Näitused

19. september – 12. oktoober Rüki galeriis, Viljandis

Viljandist oma teekonda alustav rändnäitus on pühendatud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava 30. juubelile. Kujuteldav jõgi kannab meieni mineviku-käsitööd ja vormib seda praeguste arusaamade ning maitse-eelistuste kohaselt enne tuleviku põlvkondadele suunamist.

30. september – 3. detsember Viljandi Vabaduse platsil

Vabaõhunäitus tutvustab ja väärtustab Viljandi maakonnast Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud nähtuseid, elavat pärandit. Nimistu kirjed jutustavad pärandi kandmise lugusid Viljandimaa, Mulgimaa ja Soomaa kogukondadelt. Nimistu juhindub UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtetest ja seda haldab Eesti Rahvakultuuri Keskus

2. september – 28. oktoober Sakala keskuses

Heiki Pärdi koostatud rändnäitus annab läbilõike erinevatel ajajärkudel kogukonnale olulistest hoonetüüpidest, arhitektuuripärlitest ja laiemalt kujundatud avalikust ruumist kuni tänapäevani.  Aleveid on Eestis väikelinnadest raske eristada ja aja jooksul on enamus aleveid saanud linnaõigused.

16. september – 5. oktoober Viljandi Spordihoone ees

See on suurepärane näide ühest Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse tehtud sissekandest, mis tutvustab piirkonnale iseloomulikku elavat kultuuripärandit.

25. september – 6. oktoober Eesti Pärimusmuusika Keskuses

Näitus tutvustab 19.-20. sajandi muusikute igapäevast elukorraldust saarel ja pakub külastajale sissevaadet ruhnurootsi kultuuriruumi.

30. september – 7. oktoober Kondase keskuses

See on Christi Küti autorinäitus. Vaibanäitusel on tekstiilikunstniku viimase paari aasta autoritehnikas looming, omanäolised vaibad peidetud sõnumiga eestlaseks olemisest.

29. september.-26. oktoober Bonifatiuse Gildis

Näituse idee sai alguse kahe aasta eest reisilt Muhu saarele, kui Liisi Tammele tutvustati Nõmmkülas endises kultuurimajas asuvat kudulat.  Näitusel saab näha kohalikust materjalist loodud villatekstiilide katsetusi, mis võiksid inspireerida väärindama kohalikku  materjali ja sellele uusi rakendusi leida.

1. oktoober 2024 – 31. jaanuar 2025 Viljandi muuseumis

Viljandi Muuseumi näitus mõtestab ellujäämise kunstina toiduga seotud pärandkultuuri ning ühendab erinevate põlvkondade toiduvalmistamise lood. Toidukultuuri ja ellujäämist mõtestaval näitusel vaadatakse ajas tagasi Eesti Vabariigi algusaja poole. Näituse juurde kuuluvad pärandit tutvustavad loengud ja õpitoad. Näitus on väikeprojektina osaks Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

30. september.-31. oktoober Viljandi linnaraamatukogus

Pärandusfestivali haridusprogramm kutsus lapsi paberile panema oma nägemust sellest, milline igaühe isiklik kratt võiks välja näha ning millise ägeda päranduse ta võiks minevikust tänapäeva tuua. Parimaid töid eksponeeritakse Viljandi Linnaraamatukogus. 

22. juuni– 14. oktoober Viljandi Vabaduse platsil

Kratt on rahvapärimusest tuntud väsimatu abimees, nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates oma peremehele  mitmesugust vara kokku veab. Vabaduse väljaku Krati valmistas linnameister ja sepp Tõnis Luik. 

4.-5.  oktoober Viljandi Vabaduse platsil

Fotonäitus haabjatega ehk ühepuulootsikutega seonduvatest tegevustest. Näha saab nii valminud kui tegemisjärgus haabjat ning tutvuda erinevate haabjaehitusel kasutatavate käsitööriistadega ja haabja kasutusega seotud käsitööna valminud tarbeesemetega. 

Projekt “100 teraviljapeenart!“ pildis ja sõnas. Projekti eesmärgiks oli tutvustada nii külvajatele kui ka teistele huvilistele erinevaid põllukultuure ning õpetada mõistma, kuidas toit lauale jõuab.

