{"id":8,"date":"2024-04-04T05:28:23","date_gmt":"2024-04-04T02:28:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/kusimustiku-lahtealused\/"},"modified":"2024-04-04T05:28:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:28:27","slug":"kusimustiku-lahtealused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/kusimustiku-lahtealused\/","title":{"rendered":"\u00d5ppeaine tagasiside k\u00fcsimustiku l\u00e4htealused"},"content":{"rendered":"<p>\n\tViimased aastak\u00fcmned on \u00f5ppimist m\u00f5testatud konstruktivistliku \u00f5pik\u00e4situse kaudu. Selle j\u00e4rgi on \u00f5ppijad aktiivsed teadmiste konstrueerijad, millest tulenevalt on \u00f5ppimises oluline osa \u00f5ppija tegevusel, \u00f5ppej\u00f5ud on juhendaja ja toetaja rollis [20] [23] [26]. Uuringud on n\u00e4idanud, et \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5pitulemused ja edasij\u00f5udmine k\u00f5rgkoolis on seotud nende \u00f5ppimisest <strong>haaratusega <\/strong>(<em>engagement<\/em>): mida enam on \u00fcli\u00f5pilased \u00f5ppeprotsessist haaratud, seda paremad on \u00f5pitulemused [8] [18]. Lisaks on leitud, et mida rohkem on \u00f5ppijal tegutsemisv\u00f5imalusi (nt v\u00f5imalus arutleda \u00f5pitava \u00fcle; v\u00f5imalus lahendada \u00fclesandeid jne), seda haaratumad nad on [19]. Seega on \u00f5ppej\u00f5u peamine roll kujundada <strong>\u00f5ppimist v\u00f5imaldav ja toetav \u00f5pikeskkond<\/strong>: kavandada eesm\u00e4rgid ja \u00f5piv\u00e4ljundid, valida \u00f5petamise ja hindamise meetodid ning \u00fclesanded ja pakkuda v\u00f5imalusi sisukaks aruteluks, arvestades \u00f5ppija omadusi ning \u00f5ppekava eesm\u00e4rke [11]. Ka on \u00f5ppijate motivatsiooni uurijad [10] [27] toonud v\u00e4lja, et \u00fcli\u00f5pilane on motiveeritud \u00f5ppima,\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tkui tal on v\u00f5imalik teha valikuid ja otsuseid, nt millist \u00fclesannet lahendab v\u00f5i millist teemat uurib (autonoomiavajadus);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttal on teadmised ja oskused \u00fclesande lahendamiseks ning ta tunneb, et ta areneb (kompetentsusvajadus);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\ttal on v\u00f5imalik \u00f5pitava \u00fcle arutleda ning ta tunneb end \u00f5pigruppi kaasatuna (seotusvajadus).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tArvestades eespool toodut, v\u00f5eti \u00f5ppeaine tagasiside k\u00fcsimustiku teoreetiliseks l\u00e4htealuseks Lawson &amp; Lawson (2013) [15] <strong>aktiivse \u00f5ppimise ehk haaratuse mudel<\/strong>. Selle kohaselt s\u00f5ltuvad \u00f5ppimise tulemused \u00f5ppija haaratuse tasemest \u00f5ppeprotsessis. \u00d5ppija haaratus omakorda kujuneb tema individuaalsete ootuste ja \u00f5ppeaine \u00f5petamise tulemusena (vt joonis).\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"Aktiivse \u00f5ppimise mudel\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2240339%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/384\/akt-oppimise-mudel.png\" title=\"\">\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<strong><em>Joonis. Aktiivse \u00f5ppimise mudel \u00f5ppeaine konteksti kohandatuna.<\/em><\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\tEelnevalt kirjeldatud l\u00e4htealuseid arvestades koostati neljaosaline \u00f5ppeaine \u00f5ppimise ja \u00f5petamise tagasisidek\u00fcsimustik\u00a0ja kasutati seda 2019. aasta kevadsemestri \u00f5ppeainetele tagasiside kogumisel. Kogutud andmete anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et \u00f5ppeaine l\u00f5pus k\u00fcsimustele vastates\u00a0 ei erista \u00f5ppijad oma valmisolekut p\u00fchenduda aines \u00f5ppimisele ainele registreerumisel haaratusest \u00f5ppimise ajal. Seet\u00f5ttu korrigeeriti mudelit ning alates 2019. aasta s\u00fcgissemestrist on k\u00fcsimustik kolmeosaline: 1) \u00f5petamine; 2) \u00f5ppimine ja 3) \u00f5ppimise tulemus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Viimased aastak\u00fcmned on \u00f5ppimist m\u00f5testatud konstruktivistliku \u00f5pik\u00e4situse kaudu. Selle j\u00e4rgi on \u00f5ppijad aktiivsed teadmiste konstrueerijad, millest tulenevalt on \u00f5ppimises oluline osa \u00f5ppija tegevusel, \u00f5ppej\u00f5ud on juhendaja ja toetaja rollis [20] [23] [26]. Uuringud on n\u00e4idanud, et \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5pitulemused ja edasij\u00f5udmine &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":8,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/wp-json\/wp\/v2\/users\/8"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":37,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/37"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/oppeaine-tagasiside\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}