{"id":12,"date":"2024-04-03T23:29:18","date_gmt":"2024-04-03T20:29:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/7-pbli-koht-oppekavas\/"},"modified":"2024-04-10T12:10:58","modified_gmt":"2024-04-10T09:10:58","slug":"7-pbli-koht-oppekavas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/7-pbli-koht-oppekavas\/","title":{"rendered":"7. Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe koht \u00f5ppekavas"},"content":{"rendered":"<p>Kui probleemip\u00f5hist \u00f5pet kasutatakse tervikliku metoodikana, m\u00f5jutab see rohkem kui \u00fchte \u00f5ppeainet, see v\u00f5ib m\u00f5jutada lausa tervet \u00f5ppekava. Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe kolm peamist erip\u00e4ra, millega tuleb arvestada on j\u00e4rgmised: l\u00f5imimise suur maht, \u00fclekantavate p\u00e4devuste oluline roll ning p\u00fcsivate meeskondade kasutamine. Nende aspektide olemasolu m\u00f5jutab nii eesm\u00e4rgistamist \u00f5piv\u00e4ljundite kavandamisel kui hiljem nende \u00f5piv\u00e4ljundite saavutatuse hindamist. Probleemip\u00f5hist \u00f5pet kavandades tuleb \u00f5ppej\u00f5ududel teha rohkem koost\u00f6\u00f6d, sest probleemid on tavaliselt ainetevahelised ning eeldavad l\u00f5imitud l\u00e4henemist.<\/p>\n<h5>Mis eristab probleemi lahendamist kui aktiiv\u00f5ppe meetodit probleemip\u00f5hisest \u00f5ppest kui metoodikast?<\/h5>\n<p style=\"text-align: center;\"><a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"(&lt;strong&gt;Kommentaar)&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe metoodika puhul on kogu \u00f5ppeprotsess \u00fcles ehitatud probleemidest l\u00e4htuvalt.\">(<strong>Kommentaar)<\/strong><\/a><\/p>\n<p>Millega arvestada probleemip\u00f5hise \u00f5ppe kavandamisel?<\/p>\n<ul>\n<li><strong>\u00d5ppeprotsess peab olema tavalisest selgemini m\u00e4\u00e4ratletud<\/strong>. Selles tuleb eristada r\u00fchmas tehtav t\u00f6\u00f6 \u00fcksi tehtavast, kontakt\u00f5pe iseseisvast t\u00f6\u00f6st, \u00f5ppemeetodid hindamismeetoditest. Kindlasti tuleb eraldi lahti seletada probleemide kolm etappi: r\u00fchmas kontakt\u00f5ppes, iseseisvalt ning j\u00e4lle r\u00fchmas kontakt\u00f5ppes t\u00f6\u00f6tamine.<\/li>\n<li>Kui kasutatakse ainult probleemip\u00f5hise \u00f5ppe metoodikat,\u00a0<strong>peavad probleemid katma k\u00f5ik \u00f5ppeterviku \u00f5piv\u00e4ljundid<\/strong>. <strong>\u00a0<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Probleemip\u00f5hist \u00f5pet kavandades\u00a0<strong>v\u00f5ib tavalisest julgemini \u00f5piv\u00e4ljunditena m\u00e4\u00e4ratledada \u00fclekantavaid p\u00e4devusi.<\/strong>\u00a0Et \u00f5piv\u00e4ljundeid tuleb hinnata, siis peavad \u00fclekantavad p\u00e4devused kajastuma ka hindamiskriteeriumides. Hinnata v\u00f5ib kas kujundavalt \u00f5ppeprotsessi kestel v\u00f5i kokkuv\u00f5tvalt selle kestel ja l\u00f5pus. Metoodika julgustab m\u00f5tlema koost\u00f6\u00f6oskusele, teabe otsimise ja probleemilahenduse oskusele, selgele enesev\u00e4ljendusele ning konfliktilahendusele.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe metoodikat v\u00f5ib rakendada kogu k\u00f5rgkoolis, aga\u00a0<strong>alguses on lihtsam katsetada \u00fche mooduli v\u00f5i \u00f5ppekava peal<\/strong>. Nii tekib \u00fcli\u00f5pilastel kogemus selle metoodikaga\u00a0 \u00a0ning risk suuremate tervikute puhul on v\u00e4iksem.<\/li>\n<li><strong>Probleemid on loomult tihti l\u00f5imitud<\/strong>, mist\u00f5ttu v\u00f5ib kavandada ka l\u00f5imitavaid teemasid v\u00f5i p\u00e4devusi (ehk l\u00f5iminguaspekte) \u00fchendavaid teemasid (ehk l\u00f5imingutsentreid).