8. Kuidas koostada häid probleeme?

Probleemülesannete ehk probleemide koostamine on õppejõu jaoks probleemipõhises õppes üks keerulisemaid tegevusi. Hea probleem on selline, mis ärgitab arutelu ning juhib õppijad õpiväljunditeni viivateni õppimisküsimusteni. Selleks peab probleem pärinema reaalsest elust või seda usutavalt imiteerima, puudutama üliõpilaste jaoks olulisi teemasid, olema piisavalt selge ning samas nii keeruline, et seda pole võimalik kohapeal ära lahendada.

Probleemülesannete koostamisel võib olla abi järgmistest juhtnööridest:

  • Leia probleem reaalse elu juhtumitest või kirjelda mõnda sellist juhtumit, mis võiks reaalsest elust pärineda.
  • Kirjelda probleemi piisava konkreetsusega ja oleviku vormis.
  • Pealkirjasta problem.
  • Probleemi lõppu võib kirjutada suunava küsimuse, aga hästi sõnastatud probleemist on küsimusepüstitust juba aimata.
  • Probleemina võib esitada vastandlikke uurimistulemusi, tasakaalust väljas eelarvet, mädanema läinud haava, hallitama läinud korteriseina, patsiendi haiguslugu või lihtsalt mingit mittetöötavat või arusaamatul viisil töötavat mehhanismi.
  • Probleem võib olla esitatud tekstina, skeemina, videoklipina, lühinäidendina, dialoogina, karitatuurina, pildina või mistahes muul viisil, mis toob esile probleemi sisu ja fookuse.
  • Püüa välistada probleemi laialivalgumist ehk selliseid sõnastusi, mis võivad fookuse soovitavast kohast eemale juhtida. Ajurünnaku puhul on oht eriti suur.
  • Mõtle õpiväljunditele, mida üliõpilased peavad omandama, ja siis otsi nendele vastav probleem. Üldjuhul on terve ainekursuse omandamiseks vaja kasutada rohkem kui ühte probleemi või lisada osade kaupa infot ühe probleemi kohta. Lõpuks peavad kõik õpiväljundid saama probleemiga kaetud.
  • Probleemil ei tohi olla üks selge ja kergesti leitav lahendus. Muidu ei käivitu ajurünnak ja õppimisküsimusi pole üldse mõtet sõnastada. Küll aga on hea, kui probleemile on võimalik pärast õppimist leida üks selge lahendus, milleni meeskond ühise arutelu tulemusena jõuab. Kui õppemeeskondi on mitu, on nende lahendusi ka huvitav võrrelda.

Mõningaid probleemi näiteid: 

  Mure pere toimetulekuga

26-aastane Liina elab koos oma kahe tütrega (7-aastane ja 2-aastane) omavalitsuse antud ühetoalises sotsiaalkorteris. Laste isast on nad aasta tagasi eraldi elama asunud, kuid isa toetab lapsi aeg-ajalt rahaga. Liinal on toimetulekuga probleemid: iga kuu lõpupoole on lapsed näljas, käivad naabritelt ja toidukaupluste juures süüa küsimas. Elatakse peretoetustest ja tihti laenab Liina tuttavatelt raha. Juba on tekkinud korteri üürivõlg. Sageli jätab Liina lapsed ööseks üksi, käib sõbrannadega ööklubides ning tihti toimuvad ka tema kodus peod, mis kestavad hommikuni.
Kuidas aidata perel toime tulla?
Õpiväljundid. Üliõpilane
  • tunneb sotsiaalhoolekande, lastekaitse- ja perekonnaseadust;
  • tunneb erinevaid meetodeid pere toimetuleku soodustamiseks;
  • tunneb lapse arengu teooriaid.

Analüüsi, millised mittesoovitavad ja õpiväljunditest kaugemale viivad suunad võivad probleemi kirjelduses hakata üliõpilaste fantaasiat toitma? 

  Kuhu küll reisida?

