Uus õpikäsitus on õppejõudude ja õpetajate jaoks oluline teema, otsitakse parimaid viise selle rakendamiseks praktikasse. Probleemipõhine õpe on üks nn ümberpööratud auditooriumi metoodikatest, mida iseloomustab õppija aktiivsuse ja vastutuse suurenemine, ülekantavate pädevuste eesmärgistatud arendamine, lihtsama kognitiivse tegevuse puhul iseseisev tegutsemine ning rühma- ja individuaalse töö kombineerimine. Seejuures on rühma koosseis muutumatu kogu ühe sisuterviku (õppeaine või –...
Didaktiktilises kirjanduses kasutatakse nii mõistet „probleemi lahendamine“ kui ka „probleemipõhine õpe“. Need ei ole päriselt samad asjad. Probleemi lahendamine on pigem üksikmeetod, samal ajal kui probleemipõhine õpe on tervet hulka eri võtteid kindlas järjestuses kasutav metoodika. Sama mõtteviisi järgi on võimalik eristada ka projekti ja projektipõhist õpet, mis on probleemipõhise õppega lähedased ja omavahel teatud juhtudel ka kombineeritavad.
Probleemipõhist õpet on vaja nii tööturu muutuste kui üldise õppimise mõistmise avardumise tõttu. Üha rohkem eeldatakse tööleasujatelt paindlikkust, iseseisvat mõtlemist ning meeskonnatöö oskust. Õppimistulemuste uurijad on avastanud, et üks keerulisemaid ülesandeid õpetamisel on aidata õppijatel mõista õpitavat nii, et nad seda hiljem oma töökontekstis meelde tuletavad ja kasutada oskavad.
Probleemipõhise õppe komponendid ja mõtteviis ei ole õppijale keskendunud ja tema õppimist toetavale õppejõule sugugi uued. Siiski võib probleemipõhisest õppest kui metoodikast rääkida alles umbes viimase 50 aasta jooksul. Metoodika sai alguse meditsiinist, kust see on levinud paljudesse teistesse valdkondadesse.
Probleemist lähtuvat õpetamist on inimajaloos kasutatud kõikidel ajastutel. Probleemipõhise õppe kui metoodilise strateegia algusajaks loetakse 1970ndaid. Kui seda Kanadas,...
Probleemipõhises õppes rakendatakse seitsmesammulist (inglise keeles seven jump) mudelit, mis jaguneb kolme etappi. Esimeses etapis õpivad üliõpilased auditooriumis füüsiliselt kohtuvas või veebipõhiselt suhtlevas rühmas, teises etapis töötavad õppijad iseseisvalt ning tulevad kolmandasse etappi ettevalmistatult. Kolmandas etapis võetakse individuaalselt õpitu kokku ja luuakse rühma ühine arusaamine. Õppejõud täidab tuutori rolli ning jägib, et protsess kulgeks õiges suunas ning...
Õppejõudude kogemused ja probleemipõhisele õppele antud tagasiside näitavad, et üks kõige keerulisemaid kohti metoodika rakendamisel on töö rühmaga ja rühmas. Seepärast on õppejõu kui tuutori ülesandeks juhendada, jälgida ja vajadusel toetada rühma selle arenguetappides. Järgnevas alateemas on juttu sellest, mis teeb rühma tegutsemise edukaks. Mitte iga rühm ei hakka hästi koos tööle.
Kui probleemipõhist õpet kasutatakse tervikliku metoodikana, mõjutab see rohkem kui ühte õppeainet, see võib mõjutada lausa tervet õppekava. Probleemipõhise õppe kolm peamist eripära, millega tuleb arvestada on järgmised: lõimimise suur maht, ülekantavate pädevuste oluline roll ning püsivate meeskondade kasutamine. Nende aspektide olemasolu mõjutab nii eesmärgistamist õpiväljundite kavandamisel kui hiljem nende õpiväljundite saavutatuse hindamist. Probleemipõhist õpet kavandades tuleb...
Probleemülesannete ehk probleemide koostamine on õppejõu jaoks probleemipõhises õppes üks keerulisemaid tegevusi. Hea probleem on selline, mis ärgitab arutelu ning juhib õppijad õpiväljunditeni viivateni õppimisküsimusteni. Selleks peab probleem pärinema reaalsest elust või seda usutavalt imiteerima, puudutama üliõpilaste jaoks olulisi teemasid, olema piisavalt selge ning samas nii keeruline, et seda pole võimalik kohapeal ära lahendada.
Hindamine on üks keerukamaid aspekte probleemipõhises õppes, sest kui kogu õppeprotsess on innovatiivne ja ülekantavaid pädevusi arendav, siis ei piisa ju ainult traditsioonilisest hindamisest. Hindamine on oluline ka seepärast, et sellel on suur võime juhtida ja motiveerida õppimist, mistõttu tuleks hinnata kõikide oluliste eesmärkide saavutamist.
Probleemipõhises õppes on olulised hindamise mõlemad funktsioonid: kokkuvõttev ja kujundav hindamine. Kokkuvõtva hindamise keskmes on...
Lähtudes probleemipõhise õppe mudeli kolmest etapist, on mitmeid võimalusi õppijate toetamiseks ja probleemipõhise õppe läbiviimiseks e-keskkonnas. See on iga õppejõu otsustada, millises etapis, mil määral ja millistel eesmärkidel ta e-tuge kasutab. Küll aga on õppijad toonud välja, et e-toega probleemipõhises õppes on parem ja kiirem juurdepääs vajalikele materjalidele, toimib paremini...
Juhendmaterjali koostajate eesmärk oli anda ülevaade probleemipõhise õppe metoodikast ja selle teostamise võimalustest kõrgkoolis. Probleemipõhise õppe korral ei anta üliõpilastele uusi teadmisi valmis kujul, vaid õppijad omandavad neid iseseisva uurimise kaudu. Üliõpilaste vastutus õppeprotsessis suureneb. Kogu õppetsükli jooksul töötatakse samades meeskondades, mis võimaldab koostööfaasi jõudmist. Õppejõult eeldab selle metoodika kasutamine põhjalikku planeerimist. Õppejõud...
