{"id":18,"date":"2024-04-04T03:19:37","date_gmt":"2024-04-04T00:19:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/filmiope\/"},"modified":"2024-04-04T03:22:00","modified_gmt":"2024-04-04T00:22:00","slug":"filmiope","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/filmiope\/","title":{"rendered":"Filmi\u00f5pe"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: right\">Raamstsenaariumi autor on Andrus Org<\/p>\n<p style=\"text-align: left\">Visuaalkultuur on t\u00e4nap\u00e4eva religioon. Orienteerumaks visuaalkultuuri, sealhulgas filmi- ja videokunsti maailmas, on vaja aidata koolinoortel m\u00f5ista ja anal\u00fc\u00fcsida audiovisuaaltekstide sisu ja v\u00e4ljendust, samuti kontekste, kujundades \u00f5ppijates \u00fchtlasi kriitilist hoiakut nende tekstide suhtes. Visuaalhariduse andmine on iga p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi \u00fclesanne. Nagu uuringud kinnitavad, toimib inimese visuaalne m\u00e4lu \u00f5ppimisel palju t\u00f5husamalt kui lugemis- v\u00f5i kuulmism\u00e4lu.<\/p>\n<p>Filmi\u00f5pe on \u00f5ppevorm, mis kasutab audiovisuaalseid tekste (m\u00e4ngu-, dokumentaal-, anima-, video- ja \u00f5ppefilme jm) \u00f5ppet\u00f6\u00f6 osana. Kuigi film on \u00f5pilastele mugav ja tuttav meedium, mida nad tarbivad intensiivselt ka kooliv\u00e4lisel ajal, v\u00f5iks koolides filmi\u00f5pet kasutada traditsioonilise \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toetamiseks ja mitmekesistamiseks tunduvalt rohkem, \u00fchtlasi ka kavandatumalt ja teadlikumalt. Riiklik \u00f5ppekava koolides filmi\u00f5pet ei kohusta. Filmi\u00f5pe on j\u00e4\u00e4nud koolides halli m\u00e4\u00e4ratlemata tsooni, olles justkui s\u00fcsteemiv\u00e4line n\u00e4htus.\u00a0<\/p>\n<p>Tavap\u00e4raselt on filmi\u00f5pe olnud keele ja kirjanduse valdkonna kanda, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral on filmiteema mahtunud kunsti-, muusika- ja ajalootundidesse. G\u00fcmnaasiumi valikkursus \u201eKirjandus ja film\u201c keskendub kirjanduse ja filmi kokkupuutepunktidele: \u00f5pilastele antakse p\u00f5hiteadmisi filmikunsti olemusest, anal\u00fc\u00fcsitakse filmikeele v\u00e4ljendusvahendeid, tegeletakse filmi vastuv\u00f5tu ja m\u00f5ju k\u00fcsimustega, tutvustatakse filmi valmimise protsessi ning tegeletakse lihtsamal viisil praktilise filmiloomega. M\u00f5nel juhul pakutakse filmi\u00f5pet ka kooli huviringis, n\u00e4iteks tegutseb vaatamisele ja arutelule suunatud filmiklubi v\u00f5i praktilist filmitegemist v\u00f5imaldav filmilabor. Filmi\u00f5pe sobib nii \u00f5ppetegevuse mitmekesistamiseks kui ka iga \u00f5pilase \u00f5pistiili rikastamiseks \u2013 see k\u00f6idab ja haarab kaasa.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c98e0-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c98e0-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c98e0-collapse\">Millised on filmi\u00f5ppe eesm\u00e4rgid?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c98e0-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c98e0-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Filmi\u00f5ppe eesm\u00e4rgid koolis on mitmesugused:\n<ul>\n<li>t\u00e4iendada ja mitmekesistada k\u00f5ikide \u00f5ppeainete \u00f5ppetegevust;<\/li>\n<li>pakkuda ainete- ja valdkondadevahelisi l\u00f5iminguid;<\/li>\n<li>kujundada \u00f5ppekava \u00fcldp\u00e4devusi ja alusv\u00e4\u00e4rtusi, k\u00e4sitleda l\u00e4bivaid teemasid;<\/li>\n<li>vaadelda filmi kaudu eri kunstiliike ja kultuurivaldkondi;<\/li>\n<li>anal\u00fc\u00fcsida filmikunsti v\u00e4ljendusvahendeid, m\u00f5ista ja t\u00f5lgendada filme;<\/li>\n<li>kasutada filmi- ja videokunsti \u00f5pilaste loovaks enesev\u00e4ljenduseks;<\/li>\n<li>v\u00f5rrelda kirjandus- ja linateost, n\u00e4idata nende sarnasusi ja erinevusi;<\/li>\n<li>pakkuda aktuaalset m\u00f5tlemisainet, kujundada loovat m\u00f5tlemisoskust.