Näide 4. Õppetöö kavandamine ja hindamine

(kursuse Geograafia didaktika raames)

Autor Ülle Liiber

Õpitsükli maht: Geograafia didaktika õppeaine maht on 4 EAP, sellest probleemipõhist õpet 26 tundi (1 EAP)

Lõiminguaspektid

  • Erialase kirjanduse (sh õppekava, õppematerjalid, kontrolli- ja hindamisvahendid) leidmine ja kasutamine
  • Innovatiivse ja loomingulise mõtlemise arendamine, otsuste tegemise oskus, elukestev õpe
  • Infotehnoloogiaalase kirjaoskuse arendamine (sh Moodle'i õpikeskkonna võimalused jm ühistöö vahendid)
  • Koostööoskuse arendamine (tööjaotus rühmas, iseseisev panustamine, pingevaba suhtlemine, vastutus rühma ees jmt).
  • Suulise ja kirjaliku eneseväljenduse oskus

Õpiväljundid

Õpitsükli lõpuks õppija

  • leiab eri infoallikatest vajalikku infot või õppematerjale;
  • on kursis põhikooli (gümnaasiumi) õppekavaga ning oskab seda tõlgendada,
  • analüüsib ning hindab kriitiliselt õppematerjale ja –meetodeid, oskab neid kasutada, et saavutada nõutud õpitulemused;
  • oskab rakendada erinevaid kontrolli- ja hindamisvõtteid;
  • panustab meeskonnatöösse;
  • kasutab IKT vahendeid meeskonnatöös probleemide lahendamisel.

Probleemid

1. Kas haridusminister tahab Eesti hariduse põhja lasta?

2013. aasta augustis ilmus Õpetajate Lehes haridusminister Jaak Aaviksoo artikkel, mis tekitas tänaseni kestva pahameeletormi pea kõikide koolide õpetajate tubades. Enamik õpetajaid on nördinud, et nende igapäevast rasket ja närvesöövat tööd ei tunnustata. Minister rõhutab, et kool peab olema huvitav, kuid õpetajad, kes on kasutusele võtnud aina uusi meetodeid, ei näe õpihuvi kasvamist. Õpetajate meelest on aine huvitavaks muutmiseks tunde liiga vähe, kuid minister tahab niigi kokku surutud ainekavu hoopis poole võrra vähendada. Õpetajad on veendunud, et senised riiklikud lõpueksamid sundisid õpilasi end kokku võtma ja tänu eksamile sai nii mõnigi luuser lõpuks aine selgeks. Nüüd kaotati aga aineeksamid ja mitte miski ei sunni õpilasi enam õppima.

Õpetajate viimaseks trumbiks on PISA testi tulemused, mis näitasid, et Eesti õpilased on oma teadmiste poolest maailma tipus. Järelikult on senine süsteem hästi toiminud ja midagi poleks vaja muuta.

2. Kas poole vähem on ka poole paremini?

Esimest aastat koolis töötav õpetaja Mari sisenes õpetajate tuppa ja sattus kohe ärritatud kolleegide seltskonda. Keemiaõpetaja Aime seletas kõrgendatud häälel, et tema aine õpetamine on muutunud lausa mõttetuks, sest viimase õppekava järgi kaotasid nad niigi ühe tunni ja nüüd tahab minister aine mahtu veel poole võrra vähendad. „Vaadake kui palju tunde on ajalool või matemaatikal ja keeleõpetajad saavad ka tunde aina juurde” toetab kolleegi füüsikaõpetaja Jüri. Bioloogiaõpetaja noogutas nõusolevalt ja lisas, et loodusained on jäetud saatuse hooleks. Vaatamata ainetevahelistele erimeelsustele olid aga kõik õpetajad seisukohal, et senist aine mahtu ei tohiks kindlasti vähendada. Pensionärist matemaatikaõpetaja lisas, et omal ajal olid õppeprogrammid kordades mahukamad ja detailsemad, praegune on selle kõrval naljamäng. Kolleegid ootasid, et ka Mari nende seisukohaga nõustuks, kuid Mari vaikis ja kiirustas hoopis endale kohvi tegema.

