Lastega filosofeerimisest

Lastega filosofeerimine on praktiline tegevus, kus ei kasutata erialatermineid, isegi mitte mõistet filosoofia, samuti ei esitleta filosoofilisi teooriaid ega õpita filosoofia ajalugu

Filosofeerides ei ole mingil juhul eesmärgiks ühe ainuõige lahenduse leidmine ega ka moraali lugemine.

Lastega filosofeerimise peamisteks eesmärkideks on, et lapsed õpiksid iseseisvalt mõtlema, põhjendama ja kuulama.

Lastega filosofeerimise kasutusvõimalused

• Lastega filosofeerimine on ühine teadmiste omandamisviis väga erinevatele ja väga erineva andekusega lastele – ja seeläbi sobilik meetod ühendamaks erinevaid lapsi ja integreerimaks ainevaldkondi.
• Lastega filosofeerimise (LF) meetod sobib hästi lasteaeda ja kooli, igasse ainetundi ja tegevusse.
• Lastega filosofeerimine on praktiline tegevus, kus ei kasutata mõistet filosoofia, ei esitleta filosoofilisi teooriaid ega õpita filosoofia ajalugu.
• Artutluse käigus pööratakse tähelepanu mõtlemis- ja arutlusviisidele, milleks on hämmastamine, küsimine, järelemõtlemine, kahtlemine ja järelepärimine.
• Arutamise käigus õpivad lapsed kuulama teise lapse ideed ja arvamust,  aktsepteerima eriarvamusi ning mõistma teise lapse käitumismotiive.
• Siin arendavad lapsed enda ideid, õpetaja on sealjuures suunajaks, kes küsib täpsustust, palub mõisteid selgitada või julgustab lapsi oma seisukohta põhjendama. Siin ei ole vestlusjuht “infoallikaks” ega “moraalilugejaks”. Arutelu juht suunab arutelu sokraatlise küsimismeetodiga (tänapäevastatud ühisarutelu tarvis).
• Lastega filosofeerides kujundame nende analüüsi- ja argumenteerimisoskust, kriitilist mõtlemist ning rääkimis- ja suhtlemiskultuuri.

Arutelu struktuur:

• ettevalmistusfaas (reeglid, aeg, metavestlus, sissejuhatus)
• filosoofiline arutelu (mõisted, näited, analüüsimine, põhjendamine, seoste leidmine, erinevuste ja sarnasuste leidmine, seisukohtade formuleerimine, skeemid, joonistamine, mängud)
• metaarutelu (pinged, konfliktid, arusaamatused, kokkuvõte, hinnang)

Tehnikad, mis toetavad arutelu õnnestumist ja sügavuti laskumist:

• Mõiste selgitus
• Argumenteerimine
• Hinnanguvaba võrdlemine
• Mõtlemiseksperiment
• Põhjendamine
• Kahtlemine