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Varasematel aegadel on koolides filme vaadatud peamiselt meelelahutuse eesm\u00e4rgil, t\u00e4nap\u00e4eval tuleb filmi pidada vahendiks, mis kujundab \u00f5pilastes alusv\u00e4\u00e4rtusi ja \u00fcldp\u00e4devusi, v\u00f5imaldab k\u00e4sitleda reaalseid teemasid ning vahendada elulisi praktikaid. Film on meedium, vaagimaks \u00fchiskondlikke probleeme ja suhtlemaks teiste kultuuridega.<\/p>\n<p>Kirjandusteostel p\u00f5hinevate filmide vaatamine aitab neid \u00f5pilasi, kel on raskusi loetu m\u00f5istmisega v\u00f5i kes ei suuda fiktsionaalseid jutumaailmu mentaalselt ette kujutada. Filmi vaatamine v\u00f5ib madala lugemishuviga \u00f5pilasi innustada, julgustades neid ka raamatut lugema. Filmi\u00f5ppel on v\u00e4ge tekitada huvi paljude \u00f5ppeteemade vastu.<\/p>\n<p>Filmi\u00f5pet v\u00f5ib teostada peamiselt nelja tasandi kaudu:<\/p>\n<ol>\n<li>esteetiline \u2013 \u00f5pitakse tundma filmikunsti v\u00e4ljendusvahendeid ja eriomast filmikeelt;\u00a0<\/li>\n<li>loominguline \u2013 oskuste toel ja v\u00f5imaluste piires luuakse oma film;\u00a0<\/li>\n<li>tehniline \u2013 \u00f5pitakse kasutama filmi tegemiseks vajalikke tehnilisi vahendeid;\u00a0<\/li>\n<li>kultuuriline \u2013 \u00f5pitakse tundma eesti ja maailma filmikunsti minevikku ja t\u00e4nap\u00e4eva.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Filmi\u00f5ppe kaudu saab \u00f5pilane osa filmikunsti v\u00e4\u00e4rtustest:<\/p>\n<ul>\n<li>kannab tundelisi ning tunnetuslikke v\u00e4\u00e4rtusi;<\/li>\n<li>annab edasi uusi kogemusi ja teisi vaatepunkte;<\/li>\n<li>vahendab sotsiaalseid oskusi ja laiendab silmaringi;<\/li>\n<li>pakub meelelahutust ja esteetilist naudingut.<\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c98e8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c98e8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c98e8-collapse\">Milliseid ressursse on filmi\u00f5ppeks vaja?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c98e8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c98e8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Filmi\u00f5ppe \u00f5nnestumiseks vajab \u00f5petaja\n<ol>\n<li>visuaalset \u00f5ppematerjali (filmil\u00f5ike linateose valmimise etappidest, l\u00e4hivaatluseks filmide ja kirjandusteoste katkendeid jms);<\/li>\n<li>t\u00e4nap\u00e4evaseid tehnovahendeid (videoprojektorit, arvutiprogramme, helis\u00fcsteemi ja muid multimeediavahendeid).<\/li>\n<\/ol>\n<p>Praktiline filmi\u00f5pe koolis eeldab video ja uue meedia tehnilist baasi, ilma (digitaal)tehnikata filmi\u00f5pet ette ei kujuta.<\/p>\n<p>Filmi- ja videomaterjalide leidmiseks v\u00f5ib soovitada j\u00e4rgmisi legitiimseid allikaid:<\/p>\n<ul>\n<li>Sobivat materjali tasub otsida ERRi arhiivist, kust leiab hulgaliselt telesaateid, m\u00e4ngu- ja dokumentaalfilme ning fotosid.<\/li>\n<li>Maailmafilmide vaatamiskeskkonnad on Amazon ja Netflix, tervikfilme v\u00f5i katkendeid v\u00f5ib leida ka Youtube\u2019ist ning muudelt veebilehtedelt.