6. Rühma roll probleemipõhises õppes

Õppejõudude kogemused ja probleemipõhisele õppele antud tagasiside näitavad, et üks kõige keerulisemaid kohti metoodika rakendamisel on töö rühmaga ja rühmas. Seepärast on õppejõu kui tuutori ülesandeks juhendada, jälgida ja vajadusel toetada rühma selle arenguetappides. Järgnevas alateemas on juttu sellest, mis teeb rühma tegutsemise edukaks. Mitte iga rühm ei hakka hästi koos tööle.

Milliseid probleeme on Sul esinenud töös rühmaga. Mis võiks olla nende probleemide põhjuseks?

 

Probleemid töös grupiga

 

Probleemide võimalikud põhjused

Mõni rühmaliige ei osale töös ega panusta teistega võrdselt või üldse mitte.

Individuaalne vastutus on liiga väike: midagi ei juhtu, kui keegi jätab töö tegemata. Põhjuseks võib olla ka see, et rühm on liiga suur.

Mõni rühmaliige ei ole huvitatud heast tulemusest ja teeb väga madalakvaliteedilist iseseisvat tööd.

Hindamiskriteeriumid on liiga madalad: kehva tööga on võimalik saavutada positiivne individuaalne tulemus. Põhjuseks võib olla ka rühma vähene kestvus: mõned liikmed ei pea konfronteerumist lühikese perspektiivi tõttu vajalikuks.

Rühmaliikmed kritiseerivad üksteist ja satuvad konflikti.

Rühm on konfliktifaasis, rühmal pole koostööoskusi või pole tuutor neid rühmale õpetanud. Kui rühmaliikmed pidevalt vahetuvad, ei jõutagi koostööfaasi.

Rühmaülesanne jagatakse osadeks ja reaalset koostööd rühmas ei toimu.

Osadeks jagatav ülesanne pärsib nii vestlust kui koostöö kujunemist.

Osad rühmaliikmed puuduvad.

Mõnikord on puudumisel vältimatud põhjused, aga puudumine võib olla ka märgiks passiivsest vastupanust või liiga vähesest individuaalsest vastutusest.

 Rühma motivatsioon ja sooritustase langeb oluliselt tööprotsessi jooksul.

Tagasiside puudumine, hilinemine või pinnapealsus.

Mis teeb probleemipõhise õppe rühma efektiivseks?

Millal oled kuulunud hästi toimivasse rühma. Mis seda rühma iseloomustas?

  • Rühma püsivus. See võimaldab rühmal areneda meeskonnaks, milles põhitähelepanu pole enam enda sobimisel rühma ega konfliktide lahendamisel, vaid õppeülesandel. Probleemipõhises õppes on soovitav, et sama rühm koguneks ühe semestri või tsükli jooksul.
  • Rühma suurus 5-7 inimest. Väga väikestes rühmades on osalejate vähesuse tõttu napilt ideid ja seetõttu ei teki korralikku sünergiat. Liiga suurtes rühmades (kaheksa ja rohkem) on oht, et kõik liikmed ei saa võrdelt panustada ega kaasa rääkida. Seepärast soovitatakse, et liikmeid oleks 5-7.
  • Rühm jagab rollid ise. Probleemipõhise õppe rühmas on vaja vähemalt täita kahte rolli: vestluse juhti ja kirjutajat. Kuna rühmaliikmete tugevused ja võimed on erinevad, on hea, kui õppijatel on võimalik valida rolle nendele vastavalt. Samal ajal on hea, kui rühma püsivaks jäädes rollid roteeruvad – nii saavad osalejad arendada erinevaid pädevusi.
  • Kõigil rühmaliikmetel on samad õppimisküsimused. Selleks, et arutelu oleks probleemipõhise õppe tsükli lõpus tõhus, on oluline, et kõigil osalejatel oleks sama või sarnane taustateadmine vastavast valdkonnast. Seepärast tuleb tuutoril rõhutada ja hinnata seda, et kõik osalejad vajaliku materjali läbi loeksid, isegi kui seda on võimalik omavahel ära jagada. Nii muutub võimalikuks ka probleemile ühe, parima lahenduse leidmine ja kokkuleppimine.
  • Rühmaliikmete vastutus on nii individuaalne kui rühmapõhine. See tähendab, et hinnatakse küll rühma saavutust (kas eristavalt või mitteeristavalt), aga samas mõjutab üksikisiku tulemust ka teiste rühmaliikmete tagasiside tema tööle.
  • Rühma ülesanded on püstitatud nii, et neid pole võimalik tükeldada ning koostööta ei jõuta tulemuseni. Selliste ülesannete püstitamine eeldab, et õppijad peavad langetama valiku. Kui nad on lugenud sama materjali, otsinud vastuseid samadele või lähedastele õppimisküsimustele, on valiku langetamine (näiteks probleemile parima lahendusvariandi leidmiseks) ka huvitavam ja kaasamõtlemist aktiveeriv.
  • Kui rühmi on mitu, esitavad nad oma tulemused samaaegselt. Üksteise esitluste kuulamine järgemööda demotiveerib kuulajaid ning paneb nad ennast kohandama eelmiste rühmade esitluste järgi. Eriti väsitav on kuulata samal teemal tehtud ettekandeid. Parem lahendus on, et kõik rühmad esitavad oma tulemused visuaalselt samal hetkel, näiteks paberposterite või elektrooniliste vahendite kaudu. Hea, kui kokkuvõtted on arusaadavad ka selgitusteta, kuid vajadusel saab rühmade esindajate käest küsida täpsustavaid küsimusi. Rühmade poolt esitatu suhtes tunnevad teiste rühmade liikmed kindlasti rohkem huvi, kui nad peavad kuidagi sellele reageerima: andma hinnangu, küsima küsimuse või ühe lausega kokku võtma teise rühma lahenduse.
  • Rühmas tekkivate konfliktidega tegeldakse. Õppejõu ehk tuutori rolliks ei ole mitte ainult ainealane juhendamine, vaid ka ülekantavate pädevuste arendamine. See võib tähendada näiteks appiminekut konflikt sattunud rühmale, kes ei tule probleemi lahendamisega iseseisvalt toime. Oluline on, et osalejad liiguks konfliktifaasist edasi konstruktiivsete oskustega.