Ahto Raudoja näitus väikestest õigeusu külakabelitest annab ülevaate sellest omapärasest arhitektuursest ilmingust, mis on levinud terves ortodoksses kultuuriruumis, kuid mujal Eestis puudub. 

Arnsein Brekke näitus tutvustab tema aastatepikkust tööd taluarhitektuuri taastamisel Nordlandis, arktilises Norras. 

Külgkorviga mootorrattal ringi sõitvad Kihnu naised on nüüdseks saanud maailmakuulsaks. Traditsioonilise kultuuripärandi kõrval au sees olevat elujõulist mootorrattakultuuri tutvustab Birgit Püve fotonäitus “Nii et tiivad tapvad”. Lisaks selleteemalisele raamatule ja ehedale artefaktile ehk mootorrattale, on kohal Kihnu kultuuripärandi eestkõneleja Mare Mätas. 

Andres Treiali fotonäitus Vana-Võrumaa elavast suitsusaunapärandist. Näituse eesmärgiks on näidata UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirjas oleva kombestiku tänapäevast kasutust, pärandi elujõulisust. 

Tekstiilid ERMi Heimtali muuseumi kogudest. Paigatud, nõelutud, ümber õmmeldud, terveks tehtud esemed nii 100 aastat tagasi kui sellest inspireerituna täna.  

Näitus annab ülevaate meile omasest vanemast pulmakombestikust. Kuigi pulmade visuaal on aegade jooksul suuresti muutunud, on selle põhisisu samaks jäänud – pulm on ühine loomine kogukonnas, kahe inimese ja nende suguvõsade liitumine. Näituse üks eesmärke on näidata vanade pulmakommete modernsesse pulma lõimimise võimalikkust.

Näitus viib vaataja sügavamale linataime maailma, avastades selle erakordset lugu. Lina on olnud läbi aegade tuntud ja armastatud tekstiilimaterjal, kuid kui palju me teame selle teekonnast linataimest valmis kangani? 

Minimaalse jalajäljega näituseprojekt, mille raames valmistas Studio Huik kümnest vanast triiksärgist uued rõivad. 

Raku on Jaapanis 17. sajandil välja kujunenud madalkuumuskeraamika põletusviis. Samuti kannavad seda nimetust raku-põletuse läbinud tooted, mida Jaapanis kasutatakse teetseremooniatel. Läände jõudis see põletusviis 20. sajandil ning arenes teises suunas.

Rahvusarhiivi konservaatorite näitus väärtustamisest, ümbermõtestamisest ja taaskasutamisest. Pealtnäha praht töölaual võib olla killuke ajaloost. Paberisse valatuna sai sellest kunst.  

Pärandusfestivali külastajate poolt kohapeal tekstiilijääkidest valmiv kollaaž varjevõrgu punumise töötoa “Iga riba loeb!” juures. 

Puit on Eestis olnud traditsiooniline ehitusmaterjal läbi aegade. 21. sajand on toonud kaasa, selle vahepeal põlu alla sattunud materjali renessansi. Näitus annab põgusa ülevaate nii pärandist kui tänasest päevast, taluarhitektuurist moodsate majadeni.   

Näitus Viljandi maakonnas
Disainer, loovuurija ja aiaarmastaja Marta Konovalov kutsub oma Viljandimaal asuvasse koduaeda. Et koos  põimuda, reageerida, aeglustuda, mustreid lagundada, taasluua, parandada ja esteetika piire nihutada eesmärgiga külvata segadust ja korjata teadmisi.

28. septembril kell 14–18 näituse avamine, retk koos mullamudija Markus Pauga ja koosloome praktika, kus kanname retkelt korjatud leiud üle tekstiilile 

3. ja 5. oktoobril kell 14–18 loovuurimuse artefaktide esitlus dialoogis Viljandi pärandusfestivaliga 

13. oktoobril 12–18 loovuurimuse artefaktide esitlus ja soovijatele tekstiilide nõelumise ja paikamise õpituba 

20. oktoobril kell 12–17 loovuurimuse artefaktide esitlus, retk kunstnik Jane Remmiga ja tekstiilide nõelumise ja paikamise õpituba.

Asukoht: Saarde talu, Veisjärve küla, Viljandimaa