Abielupaar Peeter ja Anne soovivad sõita juuli lõpus või augusti alguses reisile. Hinna osas neil piiranguid pole, kuid Peetrile ei meeldi liiga palav ilm ega rannas päevitamine. Anne sooviks on, et sihtkoht oleks majanduslikult arenenud, turvaline ning tuntud – pole poliitilisi, sotsiaalseid ega looduslikke ohte ja riske. Samas soovivad nad mõlemad osa võtta aktiivsetest tegevustest.
Õpiväljundid. Üliõpilane
  • tunneb maailma turismiregioonides valitsevaid kliimatüüpide ning ilma iseärasusi ning nende mõju turismile;
  • tunneb erinevate poolkerade aastaaegade erinevusi ja mõistab nende mõju turismiteenustele;
  • analüüsib looduslike riskide esinemist sihtkohtades ning oskab valida poliitiliselt ja sotsiaalselt stabiilsete riikide seast klientidele sobivat;
  • omab ülevaadet aktiivse puhkuse võimalustest ning seostab neid kliendi eelistustega.

  Kuidas võis küll minuga nii juhtuda?!

Anna on külalisüliõpilane Eestist, kes läks paariks kuuks üliõpilasvahetuse programmi raames Soome. Ta võeti kohe esimesel päeval kohalike üliõpilaste poolt väga soojalt vastu. Talle tutvustati põhjalikult ülikooli töö- ja õppekorraldust ning kutsuti samal päeval toimuvale tudengite peole. Pidu oli tore – paljud kaasüliõpilased tulid Annat tervitama ja tegid talle välja nii õlut, veini kui ka siidrit. Anna polnud harjunud jooma, kuid kuna ta ei tundnud kohalikke tavasid, kartis ta uusi tuttavaid keeldumisega solvata. Paaril korral tegi ta küll katse joogist keelduda, kuid kaastudengite pealekäimisel ei suutnud ta siiski endale kindlaks jääda.
Juba öösel tundis Anna end väga halvasti: süda oli paha ja vastu hommikut ta ka oksendas. Järgmisel hommikul oli raske ärgata: pea valutas ja enesetunne oli äärmiselt vilets. 
Õpiväljundid. Üliõpilane
  • kirjeldab EI-ütlemist mõjutavaid psühholoogilisi tegureid;
  • mõistab sotsiaalsete normide rolli kogukonnas ning nende muutmise meetodeid;
  • analüüsib, kelle või mille kaudu võib sotsiaalseid norme muuta.

Analüüsi ülaltoodud soovituste põhjal, mis on selle kirjeldatud probleemi sõnastuses läinud valesti. Kuidas Sa probleemülesande teksti parandaksid? 

  Probleemid õppeedukusega

Maria ja Anni on esmakursuslased, kes alustavad kõrgkooliõpinguid väga suurte ootustega. Maria on kevadel keskkooli väga heade hinnetega lõpetanud 18-aastane tüdruk. Anni on 10 aastat töötanud ja väga tunnustatud spetsialistiks kujunenud riigiametnik. Kõrgkoolis on kõik justkui tore ja korras. Vaatamata mõlema esialgsele optimismile pole nende esimese semestri tulemused oodatud tasemel.  

Mõtle, millised võiks olla selle probleemi õpiväljundid.

