Näide 1. Juhtimine praktikas

Autor Marge Tooming-Pullisaar

Õpiväljundid

Õpitsükli lõpuks üliõpilane

  • oskab üles ehitada eesmärkidest lähtuvaid organisatsioone;
  • tunneb peamisi motivatsiooniteooriaid ja oskab kasutada nende printsiipe tavaelus;
  • saab aru finantsinfo valdamise vajalikkusest ja oskab äritegevuseks vajalikku finantsinfot valida;
  • oskab analüüsida keskkonda ja sellele vastavalt luua/korrigeerida tegevusplaane.

Probleemid

1. Nia Pia võrguteenused

Nia Pia on globaalne juhtiv võrguteenuste ettevõte, millel on kaks peakontorit: Düsseldorf ja Espoo. Ettevõtte juhtkond koosneb erinevatest rahvustest oma ala ekspertidest. Võrguteenuste direktor on indialane Sudhir Gupta, turundust juhib britt Anna Smitt, ettevõtte juht on ameeriklane Steve Pole ja nõukogu esimees legendaarne soome ärijuht Hari Pukkanen. Hiljuti on asunud organisatsiooni tööle, õigemini küll seda restruktureerima sakslane Benjamin Hockenheimer. Ta on üllatunud ettevõtte multikultuursusest, ent samas ka üleüldisest virtuaalsusest. Sudhir asub Mumbais, Anna töötab kodukontoris Londoni lähistel ja Steve Silicon Valleys. Koosolekud toimuvad enamasti videokonverentsidena, sest juba oma ala asjatundjaid värvates oli nõukogu arvates sobilik kontserni juhtida kaugtöö kaudu. Benjamini arvates tuleks  see põhimõte kohe ära muuta.

2. Jõuline äriplaan

Tiina on äsja tööle asunud ettevõtte Best Car Parts tegevjuhina. Teda võlus äriplaani jõulisus, täpsemalt on Bast Car Parts start-up firma, mille eesmärgiks on 5 aasta jooksul ehitada Eestis, Lätis ja Leedus üles juhtiv autovaruosade müügikett kokku 20 marketiga. Planeeritav aastakäive per market

  • 10 miljonit eurot 1. aastal,
  • 12 miljonit eurot 2. aastal,
  • edasine kasv 10 % aastas.

Plaan on avada

  • 2011. aastal 2 marketit Eestis,
  • 2012. aastal 2 marketit Eestis, 2 Lätis,
  • 2013. aastal 2 marketit Eestis, 3 Lätis, 2 Leedus,
  • 2014. aastal 3 marketit Lätis, 3 Leedus,
  • 2015. aastal 1 market Leedus.

Küsimused

  1. Kuhu ehitada ettevõtte peakontor?
  2. Milline organisatsiooni ülesehitus võiks olla parim?
  3. Milline võiks olla kaupluste struktuur?
  4. Kui palju see organisatsioon maksma läheb ja mis peaks olema brutokasum, et ka omanikud rahule jääksid?

3. Martini mure

Meie Kaubamaja juhatuse esimees Martin Mesilane vaatab oma kabineti klaaskuplist Tallinna lahele. Masu on just möödumas, müügimahud kasvavad, laoseis on mõõdukal tasemel ja kõik strateegilised ametikohad on täidetud. Kaubamaja on Masu ajal ostnud üles väikesemamahulisi konkurente, avanud 8 poodi, saanud ühe autofirma ainuesindusõiguse Baltimaades.

Suurim konkurent Teie Kaubamaja on aga hiljuti värvanud Meie Kaubamaja andeka arendusdirektori Marika endale tegevjuhiks ja turuosalistelt on kuulda, et nad plaanivad julget kasvu ja investeerivad järgmise kolme aasta jooksul ligi 100 miljonit eurot. Marika oli kahtlemata Martini kõige andekam ja ambitsioonikam alluv, ilmselt kõige terasem inimene Martini tutvuskonnas üldse, looduse poolt kingutud jumaliku kaubandusliku vaistuga. Marika veenis nõukogu ostma Masu alguses jalatsifirma, tema osava pooleteiseaastase töö tulemusena lepiti kokku autofirma esindamine. Ja lisaks sellele on just Marika see, kelle käes on krundimüüjate kontaktid, juhul kui Teie Kaubamaja peaks tahtma laieneda. Kui Martin on enda vastu täiesti aus, tuleb tal tunnistada, et  ta on Marikale  liiga teinudnud, maksnud talle liialt vähe palka viimaste aastate jooksul, mistõttu lojaalne Marika läks tööle suurima konkurendi juurde. Marika tiim, mis koosneb samasugustest andekatest noortest, võib peatselt täies koosseisus lahkuda.

Mõtted ei anna asu: „Mida ma peaksin tegema? Kas peaksin üldse muretsema? Kas peaksin kohe kokku kutsuma strateegianõukogu või ootama augustini, kui tavapärasene strateegianõukogu kohtumine on planeeritud?“

Meie Kaubamaja FINANTSNÄITAJAD 2006-2009 (eurodes)

 

2009

2008

2007

2006

Müügitulu (miljon eurot)

408

417

377

271

Käibe kasv

-2%

11%

39%

47%

Brutokasum (miljon eurot)

91

102

94

70

Ärikasum (miljon eurot)

-10

9

28

18

EBITDA (miljon eurot)

17

24

34

24

Puhaskasum (miljon eurot)

-13

5

26

18

Puhaskasumi muutus

-337%

-80%

50%

199%

Brutorentaablus

22%

24%

25%

26 %

Puhasrentaablus

-3%

1%

7%

6%

Omakapitali tootlus (ROE)

-11%

4%

26%

25%

Varade tootlus (ROA)

-5%

2%

14%

13%

Maksevõime kordaja

0,9

0,9

1,0

1,0

Võlakordaja

0,6

0,6

0,4

0,5

Müügitulu töötaja kohta (miljon krooni/eurot)

0,1

0,1

0,1

0,1

Varude käibekiirus

10,4

8,4

11,3

13,5

Keskmine töötajate arv

3 695

3 703

2 833

2 411

Küsimused

  1. Kas Martini arusaam ettevõtte hetkeseisust viimase aastaaruande põhjal on adekvaatne?
  2. Kas oleksid Martini asemel tulemustega rahul?
  3. Esita tegevuskava, mida Martin võiks teha seoses Marika lahkumisega Teie Kaubamaja juhiks?
  4. Kas ja millise lähteülesandega kutsuksid kokku strateegianõukogu?