<\/li>\n<li>Koolidel tasub hankida 45st DVDst koosnev \u201eEesti filmiklassika\u201c sari ning jooksvalt t\u00e4iendada videoteeki uudislinateostega.<\/li>\n<li>Rikkalikku materjali eesti filmist l\u00e4bi aegade pakub Eesti Filmi Andmebaas (<a href=\"http:\/\/www.efis.ee\/et\/varamu\/filmikriitika\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"text-decoration: underline\">http:\/\/www.efis.ee\/et\/varamu\/filmikriitika<\/span><\/a>).<\/li>\n<li>Filmi\u00f5pet toetavad veel mitmed ingliskeelsed veebilehed, nagu Teach with Movies, Lessons on Movies ja Journeys in Film.<\/li>\n<li>Koolidele adresseeritud filmiprogrammid, nagu \u201eKirjandus kinos\u201c ja \u201eKlassiga kinno\u201c pakuvad \u00fchisk\u00fclastuseks nii klassikalisi kui ka v\u00e4rskeid linateoseid.<\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c98ee-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c98ee-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c98ee-collapse\">Kuidas kavandada koolis filmi vaatamist?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c98ee-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c98ee-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Tervikfilmide vaatamine tunnis on ajamahukas, see eeldab sageli kahe- v\u00f5i kolmetunnist ajavaru, mida tuleb \u00f5ppep\u00e4eva sisse targalt kavandada. Sobivaks formaadiks on \u00fche \u00f5ppeaine paaristunnid, mis v\u00f5imaldavad vaadata kuni 90 minuti pikkust linateost. Vaatamiskohana on eelistatum kooli meediaauditoorium, kuid sobib ka dataprojektori ja arvutiga varustatud klassiruum. Oluline tingimus on veel ruumi pimendamisv\u00f5imalus ja kvaliteetne helis\u00fcsteem. Vaatamist ei tohi h\u00e4irida k\u00f5rvalised helid ja publiku sumin.\n<p>Kuid filmi vaatamise v\u00f5ib viia ka tunniv\u00e4lisesse aega, n\u00e4iteks iga\u00fcks teeb seda oma kodus v\u00f5i siis vaadatakse koos kooli filmiklubis v\u00f5i k\u00fclastatakse \u00fchiselt filmiprogrammi kinos. Suurkinod adresseerivad koolidele filmiprogramme, nagu \u201eKirjandus kinos\u201c ja \u201eKlassiga kinno\u201c, mis pakuvad nii klassikalisi kui ka v\u00e4rskeid linateoseid. Kinobussi ja Kinokoja projektid, mille eesm\u00e4rk on \u00fchendada film, meedia ja haridus, populariseerivad j\u00f5udsalt filmide vaatamist, seda ka v\u00e4iksemates maakohtades (<a href=\"https:\/\/kinobuss.ee\/projektid\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"text-decoration: underline\">https:\/\/kinobuss.ee\/projektid\/<\/span><\/a>).<\/p>\n<p>Film peab toetama ainekava \u00f5ppesisu teemasid, selle vaatamisel ja k\u00e4sitlemisel peab olema mingi hariduslik eesm\u00e4rk. \u00dckski film ei hari \u00f5pilast iseenesest, selle vaatamine peab olema eesm\u00e4rgistatud, eel- ja j\u00e4reltegevused teadlikult kavandatud. Filmivaatamise eel v\u00f5i j\u00e4rel tuleb \u00f5petajal selgitada:<\/p>\n<ul>\n<li>kuidas film on seotud k\u00e4sitletava \u00f5ppeteemaga ja millise \u00f5pitulemuseni peab siin \u00f5ppija j\u00f5udma?<\/li>\n<li>mis on filmi \u00fchiskondlik ja kultuuriline t\u00e4htsus ning millise konteksti (teema, ajastu, eluloo) tundmist see eeldab?<\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c98f3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c98f3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c98f3-collapse\">Millised on filmimaterjali valiku n\u00f5uded koolis?