{"id":32,"date":"2024-04-04T03:19:38","date_gmt":"2024-04-04T00:19:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/protsessdraama\/"},"modified":"2024-04-04T03:22:00","modified_gmt":"2024-04-04T00:22:00","slug":"protsessdraama","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/protsessdraama\/","title":{"rendered":"Protsessdraama"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right\">Raamstsenaariumi autor on Katrin Nielsen.<\/p>\n<p><strong>Protsessdraama<\/strong> on draamapedagoogikas v\u00e4lja kujunenud avatud l\u00f5puga t\u00f6\u00f6vorm, mida esitatakse sageli \u00f5pitegevuste kondikava ehk \u00f5pistsenaariumi kujul ja millest kasvab \u00f5ppets\u00fckli jooksul vastavalt osalejate soovile v\u00e4lja omaette draamalugu. \u00d5petaja(d) ja \u00f5ppijad uurivad kollektiivselt loodud <strong>kujutletud olukordades<\/strong> (ingl <em>as if situation<\/em>) mingit teemat v\u00f5i ainest erinevate <strong>loovtehnikate<\/strong> (draamam\u00e4ngud, rollim\u00e4ngud, improvisatsioonitehnikad, foorumteater, jutuvestmine, loovkirjutamine, teatritehnikad jt) abil. Nii avardavad nad arusaamist teemast, otsivad probleemidele lahendusi v\u00f5i loovad tulevikustsenaariume, seejuures \u00f5pivad nad ennast, teisi ja maailma paremini m\u00f5istma. \u00d5ppeprotsessis\u00a0 liigutakse sihip\u00e4raselt tegevuselt tegevusele ja \u00f5ppimine toimub <strong>osalusteatri<\/strong> vormis. Protsessdraama v\u00f5ib, aga ei pruugi l\u00f5ppeda etendamisega.\u00a0 Osaleja \u00f5pib draamakogemuste kaudu, mida ta saab kujutletud situatsioonide kavandamisest, l\u00e4bi m\u00e4ngimisest, esitamisest, vaatamisest ja m\u00f5testamisest. Protsessis kinnistatakse \u00f5pitut refleksiooni kaudu, mida viiakse l\u00e4bi nii draama ajal kui sellele j\u00e4rgnevalt. T\u00e4htis on anda \u00f5ppijatele draamaloo autori\u00f5igus ja koosloomes \u00fcleskerkivate teemades m\u00f5tteruumi.<br>Osalusteatris loodav <strong>draamalugu<\/strong> (ingl <em>pre-text<\/em>) aktiviseerib \u00f5ppija huvi uurida elu ja inimesi, m\u00e4ngida l\u00e4bi erinevaid olukordi ja nende \u00fcle arutleda. N\u00e4iteks eksperdir\u00fc\u00fc tehnikas (ingl <em>Mantle of Expert<\/em>) osalevad \u00f5ppijad kollektiivselt uurijate, arhitektide, teadlaste, ajakirjanike rollis, et koguda \u00f5ppeprotsessi jooksul erialateadmisi ja neid m\u00e4nguliselt kasutada.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee55fdf0cb1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee55fdf0cb1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee55fdf0cb1-collapse\">Milline on \u00f5petaja roll protsessdraamas?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee55fdf0cb1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee55fdf0cb1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Protsessdraama meetod eeldab \u00f5petajalt lisaks \u00f5ppe-eesm\u00e4rkide seadmisele m\u00e4ngujuhi, rollim\u00e4ngu ja grupijuhtimise oskusi. \u00d5petaja on protsessis osaleja, ta j\u00e4lgib t\u00e4helepanelikult \u00f5ppijatelt tulevaid impulsse, kasutab draamas osalejate ideid, oskab sekkuda, kujundada ja ka l\u00f5petada draamat. \u00d5petaja kavandab ja juhib draamategevuste abil \u00f5ppijate refleksiooni enne ja p\u00e4rast protsessdraamat. Protsessdraama meetodi viljelemine n\u00f5uab juhendajalt\/\u00f5petajalt valmisolekut improviseerida, oskust rollim\u00e4ngu kaudu t\u00f6\u00f6tada, grupijuhtimise oskusi, hoolikat planeerimist ja paindlikkust. Grupiga koos loodud draamalugu v\u00f5ib osalejatele hinge pugeda, seet\u00f5ttu peab \u00f5petaja oskama ennast ja osalejaid muretult rollidesse suunata ning vajadusel end neist distantseerida. Kasuks tulevad eelnev grupit\u00f6\u00f6, teatri- ja draamatehnikate tundmine ning praktiseerimine.