3. Kuidas ära tunda head õpikut?

Õpetaja Mari saab tunnis kasutada vaid vanu õpikuid, sest uute ostmiseks pole koolil raha. Siiski lubas direktor, et järgmisel aastal saab 7. klass uued õpikud. Nüüd on Mari probleemi ees, et millise kirjastuse õpikut tellida. Raamatukogujuhataja soovitas Avita õpikuid, sest paljud õpetajad kasutavad just selle kirjastuse õppevahendeid, lisaks pidi Avitalt tulema ka e-õpik. Mari sõbrannast õpetaja kasutab aga Koolibri õpikut ja tal polevat aimugi, mismoodi näevad välja teiste kirjastuste õpikud. Ühel kursusel kuulis Mari, et on olemas ka kirjastus Studium, mis samuti annab välja geograafiaõpikuid. Kui ta oma muret õpetajate toas kurtis, siis ohkas pensionärist matemaatikaõpetaja, et küll vanasti oli lihtne, oli vaid üks õpik ja kõik said selle abil ühtmoodi teadmised, nüüd käsitletakse aga samu asju igas õpikus isemoodi.

4. Kuidas saavutada häid õpitulemusi?

Õppealajuhataja kutsub loodusainete õpetaja Malle enda juurde ja näitab talle vaikides ja mornil ilmel äsja toimunud põhikooli eksami tulemusi, ohkab ning ütleb: „Oli seda nüüd vaja”. Malle läheb  õpetajate tuppa ja mõtleb, mida ta ometi valesti tegi. Just selle klassi jooksvad hinded on geograafias head ja nüüd nii halb tulemus. Ta kurdab muret kolleegile, kes küsib, kas Malle kasutab oma igapäevases töös eksamikeskuse ülesandeid või koostab ta need ise. Malle vastab, et on kõik kontrolltööd ise koostanud ja et kõige enam meeldib talle teha lünktekste ning kaarditöid kohanimede kontrolliks. Seepeale ohkab kolleeg ja vastab, et siis pole ime, kui lapsed eksamil põrusid.

Õpitsükli hindamine

Hinnatakse

  • iga tudengi panust meeskonnatöösse (osalemist Moodle'i rühmafoorumi aruteludes),
  • seminaris esinemise aktiivsust sh esinemis- ja väitlemisoskust),
  • iseseisvate tööde täitmist (a) õppekavade võrdlus, b) õpikute võrdlev analüüs, c) kontrolltöö ülesannete ja hindamisjuhendi koostamine);

Hindamiskriteeriumid. Kursuse lõpetanud üliõpilane

  • on kursis põhikooli (gümnaasiumi) õppekavaga, oskab seda tõlgendada;
  • analüüsib ning hindab kriitiliselt õppematerjale (õpikud, töövihikud jmt) oskab põhjendada nende valikut;
  • oskab koostada erinevaid kontrolli- hindamisvõtteid (koostada ja hinnata kontrolltöid, taseme- ja eksamitöid);
  • leiab erinevatest infoallikatest õppematerjale ja erialast teavet, hindab neid kriitiliselt;
  • vastutab meeskonnatöö tulemuste eest;

Probleemipõhise õpitsükli õppeprotsessi kirjeldus

Tudengite taustateadmised ja oskused

Geograafia didaktika on tunniplaanis 2. õppeaasta sügissemestril. Õpetajakoolituse tudengitel on üldised eelteadmised nii õppekavast, õppemeetoditest, õppevahenditest ja hindamisest jne. Samuti on neil läbitud mitmed praktikaained, mis tähendab, et nad on kursis igapäevaste kooliprobleemidega. Geograafia didaktikas käsitletakse õppetöö planeerimist, läbiviimist, hindamist ja tagasisidestamist geograafia prisma kaudu.

