2. Probleemipõhine õpe ja sellega seotud mõisted

Didaktiktilises kirjanduses kasutatakse nii mõistet „probleemi lahendamine“ kui ka „probleemipõhine õpe“. Need ei ole päriselt samad asjad. Probleemi lahendamine on pigem üksikmeetod, samal ajal kui probleemipõhine õpe on tervet hulka eri võtteid kindlas järjestuses kasutav metoodika. Sama mõtteviisi järgi on võimalik eristada ka projekti ja projektipõhist õpet, mis on probleemipõhise õppega lähedased ja omavahel teatud juhtudel ka kombineeritavad.

Mis on Sinu meelest probleemipõhine õpe ja kuidas see erineb projektipõhisest õppest?

Järgnevalt on toodud probleemipõhise õppe ja sellega seotud mõistete selgitused. 

  • Probleemipõhine õpe. Õppijakeskne õppe kavandamise ja õppimise metoodika, mille käigus omandatakse õppesisu probleemi analüüsimise ja lahendamise kaudu. Strateegias on oluline roll meeskonnatööl, mida kombineeritakse iseseisva tööga. Tänu õppijakesksusele arenevad probleemipõhises õppes lisaks erialastele pädevustele ka mitmed üldpädevused. Probleemid on tavaliselt interdistsiplinaarsed ja sobivad seepärast hästi erinevate õppeainete lõimimiseks. Vt ka Karm, M. Õppemeetodid kõrgkoolis, lk 70-71 (http://primus.archimedes.ee/trykised). 
  • Probleem (probleemülesanne) on probleemipõhise õppe kontekstis õppeotstarbeline situatsioonikirjeldus, mis võib olla teoreetiline, praktiline, sotsiaalne, tehniline, kultuurilis-sümboliline ja/või teaduslik. Probleemi võib esitada teksti, pildi, graafilise joonise või videona. Probleemi kirjeldus pärineb reaalsetest situatsioonidest ning aitab üliõpilastel seostada ülesandeid töömaailma ning õppekava osadega. Valitud probleem peab olema piisava üldistusvõimega ning seostuma õpiväljunditega. Tavaliselt on probleemid oma  interdistsiplinaarsed ja lõimivad – seda nii analüüsi kui lahenduste pakkumise faasis.
  • Probleemi lahendamine on aktiivõppe meetod, mis lähenemisviisilt sarnaneb juhtumianalüüsi ja kaasuse lahendamisega. Seda kasutatakse õppetöö osana, kuid selle ümber ei organiseerita kogu õppetööd nagu probleemipõhises õppes.
  • Projektipõhine õpe on õppijakeskne õppestrateegia, mille käigus seostatakse õppesisu terviklike praktiliste ning autentsete probleemide või ülesannetega ehk projektidega. Projekt on konkreetne terviklik tööülesanne vm ettevõtmine, mis on eesmärgistatud ja kindla ulatusega. Projekti võib käivitada probleemi lahendamise protsess, st, et projekti- ja probleemipõhist õpet on võimalik omavahel kombineerida. Projekte teostatakse tavaliselt meeskonnaga, õppejõud võtab tuutori ehk juhendaja rolli. Tänu õppijakesksusele arenevad projektipõhises õppes lisaks erialastele pädevustele ka mitmed üldpädevused. Vt ka Rutiku, S., Lorenz, A., Pedak. E. Projektipõhine praktika kõrgkoolis (http://primus.archimedes.ee/trykised). 
  • Projekt on ülesannete kogum, mille puhul õppijad valivad tegevussuuna ja –meetodid. Iga projekt on unikaalne ning selle eesmärgid ja ajakava luuakse vastavalt lähteülesandele. Vt ka Karm, M. Õppemeetodid kõrgkoolis, lk 64-65 (http://primus.archimedes.ee/trykised). 
  • Meeskond on rühm inimesi, kes töötavad ühiselt kavandades, otsustades ja tagasisidet andes. Meeskonnaliikmete pühendunud koostöö ja omavaheline usaldus on olemuslikult vajalik nii probleemilahenduse protsessiks kui tähendusrikkaks õppimiskogemuseks.
  • Tuutori ehk juhendaja rolli täidab tavaliselt õppejõud. Teatud juhtudel võib tuutoriks olla ka õppeassistent. Tuutor jälgib ja juhendab probleemilahenduse protsessi. Tuutori roll kestab probleemipõhises õppes ühe õppeterviku – kas mooduli või õppeaine jooksul.  
  • Üld- ehk ülekantavad pädevused on sellised teadmised, oskused ja hoiakud või nende kombinatsioonid, mis aitavad erialateadmisi ja –oskusi erinevates kontekstides paindlikult ja eesmärgipäraselt rakendada. Õppeprotsessis toetab üldpädevuste arengut sobiva metoodika valik. 

Siret Rutiku nimetab olulisemateks üldpädevusteks eneseanalüüsi ja -juhtimise pädevust, ettevõtlikkust ja positiivset hoiakut, loovat ja kohanduvat mõtlemist, kultuuriteadlikku suhtlemispädevust, IKT ja uusmeedia kirjaoskust, väärtuspõhise mõtestamise oskust ning arvulise mõtlemise ja abstraheerimise oskust. Vt pikemalt,  Rutiku, S. 2014. Ülekantavate pädevuste arendamine kõrghariduses  (http://primus.archimedes.ee/trykised

Millised ülekantavad pädevused on Sinu valdkonnas kõige olulisemad?

Vaata läbi järgnevad lingid ja video ning sõnasta, milliseid probleemipõhise õppe metoodika komponente oled kasutanud enda poolt läbiviidavas õppetöös.

http://www.uttv.ee/naita?id=7184

Probleemipõhise õppe metoodika keskmes on üliõpilane ja tema vastutus koos meeskonnaga õppeprotsessi eest. Õppejõud on tuutori rollis, kavandab probleemülesanded ja juhendab õpiväljundite suunas liikuvat õppeprotsessi. Täpsemalt on metoodika osadest juttu selle juhendmaterjali 5. peatükis.