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee55fdf0cb9-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee55fdf0cb9-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee55fdf0cb9-collapse\">Millised on protsessdraama eesm\u00e4rgid?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee55fdf0cb9-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee55fdf0cb9-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Lisaks erinevate ainete \u00f5petamisele (kirjandus, ajalugu, keeled, inimese\u00f5petus, kodaniku\u00f5petus jt) saab protsessdraama meetodi abil arendada \u00f5ppijate <strong>draamaoskusi<\/strong> (rollim\u00e4nguoskust, esinemist, lugude loomist, pinge kavandamist ja lavastusoskust) ja <strong>sotsiaalseid<\/strong> <strong>oskusi<\/strong> (enesev\u00e4ljendust, suhtlemist, koost\u00f6\u00f6d, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisoskusi, enesekehtestamist). Draama\u00f5pe arendab \u00f5pilastes riiklikus \u00f5ppekavas taotletavaid <strong>\u00fcldp\u00e4devusi<\/strong>: kultuuri- ja v\u00e4\u00e4rtusp\u00e4devust, sotsiaalset ja kodanikup\u00e4devust, enesem\u00e4\u00e4ratlus-, suhtlemis- ja ettev\u00f5tlikkusp\u00e4devust ning toetab noore inimese identiteediloomet.\n<p>Protsessdraamat v\u00f5ib kasutada teema vastu huvi tekitamiseks v\u00f5i arutelu k\u00e4ivitamiseks. Protsessdraama kaudu saab k\u00e4sitleda keerulisemaid teemasid m\u00e4ngulises vormis ning luua seoseid teooria ja p\u00e4riselu vahel. Protsessdraama meetodi abil on hea k\u00e4sitleda \u00fcldinimlikke teemasid (s\u00f5prus, kodumaa-armastus, inimsuhted, emotsioonid jne). Kujutletud olukorrad lubavad olla korraga nii m\u00e4ngu sees kui v\u00e4ljas, vaadata iseennast ja kaaslasi erinevates situatsioonides kriitilise pilguga. M\u00e4nguline \u00f5hkkond tagab teatud kerguse, osalejatel on \u00f5igus m\u00e4ngust v\u00e4lja astuda, kui olukord muutub liiga t\u00f5eliseks, sestap on \u00f5ige metoodika ja grupi n\u00f5usoleku puhul turvaline teadvustada ja k\u00e4sitleda keerulisi teemasid, nagu kiusamist, ekstremismi, v\u00e4givalda, liigtarbimist, keskkonnaprobleeme jne.<\/p>\n<p>Paljud protsessdraama kavandid on rakendatavad mitmel haridusastmel, aga n\u00f5uavad juhendaja oskust draamalugu vastavalt oma sihtgrupile kavandada ja kohandada. Protsessdraama v\u00f5imaldab ainete\u00fclest koost\u00f6\u00f6d, sobib projekt\u00f5ppeks, annab v\u00f5imaluse erinevate valdkondade \u00f5petajatele \u00f5piprotsesside \u00fchitamiseks. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee55fdf0cc4-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee55fdf0cc4-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee55fdf0cc4-collapse\">Kuidas protsessdraamat l\u00e4bi viia?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee55fdf0cc4-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee55fdf0cc4-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Aega v\u00f5iks \u00fche draamaloo jaoks varuda v\u00e4hemalt kaksiktunni jagu, et teemasse paremini\u00a0 s\u00fcveneda. Pikemas perspektiivis v\u00f5ib protsessdraamat kavandada kui raami pikemaajalisele \u00f5ppets\u00fcklile, n\u00e4iteks 7 n\u00e4dalat \u00f5pitakse erinevaid aineid \u00fche draamaloo raames, seda erinevatelt vaatepunktidelt uurides ja lugu edasi arendades.