  Elektriautod ja energiapoliitika

(Kliimapoliitika õppeaine, autor Piia Post)
Tunnetades oma vastutust Eesti ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõstmisel, on Eesti Teadusajakirjanike Selts kutsunud kokku konverentsi „Kliimamuutused ja kliimapoliitika – Eesti ühiskonna suured valikud“. Konverents toimub 4.-6. jaanuaril 2012 Tartu Ülikoolis ning osalejate ja diskussioonide suure hulga tõttu on tegevused jagatud erinevate TÜ seminariruumide vahel.
Konverentsi üks oodatum ja päevakajalisem debatt on kahe Eesti juhtiva partei esindajate vahel teemal „Elektriautode toetusprogramm kui Eesti innovatiivse energiapoliitika lipulaev“. Debatt toimub TÜ nõukogu saalis 6. jaanuaril kell 14.15- 15.45; debatile järgneb pressikonverents ja avalik arutelu 16.15-17.45.
Nii Juhtiv Koalitsioonipartei kui ka Juhtiv Opositsioonipartei on tellinud kahelt sõltumatult Tartu Ülikooli ekspertide rühmalt teaduslikult ja poliitiliselt argumenteeritud raportid ning neil põhinevad 45-minutilised ettekanded, mis käsitleksid elektriautode soetamisega seotud probleemistiku poolt- ja vastuargumente. Ekspertanalüüsi täitjaks on TÜ füüsika instituudi teadlased koos oma üliõpilastega.
Ettekanded esitatakse ekspertide gruppide poolt  vastava tellija poliitilisest platvormist lähtuvalt (vastavalt rõhutades poolt- või vastuargumente). Kliendi positsioon selgub 6. jaanuaril kell 12.15, seega peavad mõlemad töörühmad olema valmis oma ettekannet vastavalt suunama.

  Dataprojektori pirnide lühike eluiga

Auditooriumis oleva dataprojektori pirn on jälle läbi läinud. Seda on ka varem juhtunud, aga viimasel nädala jooksul on koolis teatatud lausa viie dataprojektori pirni läbiminekust. Probleemi lahendamine on juhtkonnale oluline, sest dataprojektori pirnid on kallid ning nende sagedase läbimineku põhjust pole siiani leitud.

  Segadus hindamisega

(õppejõudude koolitus, autor Marge Täks)
From: Vello [mailto: Vello Vaenlane]
Sent: Tuesday, October 05, 2012 6:53 PM
To: Vello Vaenlane
Subject: Re: ettevõtluse hinded
Tere Mati
Esimeseks tunniks laadisin Moodle'isse kõik kursuse materjalid, ka ainekaardi. Üliõpilaste pöördumisest järeldan, et nad pole vaevaks võtnud nende materjalidega tutvuda, nii et siin pole midagi selgitada. Asi selge.
Terv.
Vello
___
Lektor
Logistika teaduskond
>
>From:
Mati Malakas [mailto: Mati Malakas]
>Sent: Tuesday, October 02, 2012 9:58 AM
>To: Vello Vaenlane
>Subject: Re: ettevõtluse hinded
>Vello
>Palun selgitust ja kiiret lahendust.
>Lugupidamisega
>Mati Jalakas
>Dekaan
>Logistika teaduskond
>> -----Original Message-----
>> From: Tiina Kuusk [mailto: tinnuke2012@gmail.com]
>> Sent: Monday, October 01, 2012 5:54 PM
>> To: Mati Malakas
>> Subject: ettevõtluse hinded
>> 
>> Lugupeetud teaduskonna dekaan
>>Kirjutan meie rühma nimel, kuna oma üllatuseks avastasime täna ÕISist, et meil on hinded ettevõtluses välja pandud ja me ei ole nendega rahul. Oleme palju tööd teinud ja ei saa aru, miks meie hinded nii halvad on. See, mida õppejõud esimesel loengul hindamisest rääkis, sellest loogikast pole küll midagi arvesse võetud. Me isegi ei saa aru, mida hinnati. Esitasime ju äriplaani ja siis olid veel kogu aeg mingid kodutööd ja siis pidime veel ise ka ennast hindama. Tavaliselt tehakse ikka eksam ja asi selge. Ühesõnaga, me ei kavatse selle olukorraga leppida.
>>Logistikute rühma nimel,
>>grupivanem Luule Tusk

  Õlleprobleem

2011. aasta kevadel teatas A. Le Coq, et toob turule 2,9protsendilise õlle. Ettevõtte juhi Tarmo Noobi sõnul sobib see jook inimesele, kes soovib pärast õlle joomist ka autorooli istuda. "Sellise kangusega õlu ei tohiks organismi mingit jälge jätta. Me oleme seda uurinud ja see on täitsa kindel," ütles Noop ERR-i uudisteportaalile. "Loomulikult eeldame, et pärast joomist ikka 10 minutit oodatakse, kuid meie ei suutnud igal juhul midagi välja puhuda," lisas ta.