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c98f3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c98f3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Filmiga t\u00f6\u00f6tamisel peab arvestama erinevate n\u00f5uetega.\u00a0\n<ol>\n<li>Film v\u00f5i video peab olema autentne, huvitav, motiveeriv ning seotud ainevaldkonna ja tunni teemaga. Vaatamisega kaasnevad materjalid (nt t\u00f6\u00f6lehed, sisukontrolli k\u00fcsimused) peaksid \u00f5pilastele pakkuma piisavalt pingutust.<\/li>\n<li>Filmi sisu peab olema \u00f5pilaste vanuse jaoks vastav, mitte liialt keeruline ega liialt lihtne. See peaks puudutama \u00f5pilasi ja nende elu.<\/li>\n<li>\u00d5petaja peab materjali esitlema nii, et tuleks v\u00e4lja selle \u00fcldine idee ja s\u00f5num, mis suunaks \u00f5pilaste fookust filmi vaatamisel.<\/li>\n<li>Keelekasutus ja keele intensiivsus peab vastama \u00f5pilaste reaalsele keeleoskusele. Oluline on p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu k\u00f5ne selgusele, kiirusele, sl\u00e4ngile, aktsendile ja dialektile.<\/li>\n<li>Stseenide visuaalne keel peaks olema selge, informatiivne ja kvaliteetne, et \u00f5pilasel oleks v\u00f5imalik filmil\u00f5iku m\u00f5ista ka ilma taustahelita.<\/li>\n<li>Stseeni pikkuseks sobib 3\u201310-minutiline l\u00f5ik, kuna see sisaldab endas piisavalt tegevusi \u00fche tunni jaoks. Juhul kui kasutada t\u00e4ispikka filmi, oleks m\u00f5istlik see l\u00f5ikudeks jagada, kasutades erinevaid l\u00f5ike korra v\u00f5i kaks n\u00e4dalas.<\/li>\n<li>Stseen peab olema iseseisev ja universaalne, et selle kontekstist oleks v\u00f5imalik aru saada ka ilma kogu filmi sisu, tegelasi ja situatsioone teadmata.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Hea audiovisuaalne \u00f5ppematerjal on selline, mis on \u00f5pilastest ja teemast l\u00e4htuv, motiveeriv, kannab endas s\u00f5numit, sisaldab huvitavat ja autentset informatsiooni, on parajalt pikk ning hea visuaalse ja keelelise kvaliteediga (Muuli 2015: 11).<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c98f7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c98f7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c98f7-collapse\">Millised on filmivaatamise raskused?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c98f7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c98f7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Pikemate filmide vaatamiseks kulub rohkem kui kaks \u00f5ppetundi. Tervikfilmide k\u00f5rval v\u00f5ib vaatamiseks valida ka stseenipikkusi katkendeid ja isegi \u00fcksikkaadreid. H\u00e4sti valitud kuni k\u00fcmneminutiline filmikatkend v\u00f5ib diskussiooni alustamiseks olla v\u00e4gagi sobiv materjal.\n<p>Filmi vaatamine koolis on jagatud kahele-kolmele \u00f5ppep\u00e4evale, mist\u00f5ttu \u00f5pilasi tuleb iga kord motiveerida, et s\u00e4iliks huvi ja koonduks t\u00e4helepanu. L\u00fchike kokkuv\u00f5te v\u00f5i meeldetuletus eelmisel korral vaadatust on alati asjakohane.\u00a0<\/p>\n<p>M\u00f5ningatele \u00f5pilastele on vastumeelne vaadata filmi kas eesti- v\u00f5i ingliskeelsete subtiitritega, see n\u00f5uab suuremat pingutust, sest korraga tuleb j\u00e4lgida nii teksti kui ka pilti.\u00a0<\/p>\n<p>Igas filmiteoses on hulgaliselt n\u00fcansse, mida \u00f5pilane ei pruugi ilma ajaloolist, \u00fchiskondlikku v\u00f5i kultuurilist konteksti tundmata m\u00f5ista \u2013 \u00f5petaja kommentaarid, selgitused ja ka suunavad k\u00fcsimused \u00f5pilastele on siin m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatud.\u00a0<\/p>\n<p>Filmi vaatamise ajal peab \u00f5petaja j\u00e4lgima \u00f5pilaste reaktsioone: milline on klassi emotsioonide skaala, mis tekitab neis h\u00e4mmingut v\u00f5i segadust, mille peale naerdakse v\u00f5i t\u00f5sinetakse, milliste stseenide ajal nende t\u00e4helepanu hajub, mis aga tekitab k\u00f5rgendatud huvi?\u00a0<\/p>\n<p>N\u00f5uda \u00f5pilastelt filmi vaatamise ajal m\u00e4rkmete tegemist pole alati soovitatav, sest see hajutab nende t\u00e4helepanu ja olulised kaadrid v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamata. Siiski tasub \u00f5pilastel m\u00e4rkmeid kirja panna l\u00fchikeste vaatamispauside ajal.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c98fd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c98fd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c98fd-collapse\">Kuidas anal\u00fc\u00fcsida kunstilist filmi? <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c98fd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c98fd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Kunstiliste filmide ehk m\u00e4ngufilmide anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5ib l\u00e4htuda kahest peamisest tasandist:\n<ol>\n<li>film kui kunstiliik, millele on iseloomulik oma audiovisuaalne esteetika ning eriomane kunstiline v\u00e4ljendusviis;<\/li>\n<li>film kui kultuurin\u00e4htus, mis on osa millestki \u00fcldisemast \u2013 kultuurist, kunstist, ajaloost, moraalist jms.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n<p>Film on kunstiliik, mis pakub \u00fchtaegu nii jutustamis- kui ka kujutamisviisi v\u00f5imalusi. Filmikeel kui eriomane m\u00e4rgis\u00fcsteem h\u00f5lmab pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ning organiseerimist (vt filmikunsti kohta l\u00e4hemalt: Lotman 2004 ja Stam 2011).<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva filmikunsti esteetiliste v\u00e4ljendusvahendite kolm p\u00f5hi\u00fcksust on a) pildiline kujutis, b) verbaalne tekst ja c) heli. Need moodustavad s\u00fcmbioosis toimiva filmikeele, mida v\u00f5ib anal\u00fc\u00fcsida \u00fcksikute v\u00e4ljendusvahendite kaupa, kuid mida saab m\u00f5ista vaid kunstilise tervikuna.<\/p>\n<p><strong>Filmianal\u00fc\u00fcsi t\u00f6\u00f6lehele sobivad j\u00e4rgmised p\u00f5hik\u00fcsimused:<\/strong><\/p>\n<ol>\n<li>Mis on filmi teema? Mis aja(stu)s ja paigas tegevus toimub?<\/li>\n<li>Milline on filmiloo s\u00fc\u017eee? Tee sellest l\u00fchikokkuv\u00f5te (s\u00fcnopsis).<\/li>\n<li>Kes on peategelane, kes on teised tegelased? Millised on nendevahelised suhted?<\/li>\n<li>Millised on esmased vaatamismuljed? Millised k\u00fcsimused vaatamisel tekkisid?<\/li>\n<li>Kuidas see film seostub klassis \u00f5pitud teemadega, t\u00e4nap\u00e4eva eluolu ja \u00f5pilase endaga?<\/li>\n<li>Milliseid \u017eanrilisi v\u00f5i stiililisi v\u00e4ljendusvahendeid on filmis kasutatud?<\/li>\n<\/ol>\n<p>Detailsemalt v\u00f5ib anal\u00fc\u00fcsida filmi s\u00fc\u017eeed. N\u00e4iteks v\u00f5ib koostada t\u00f6\u00f6lehe, kus on k\u00fcsimused k\u00f5igi filmiloo s\u00f5lms\u00fcndmuste ja oluliste tegevusliinide kohta. Filmi vaatamise ajal v\u00f5ib \u00f5petaja viidata s\u00fc\u017eee v\u00f5tmekohtadele.