\n<p>\u00d5ppimine on viljakam avatud ruumis, mis v\u00f5imaldab liikumist, erinevat m\u00f6\u00f6bli paigutust ja eraldumist r\u00fchmat\u00f6\u00f6deks. Draamale tuleb kasuks, kui saab p\u00f5randa vabastada, m\u00f6\u00f6blit ja toole \u00fcmber t\u00f5sta ning heli, muusikat v\u00f5i valgust kasutada. \u00d5ppimiseks sobivad v\u00e4ga h\u00e4sti suured ja avarad koolisaalid, kus \u00f5pilased saavad mitmek\u00fclgselt liikuda, end kehakeeles v\u00e4ljendada, oma h\u00e4\u00e4lt suuremalt rakendada, erinevaid tasapindu kasutada ja p\u00f5randal t\u00f6\u00f6tada. Klassikalist lava ja auditooriumi suhet pole vaja, osalejad liiguvad sujuvalt pealtvaataja, esineja ja arutleja rollide vahel. Etendamisel v\u00f5ib kasutada valgusvihutehnikat (ingl <em>spotlightning<\/em>) \u2013 \u00fcks grupp m\u00e4ngib, teised vaatavad.<\/p>\n<p>Protsessdraamas t\u00f6\u00f6tatakse osalusteatri vormis. Metoodika toimib siis, kui k\u00f5ik kohalolijad panustavad. Draamatunni alguses s\u00f5lmib \u00f5petaja grupiga <strong>draamaleppe<\/strong>, et t\u00f6\u00f6tatakse rollim\u00e4nguliselt teatud aja jooksul, pannakse kokku vastastikused heaolu reeglid ja vastutus. Osalejatel on \u00f5igus protsessdraamat peatada, \u00f5ppeprotsessi \u00fcle arutleda v\u00f5i draama katkestada. \u00d5petaja peab oskama \u00f5ppijatele \u00fcle anda autorlust, et osalejatel tekiks protsessdraama suhtes omanikutunne. Meetodi eduka rakendamise k\u00e4igus s\u00fcnnivad \u00f5ppijate loovt\u00f6\u00f6d, foorumetendused, lavastused, mida noored soovivad jagada kaas\u00f5pilaste v\u00f5i lastevanematega.<\/p>\n<p>Kui \u00f5ppegrupi omavaheline suhtlemiskliima on halb, siis tuleb draamameetodiga ettevaatlik olla. Eelnevalt tuleb saavutada grupi usaldus, p\u00fchendumine ja panustamine \u00fchisesse protsessi. Nii v\u00f5ib draamat\u00f6\u00f6 kujuneda viljakaks. \u00d5petaja peab oskama maandada grupi pingeid, soojendada gruppi draamam\u00e4ngudega, suunata osalejaid turvaliselt rollidesse, toetada osalejate loovust ja aidata gruppidel vormida loovaid etteasteid. R\u00fchma arengu seisukohalt tuleb ergutada tagasihoidlikumaid osalejaid ja tasandada aktiivsemate esinemisvajadust. R\u00f5\u00f5mus ja m\u00e4nguline \u00f5hkkond ja j\u00e4relem\u00f5tlemise pinge (refleksioon) tagavad tuumaka \u00f5ppimise keskkonna, kuhu \u00f5ppija on haaratud k\u00f5igi oma meeltega.<\/p>\n<p>Meetodi p\u00f5hiressurss on aeg, koht ja inimesed. Eesti koolides ei ole protsessdraama meetod veel tuntud, ometi toimib meil koolides edukas ja rohke osav\u00f5tuga kooliteatritegevus, mida juhivad entusiastidest teatri-ja draama\u00f5petajad, kellest paljudel on teise aine\u00f5petaja profiil. Samuti rakendavad aine\u00f5petajad oma ainetundides aktiiv\u00f5ppe meetodeid, mis l\u00e4htuvad hariduslikust draamast, aga on kandunud \u00f5ppemeetoditena erinevatesse ainedistsipliinidesse (rollivahetus kirjandustundides ja ps\u00fchholoogias, ajaloodraamade l\u00e4bim\u00e4ngud, kost\u00fcmeerimine, ajar\u00e4nnakud, monoloogide ja dialoogide improviseerimine ning taasesitamine, etendamine jne). Kui koolitada \u00f5petajaid draamametoodika alal, sh protsessdraamat teadlikult ja professionaalselt rakendama, siis saab neile anda haarava ja interaktiivse t\u00f6\u00f6vahendi, mille kaudu oma loovust mitmek\u00fclgselt arendada. On ju \u00f5petajad loomult esinejad, ent protsessdraama meetodil t\u00f6\u00f6tamine annab lisaks oskust juhtida \u00f5ppeprotsessi seestpoolt ja draamam\u00e4ngu vilumust, \u00f5petab m\u00e4ngujuhtimist ja koosloomist \u00f5pilastega. Draama\u00f5pe pakub terve spektri loovaid ja interaktiivseid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid ja tehnikaid, mis on ruumi ja aja organiseerimise viisid, n\u00e4iteks m\u00e4ngud, rollim\u00e4ngutehnikad, improvisatsioonitehnikad, loovkunstid, loovliikumine, jutuvestmine, ideest etenduseni, tekstip\u00f5hised tehnikad, r\u00fchmarutelud jne. Vt <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/58550\/draamakompass.pdf?sequence=2&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">erinevaid draama t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid ja -tehnikaid Allan Owensi ja Keith Barberi raamatust \u201eDraamakompass\u201c<\/a>. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee55fdf0cc9-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee55fdf0cc9-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee55fdf0cc9-collapse\">Kuidas anda \u00f5ppijatele tagasisidet?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee55fdf0cc9-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee55fdf0cc9-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Protsessdraamas liigub \u00f5ppija sujuvalt esineja, pealtvaataja ja arutleja rollide vahel. See annab osalejale v\u00f5imaluse saada grupilt vahetut tagasisidet oma ideede, k\u00e4itumiste ja hoiakute kohta. \u00d5petaja annab \u00f5ppijale draama ajal konstruktiivset tagasisidet, suunates \u00f5pilasi k\u00fcsimuste ja \u00fclesannetega, ergutab v\u00e4ljakutseid v\u00f5tma ja probleeme lahendama, utsitab, jahutab, distsiplineerib \u00f5ppijat oma loovust taltsutama ja loodut vormistama. P\u00e4rast draamaprotsessi annab grupp \u00fcksteisele tagasisidet \u00f5ppeprotsessi haaravuse, sujuvuse, s\u00fcgavuse ja m\u00f5ttekuse kohta.<\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee55fdf0ccb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee55fdf0ccb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee55fdf0ccb-collapse\">Milliseid enesehindamise v\u00f5imalusi pakub protsessdraama meetod?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee55fdf0ccb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee55fdf0ccb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Protsessdraama annab \u00f5ppijale mitmeid enesehindamise v\u00f5imalusi. Draamalugu kavandades ja kokku leppides selgub \u00f5ppija jaoks, kui v\u00e4\u00e4rtuslikud on tema ideed, kui h\u00e4sti oskab ta neid kaaslastele esitada ning kui hea suhtleja ta on. Kujutletud olukordi l\u00e4bi m\u00e4ngides saab \u00f5ppija ennast tundma \u00f5ppida situatsioonides, mida ta veel kogenud pole. \u00d5ppija v\u00f5ib pealtvaatajate abil kontrollida oma v\u00e4ljendus- ja esinemisoskusi. Draamategevusi suuliselt reflekteerides \u00f5pib osaleja ennast k\u00f5rvalt n\u00e4gema ja hindama. Enesehindamist on kasulik kirjalikult v\u00f5i suuliselt l\u00e4bi viia ka p\u00e4rast \u00f5ppeprotsessi. Erinevaid hindamismudeleid leiab<a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/58550\/draamakompass.pdf?sequence=2&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"> Allan Owensi ja Keith Barberi raamatust \u201eDraamakompass\u201c<\/a>. <\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee55fdf0ccf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee55fdf0ccf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee55fdf0ccf-collapse\">Kuidas kontrollida protsessdraama efektiivsust?