussis on 30 itaalia\u00a0 keelt keelt k\u00f5nalevat 9\u201315aastast last, itaallasest bussijuht ja kaks \u00f5petajat. Buss on k\u00fclili ning lapsed ronivad t\u00e4iskasvanute abiga bussi k\u00fcljeaknast v\u00e4lja. Kaks\u00a0 last on saanud jalgadele viga ega ole v\u00f5imelised aknast ronima, \u00fcks laps on istmete vahel pikali, ei reageeri k\u00f5netamisele ega h\u00fc\u00fcetele. Kuidas tegutsed?<\/p>\n

      5. Tulekahju<\/strong><\/em><\/p>\n

      J\u00f5uate s\u00fcndmuskohale, kus kahekorruseline maja on lausleekides. majast Naabrimees on\u00a0majast\u00a0v\u00e4lja toonud kaks keskealist meesterahvast, kes lamavad ja k\u00f5netamisele ei reageeri. Naabrimehe s\u00f5nul v\u00f5ib olla majas veel \u00fcks inimene, kuid ta ei ole kindel. Naabrimees \u00fctleb, et tema telefoni aku on t\u00fchi ja seet\u00f5ttu p\u00e4\u00e4steametile helistatud\u00a0ei ole. Kuidas tegutsed?<\/p>\n

      6. Keskk\u00fcttekatla plahvatus<\/strong><\/em><\/p>\n

      Viiekorruselise maja keldris plahvatab keskk\u00fcttekatel. Jooksete k\u00f5va paugu peale keldrisse ja leiate p\u00f5randalt 40aastase mehe elutunnusteta keha. Seej\u00e4rel kuulete\u00a0katlaruumist veel \u00fchte pauku . Kuidas tegutsete?<\/p>\n

      \u00d5ppeprotsess<\/strong><\/p>\n

      Probleemid\u00fclesannete lahendamisel on kursus jagatud kolme r\u00fchma, igas r\u00fchmas 7 inimest. Kursusel osalejatel ei ole meditsiinilist haridust. Kui k\u00f5ik r\u00fchmad on probleemidele lahenduse pakkunud, esitab \u00f5ppej\u00f5ud k\u00fcsimusi ning vajadusel palub t\u00e4psustada tegevusplaani. Peale seda annab \u00f5ppej\u00f5ud tagasisidet ning vajadusel korrigeerib arusaamu.<\/p>\n

      3 tundi \u2013 loeng-seminar \u201cInimese anatoomilised ja f\u00fcsioloogilised n\u00e4itajad normaalsituatsioonis (eluliste n\u00e4itajate normv\u00e4\u00e4rtused, f\u00fcsioloogilised protsessid)\u201d Loengu l\u00f5pus jagatakse \u00f5ppijad kolme gruppi ning antakse lahendada probleem nr 1. Toimub probleemi lahendamise esimene osa.<\/p>\n

      See tuleb valmistada ette seminariks, l\u00e4htudes seminari teemast \u2013 \u201ePatof\u00fcsioloogia\u201c<\/p>\n

        \n
      1. Millised muutused toimuvad organismis hingamise seiskumisel?<\/li>\n
      2. Millised muutused toimuvad organismis s\u00fcdamet\u00f6\u00f6 seiskumisel?<\/li>\n
      3. Millised v\u00e4lised ilmingud viitavad patoloogilisele seisundile inimese organismis?<\/li>\n
      4. Millised patoloogilised protsessid on p\u00f6\u00f6rduvad, \u00a0millised p\u00f6\u00f6rdumatud?<\/li>\n<\/ol>\n

        4 tundi \u2013 seminar \u201cPatof\u00fcsioloogia\u201d , kus r\u00fchmad esitavad ettevalmistatud t\u00f6\u00f6d, l\u00e4htudes k\u00fcsimustest (probleem nr 1).<\/p>\n

        4 tundi \u2013 loeng-seminar \u201cTegevusplaani koostamine kriisisituatsioonis, meeskonnat\u00f6\u00f6 koordineerimine\u201d<\/p>\n

        3 tundi \u2013 seminar,\u00a0 \u00f5ppijad jagatakse kolme gruppi ning palutakse lahendada probleem nr 3, koostada tegevusplaan ning organiseerida meeskonnat\u00f6\u00f6.<\/p>\n

        6 tundi \u2013 praktikum, \u00f5ppijad harjutavad \u00fcksteise peal ning \u00f5ppenuku peal elulise seisundi hindamist ning elustamise meetodeid (elustamise\u00a0 ABC). \u00a0Iga \u00f5ppija peab teostama nukul kaheminutilise elustamists\u00fckli (hindama seisundit, otsustama tegutsemisviisi, teostama elustamise), l\u00e4htudes probleemist nr 2.<\/p>\n

        6 tundi \u2013 praktikum, \u00f5ppijad lahendavad probleemid nr 4, 5, 6. \u00d5ppijad jagatakse kolme r\u00fchma, iga r\u00fchm saab erineva \u00fclesande. \u00d5ppijad koostavad kirjalikult t\u00e4pse situatsioonianal\u00fc\u00fcsi. P\u00e4rast situatsiooni lahendamist arutletakse kaas\u00f5ppijatega toimunu \u00fcle, antakse l\u00f5pphinnang \u00f5piv\u00e4ljundite omandamisele, l\u00e4htuvalt hinnangulehel v\u00e4lja toodud kriteeriumidest.<\/p>\n

        M\u00f5tle, milline osa \u00f5ppemahust on j\u00e4\u00e4nud kirjeldamata ning kuidas peaks \u00f5ppeprotsessi kirjeldust muutma, et see oleks koosk\u00f5las probleemip\u00f5hise \u00f5ppe seitsme sammuga?<\/h5>\n

        Hindamine<\/strong><\/p>\n

        Hindamine toimub kahes osas. Esimese osa moodustavad probleemide lahendused, mida esitatakse r\u00fchma poolt \u00fchiselt. Iga r\u00fchm esitab nelja probleemi lahendused.\u00a0 Lisaks annavad r\u00fchmaliikmed hinnangu \u00fcksteise t\u00f6\u00f6panusele probleemide lahendamisel.<\/p>\n

        Teise osa moodustab viimases praktikumis toimuv individuaalne kirjalik t\u00f6\u00f6, milles hinnatakse k\u00f5ikide probleemide kaudu \u00f5pitut.<\/p>\n

        Kasutatav kirjandus<\/strong><\/p>\n