<\/p>\n<p>Detail, kujund, s\u00fcmbol ja motiiv on filmikeele eriomased m\u00e4rgid, mis kujundavad filmi tervikt\u00e4hendust. Soovitatav on teha vaatamispause, mille jooksul \u00f5petaja juhib t\u00e4helepanu t\u00e4henduslikele re\u017eiidetailidele ja filmikaadritele.<\/p>\n<p>Filmianal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus tuleb esile tuua p\u00f5hjus-tagaj\u00e4rg-suhteid, n\u00e4idata kaadrite ja stseenide omavahelisi kausaalseid seoseid, \u00fchendamaks s\u00fcndmusi ja selgitamaks tegelassuhteid. Seoste ahel algab juba filmi esimesest kaadrist ja l\u00f5peb viimase kaadriga. Seoseid v\u00f5ib vaataja tabada nii detailides, kujundites ja motiivides kui ka suuremate v\u00e4ljendustasandite vahel.<\/p>\n<p>Kuna film on mitme kunstikeele sulam, v\u00f5ib filmidest leida eri kunstiliikide elemente (teater, muusika, kirjandus, kujutav kunst, arhitektuur). \u00dchtlasi kajastab iga film mingi koha ja ajaj\u00e4rgu eluolu, pakkudes rohkesti sellekohast informatsiooni, mida vaataja peab \u00e4ra tundma.<\/p>\n<p>Filmianal\u00fc\u00fcsi osaks on arutelud filmis k\u00e4sitletud teemadel, mida \u00f5pilased v\u00f5ivad ise kas vaatamise ajal v\u00f5i j\u00e4rel kirja panna (seda v\u00f5ib teha interaktiivsetes keskkondades, nagu Kahoot, Socrative jt). Arutelu eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, kuidas filmikunst aitab teadvustada ja lahendada \u00fchiskondlikke probleeme, kujundada moraalseid hoiakuid ja t\u00f5ekspidamisi, \u00e4rgitada publikut kaasa m\u00f5tlema ja arvamust avaldama. Seep\u00e4rast on diskussioon \u00fcldinimlike ja \u00fchiskondlike alusv\u00e4\u00e4rtuste \u00fcle filmivaatamise loomulik j\u00e4tk, mis p\u00e4\u00e4dib s\u00f5numi (idee) m\u00f5istmisega.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c9902-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c9902-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c9902-collapse\">Kuidas k\u00e4sitleda filmim\u00f5isteid?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c9902-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c9902-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> \u00d5pilastel on keeruline r\u00e4\u00e4kida filmist, kui nad ei tunne filmikunsti s\u00f5navara ja filmianal\u00fc\u00fcsi termineid (vt filmim\u00f5istete loendit \u2013 <span style=\"text-decoration: underline\"><a href=\"http:\/\/cect.ut.ee\/tegevus\/visuaalkultuur\/filmim6isted.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/cect.ut.ee\/tegevus\/visuaalkultuur\/filmim6isted.pdf<\/a><\/span> (Maran 2007).\u00a0\n<p>Kindlasti ei pea filmitermineid peast defineerima, piisab sellest, kui \u00f5pilane seletab neid omas\u00f5naliselt ning kasutab filminduse p\u00f5him\u00f5isteid filmianal\u00fc\u00fcsis \u00f5igesti. Kuigi film on igap\u00e4evane meedium, ei saa eeldada, et \u00f5pilased orienteeruvad filmimaailma terminites eksimatult.<\/p>\n<p>Mitmed filmianal\u00fc\u00fcsis kasutatavad m\u00f5isted kattuvad \u00f5pilastele tuttavate kirjandusteaduslike terminitega, n\u00e4iteks teema, narratiiv, lugu, proloog, vaatepunkt, jutustaja, autoritekst, s\u00fc\u017eee, faabula, karakter, tegelask\u00f5ne, dialoog, kompositsioon, stiil, \u017eanr jt. Filminduse terminoloogiat tuleb siiski pidevalt seletada ja \u00fcle korrata. Didaktilise materjalina v\u00f5ib \u00f5petaja koostada suures formaadis filmiterminite plakati ehk vaatmiku, mida v\u00f5ib esitleda klassiruumi seinal.