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee55fdf0ccf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee55fdf0ccf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Protsessdraama metoodika efektiivsust saab kontrollida praktika kaudu. Kahjuks on kodumaiseid uuringuid selles vallas v\u00e4he. Toetudes Euroopa ja Ameerika erialakirjandusele, v\u00f5ib v\u00e4ita, et draama\u00f5pe\n<ul>\n<li>m\u00f5jub h\u00e4sti hariduslike erivajadustega \u00f5ppijatele;<\/li>\n<li>liidab osalejaid omavahel ja soodustab koos\u00f5ppimist;<\/li>\n<li>muudab \u00f5pikeskkonda usalduslikumaks;<\/li>\n<li>aitab uurida inimkogemust ja komplitseeritud probleeme;<\/li>\n<li>vastab erinevate \u00f5ppijate vajadustele;<\/li>\n<li>loob soodsa keskkonna loovaks ja kriitiliseks uurimiseks;<\/li>\n<li>aitab \u00f5ppekava m\u00f5testada ja \u00f5ppija elu, t\u00f5ekspidamiste, tunnete ja kehaga siduda.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/li>\n<li>Teatrikunsti vahendite (rollid, kujutletud situatsioonid, metafoorid ja s\u00fcmbolid) tundma \u00f5ppimine aitab m\u00f5ista teisi kunstiliike ning draamakogemuse m\u00f5testamine ja anal\u00fc\u00fcs arendab \u00f5ppijate metakognitsiooni. (Vt Manon van de Water, Mary McAvoy, Kristin Hunt 2015. Drama and Education. Routledge)<\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee55fdf0cd2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee55fdf0cd2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee55fdf0cd2-collapse\">Protsessdraama teoreetiline taust<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee55fdf0cd2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee55fdf0cd2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Protsessdraama meetodi j\u00e4rgi \u00f5ppimine toetab k\u00f5igiti n\u00fc\u00fcdisaegset \u00f5pik\u00e4situst. Metoodika l\u00e4htub humanistlikust pedagoogikast \u2013 \u00f5ppimisse on haaratud lisaks inimese kognitiivsetele protsessidele ka keha ja emotsioonid, \u00f5ppimine on tegevuslik, koost\u00f6ine ja loov. \u00d5ppijad kavandavad ja kujundavad draamaloo abil ise \u00f5pikeskkonna, seavad sihte ja jagavad \u00fcksteisega \u00f5pitulemusi. Kvaliteetne protsessdraama aitab m\u00f5testada ja t\u00f5lgendada \u00fcmbritsevat maailma, \u00f5petab kollektiivselt \u00f5ppima ja arendab kriitilist m\u00f5tlemist ning eneserefleksioonioskusi.<\/p>\n<p><strong>Kirjandus<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/58550\/draamakompass.pdf?sequence=2&amp;isAllowed=y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Owens, Allan, Keith Barber 2014. Draamakompass. Protsessdraama k\u00e4siraamat. Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<\/a><\/p>\n<p>van der Water, Manon, Mary McAvoy, Kristin Hunt 2015. Drama and Education: Performance Methodologies for Teaching and Learning. Routledge.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Raamstsenaariumi autor on Katrin Nielsen. Protsessdraama on draamapedagoogikas v\u00e4lja kujunenud avatud l\u00f5puga t\u00f6\u00f6vorm, mida esitatakse sageli \u00f5pitegevuste kondikava ehk \u00f5pistsenaariumi kujul ja millest kasvab \u00f5ppets\u00fckli jooksul vastavalt osalejate soovile v\u00e4lja omaette draamalugu. \u00d5petaja(d) ja \u00f5ppijad uurivad kollektiivselt loodud kujutletud olukordades &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":31,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-32","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/31"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":289,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/32\/revisions\/289"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}