1. Sissejuhatus (90 min)

Sissejuhatuseks harjutusülesanne probleemipõhisest õppest (sissejuhatav probleem 1), et

  • selgitada välja tudengite üldised taustateadmised, hoiakud ning suhtumine uuendustesse,
  • tutvustada probleemipõhise õppe olemust;
  • tutvustada geograafia didaktika kursuse ülesehitust, õpimeetodeid, ajakava ning hindamist.

Rühmade moodustamine vabatahtlikkuse alusel (vormistus Moodle'i keskkonnas). Tutvumine 1. probleemiga, lisaks võimalus lugeda artikli täisteksti.

Rühmasisene ajurünnak, poolt- ja vastuargumentide väljatoomine. Tulemused vormistatakse Moodle'i rühmafoorumisse.

Rühmadevaheline väitlus teemal: Kas haridusminister tahab Eesti hariduse põhja lasta? (Üks rühm on poolt ja teine vastu.) Kõik poolt- ja vastuargumendid fikseeritakse. Kokkuvõte väitlusest.

Probleemipõhisest õppe ja kursuse lühitutvustus.

2. teema. Õppekava (4x90 min)

Probleem  “Poole vähem, aga poole paremini!”

Tutvumine probleemiga. Ajurünnak. Uurimisküsimuste koostamine. Tööjaotus info otsimiseks.

Loeng: Õppekavad. Eri tüüpi õppekavad. Varasemad õppekavad. Teiste riikide õppekavad.

Iseseisev töö: Tutvuda põhjalikult kehtiva õppekavaga (üldosa ja geograafia ainekavaga), võrrelda praegust õppekava 1998. aasta omaga, nõukogudeaegse programmiga, võrrelda meie õppekava teiste riikide õppekavadega. Selleks valib iga tudeng ühe geograafias õpetatava teema ja uurib selle käsitlemist eri õppekavades. Töö tulemus postitatakse rühmatöö foorumisse.

Meeskonnatöö: Toetudes kirjandusallikatest kogutud infole ja iseseisvatele töötulemustele lahendatakse 1. probleem. Probleemi lahendus vormistatakse Moodle Wikisse.

Seminar: Meeskonnatöö  tulemuste ettekandmine (Kas geograafia ainekava tuleb vähendada? Kui vähendada, siis mida välja visata?)

3. teema. Õpikud (4x90 min)

Probleem „Kuidas tunda ära head õpikut?”

Probleemiga tutvumine. Ajurünnak. Mõistekaardi koostamine teemal: Mille põhjal hinnata õpikuid? Ühine arutelu

Loeng: Geograafias kasutatavad õpikud ja muud õppevahendid.

Iseseisev töö: võrdleva analüüsi koostamine ühe vabalt valitud teema käsitlemisest eri kirjastuste õpikutes.

Meeskonnatöö: Toetudes koostatud  õpikute võrdlusanalüüsidele lahendatakse probleem 2. Probleemi lahendus vormistatakse Moodle Wikisse.

Seminar: Meeskonnatöö  tulemuste ettekandmine (Millise kirjastuse õpikut eelistada?)

4. teema. Kontrolltööd ja tasemetööd, eksamiks valmistumine (4x90 min)

Probleem „Kuidas saavutada häid eksamitulemusi?”

Probleemiga tutvumine. Ajurünnak. Uurimisküsimustega tutvumine. Tööde jaotamine rühmas

Loeng: Kuidas kontrollida ja hinnata õpitulemuste saavutamist?

Iseseisev töö: Ülesannete ja hindamisjuhendi koostamine ühe vabalt valitud teema kohta

Meeskonnatöö: Vastastikuse hinnangu andmine rühma liikmete koostatud ülesannetele ja ühise töö kokkupanek, ühtlasi 4. probleemi lahendamine. Vormistatakse Moodle'i keskkonnas.

Seminar: Meeskonnatöö  tulemuste ettekandmine (Milline on hea kontrolltöö ja kuidas seda hinnata?)

Kasutatav kirjandus