{"id":3,"date":"2024-04-03T23:14:28","date_gmt":"2024-04-03T20:14:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/1-kuidas-opiobjekti-kasutada\/"},"modified":"2024-04-03T23:14:30","modified_gmt":"2024-04-03T20:14:30","slug":"1-kuidas-opiobjekti-kasutada","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/1-kuidas-opiobjekti-kasutada\/","title":{"rendered":"Lastega filosofeerimisest"},"content":{"rendered":"<p>Lastega filosofeerimine on praktiline tegevus, kus ei kasutata erialatermineid, isegi mitte m\u00f5istet filosoofia, samuti ei esitleta filosoofilisi teooriaid ega \u00f5pita filosoofia ajalugu <strong><\/strong><\/p>\n<p><strong>Filosofeerides ei ole mingil juhul eesm\u00e4rgiks \u00fche ainu\u00f5ige lahenduse leidmine<\/strong>\u00a0ega ka moraali lugemine.<\/p>\n<p>Lastega filosofeerimise peamisteks eesm\u00e4rkideks on, et lapsed \u00f5piksid iseseisvalt <strong>m\u00f5tlema, p\u00f5hjendama ja kuulama<\/strong>.<\/p>\n<p><span style=\"line-height: 1.6em\"><\/span><strong>Lastega filosofeerimise kasutusv\u00f5imalused<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">Lastega filosofeerimine on \u00fchine <\/span><strong style=\"line-height: 1.6em\">teadmiste omandamisviis <\/strong><span style=\"line-height: 1.6em\">v\u00e4ga erinevatele ja v\u00e4ga erineva andekusega lastele \u2013 ja seel\u00e4bi sobilik meetod \u00fchendamaks erinevaid lapsi ja integreerimaks ainevaldkondi.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\"><\/span>Lastega filosofeerimise (LF) meetod sobib h\u00e4sti lasteaeda ja kooli, igasse ainetundi ja tegevusse.<\/li>\n<li>Lastega filosofeerimine on <strong>praktiline tegevus<\/strong>, kus ei kasutata m\u00f5istet filosoofia, ei esitleta filosoofilisi teooriaid ega \u00f5pita filosoofia ajalugu.<\/li>\n<li>Artutluse k\u00e4igus p\u00f6\u00f6ratakse t\u00e4helepanu <strong>m\u00f5tlemis- ja arutlusviisidele<\/strong>, milleks on h\u00e4mmastamine, k\u00fcsimine, j\u00e4relem\u00f5tlemine, kahtlemine ja j\u00e4relep\u00e4rimine.<\/li>\n<li>Arutamise k\u00e4igus \u00f5pivad lapsed <strong>kuulama <\/strong>teise lapse ideed ja arvamust,\u00a0 <strong>aktsepteerima eriarvamusi<\/strong> ning <strong>m\u00f5istma teise lapse k\u00e4itumismotiive.<\/strong><\/li>\n<li><strong><\/strong>Siin arendavad lapsed <strong>enda ideid<\/strong>, \u00f5petaja on sealjuures suunajaks, kes k\u00fcsib t\u00e4psustust, palub m\u00f5isteid selgitada v\u00f5i julgustab lapsi oma seisukohta p\u00f5hjendama. Siin ei ole vestlusjuht \u201cinfoallikaks\u201d ega \u201cmoraalilugejaks\u201d. Arutelu juht suunab arutelu sokraatlise k\u00fcsimismeetodiga (t\u00e4nap\u00e4evastatud \u00fchisarutelu tarvis).<\/li>\n<li>Lastega filosofeerides kujundame nende anal\u00fc\u00fcsi- ja argumenteerimisoskust, kriitilist m\u00f5tlemist ning r\u00e4\u00e4kimis- ja suhtlemiskultuuri.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Arutelu struktuur:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\">ettevalmistusfaas (reeglid, aeg, metavestlus, sissejuhatus)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"line-height: 1.6em\"><\/span>filosoofiline arutelu (m\u00f5isted, n\u00e4ited, anal\u00fc\u00fcsimine, p\u00f5hjendamine, seoste leidmine, erinevuste ja sarnasuste leidmine, seisukohtade formuleerimine, skeemid, joonistamine, m\u00e4ngud)<\/li>\n<li>metaarutelu (pinged, konfliktid, arusaamatused, kokkuv\u00f5te, hinnang)<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Tehnikad, mis toetavad arutelu \u00f5nnestumist ja s\u00fcgavuti laskumist:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>M\u00f5iste selgitus<\/li>\n<li>Argumenteerimine<\/li>\n<li>Hinnanguvaba v\u00f5rdlemine<\/li>\n<li>M\u00f5tlemiseksperiment<\/li>\n<li>P\u00f5hjendamine<\/li>\n<li>Kahtlemine<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lastega filosofeerimine on praktiline tegevus, kus ei kasutata erialatermineid, isegi mitte m\u00f5istet filosoofia, samuti ei esitleta filosoofilisi teooriaid ega \u00f5pita filosoofia ajalugu Filosofeerides ei ole mingil juhul eesm\u00e4rgiks \u00fche ainu\u00f5ige lahenduse leidmine\u00a0ega ka moraali lugemine. Lastega filosofeerimise peamisteks eesm\u00e4rkideks on, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":21,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/21"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":26,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/26"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppemeetodid2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}