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Rohkem infot l\u00f5imimisv\u00f5tetest on kirjas kutse\u00f5petajatele m\u00f5eldud juhendmaterjalis <a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/www.ekk.edu.ee\/vvfiles\/0\/l6imimise_juhendmaterjal_kokku.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.ekk.edu.ee\/vvfiles\/0\/l6imimise_juhendmaterjal_kokku.pdf<\/a>.\u00a0Lehek\u00fcljed 9, 10, 28-32 ja lisa.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"0\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"background-color: #faf3e4;\">\u00a0 <strong>N\u00c4IDE: Aalborgi mudel projekti formaadis probleemip\u00f5hise \u00f5ppe korraldamisest<\/strong>\n<ul style=\"line-height: 21px;\">\n<li>Esimesel semestril on ainepunktidega kursus, milles tutvustatakse probleemip\u00f5hist l\u00e4henemist. \u00d5ppijatele selgitatakse, mis on probleemip\u00f5hise \u00f5ppe praktilised ja teoreetilised kasud. Tutvustatakse \u00f5ppimise olemust, probleemi m\u00e4\u00e4ratlemist, projektijuhtimist, konfliktiga toimetulekut ning meeskonnat\u00f6\u00f6 v\u00f5imalusi.<\/li>\n<li>\u00d5ppekavas olevad probleemid ja projektid j\u00e4rgivad semestrite loogikat. Nii \u00f5ppekavale kui semestritele on kavandatud \u00f5piv\u00e4ljundid. Need on seostatud nii probleemi- ja projektip\u00f5hise \u00f5ppe kui antud \u00f5ppekava spetsiifiliste eesm\u00e4rkidega.<\/li>\n<li>K\u00f5ikidel \u00f5ppekavadel on kombinatsioon sissejuhatavatest ainekursustest, nn tavalistest \u00f5ppeainetest ning projektiga seotud kursustest. Tavaliselt j\u00e4etakse projektiga tegelemiseks v\u00e4hemalt 50% \u00f5ppemahust ning tihti t\u00f5useb projektimeetodi kogumaht 75%-le semestris.<\/li>\n<li>Igal semestril valitakse \u00fcks teema, millega probleemid ja projektid seostatakse. Vahel on teemad k\u00f5ikidel \u00f5ppekavadel samad, teinekord s\u00f5nastatakse need l\u00e4htuvalt \u00f5ppekavast. Probleemi- ja projektiteemad valitakse suurte teemadega koosk\u00f5las. Teemadega seotult pakutakse ainekursusi, mis toimuvad tavaliselt temaatilise semestri alguses.<\/li>\n<li>Tuutorid j\u00e4lgivad, et \u00fcli\u00f5pilaste-poolne probleemide p\u00fcstitamine oleks koosk\u00f5las semestri teema ja \u00f5piv\u00e4ljunditega. Lisaks j\u00e4lgitakse, et \u00f5pingute edenedes lisanduks ka probleemide s\u00f5nastamise ja projektide eesm\u00e4rgistamise s\u00fcgavus ja keerukus.<\/li>\n<li>\u00d5ppekava v\u00f5imaldab siduda probleemide ja projektide lahendamiseks vajaliku spetsiifilise teadmuse laiema eriala v\u00f5i kutse teadmiste ja oskustega.<\/li>\n<li>Probleemide ja projektide l\u00e4henemisnurka p\u00fc\u00fctakse hoida pidevalt viimase hetke teadmise tasemel. Selleks tehakse pidevat koost\u00f6\u00f6d ettev\u00f5tete, MT\u00dcdega ja riigiasutustega ning hoitakse ennast kursis uute teadussaavutustega.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui probleemip\u00f5hist \u00f5pet kasutatakse tervikliku metoodikana, m\u00f5jutab see rohkem kui \u00fchte \u00f5ppeainet, see v\u00f5ib m\u00f5jutada lausa tervet \u00f5ppekava. Probleemip\u00f5hise \u00f5ppe kolm peamist erip\u00e4ra, millega tuleb arvestada on j\u00e4rgmised: l\u00f5imimise suur maht, \u00fclekantavate p\u00e4devuste oluline roll ning p\u00fcsivate meeskondade kasutamine. Nende &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":158,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/pbl\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}