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c9907-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c9907-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c9907-collapse\">Kuidas v\u00f5rrelda kirjandusteost ja filmi?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c9907-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c9907-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Filmi tuleb anal\u00fc\u00fcsida teisiti kui kirjandusteost. Kui fiktsionaalne kirjandusteos on autori individuaalse kujutlusakti v\u00e4ljendus, siis film valmib stsenaristi, re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, operaatori, kunstnike ja paljude teiste osapoolte \u00fchist\u00f6\u00f6na. Raamatu lugejal on v\u00f5imalus jutumaailma endale meelep\u00e4rasel viisil ette kujutada, filmikeel seevastu pakub vaatajale tunduvalt rohkem audiovisuaalseid valmislahendusi, kuhu on kompleksselt haaratud paljud v\u00e4ljendusvahendid.\u00a0\n<p>Kursuse jooksul k\u00e4sitletavad tervikteosed (nii filmid kui ka raamatud) valib \u00fcldjuhul \u00f5petaja, \u00f5pilastel on soovitav enne filmi vaatamist l\u00e4bi lugeda kirjandusteos.\u00a0<\/p>\n<p>Kirjandus- ja linateose v\u00f5rdlus ei pea h\u00f5lmama teoseid tervikuna, piisab ka m\u00f5ne raamatuepisoodi ja filmistseeni v\u00f5rdlevast l\u00e4hivaatlusest. \u00d5pilased v\u00f5ivad koostada sarnasuste ja erinevuste nimekirja Venni diagrammi p\u00f5him\u00f5ttel. Tasub veel m\u00f5elda \u017eanritunnuste v\u00f5i stiiliregistrite kokkuk\u00f5ladele, ent ka p\u00f5hjustele, miks re\u017eiss\u00f6\u00f6r on oma filmit\u00f5lgenduses raamatut muutnud.\u00a0<\/p>\n<p>K\u00fcsimused, millele saab raamatu ja filmi v\u00f5rdluses toetuda:<\/p>\n<ol>\n<li>Milliseid erinevusi olustiku- v\u00f5i tegelaskujutuses m\u00e4rkad?<\/li>\n<li>Kuiv\u00f5rd on s\u00e4ilinud v\u00f5i muutunud jutustaja- ja tegelask\u00f5ne?<\/li>\n<li>Mil m\u00e4\u00e4ral on re\u017eiss\u00f6\u00f6r oma filmit\u00f5lgenduses nihestanud kirjandusteose \u017eanri v\u00f5i stiili?<\/li>\n<li>Milliseid kunstilisi efekte (detaile, kujundeid) on filmi lisatud ja mis eesm\u00e4rgil?<\/li>\n<li>Milliseid elamusi ja emotsioone tekitas raamat, milliseid aga film?<\/li>\n<li>Kas film vastab ettekujutusele, mis tekkis raamatut lugedes?\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n<p>Sageli soovitakse arutleda selle \u00fcle, kumb kunstiteos on \u00f5nnestunum \u2013 kas raamat v\u00f5i film? \u00d5pilased saavad siin valida seisukoha ning s\u00f5nastada \u00f5igustatud poolt- ja vastuargumente. Samuti v\u00f5ib harjutada vastasseisukohtadega polemiseerimist ehk debatti, veenmaks kuulajaid, et nende positsioon on k\u00f5ige \u00f5igem.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c9914-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c9914-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c9914-collapse\">Milliseid \u00f5ppetegevusi v\u00f5imaldab praktiline filmi\u00f5pe?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c9914-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c9914-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> Praktiline filmi\u00f5pe keskendub filmitegemise eesm\u00e4rgil tehniliste oskuste ja loomingulise m\u00f5tlemise arendamisele. Filmitegemine eeldab s\u00fcvenemist alusmaterjali ja loovaid lahendusi, mille k\u00e4igus vaagitakse teemak\u00e4sitluse, vaatepunktivaliku ja kujutamisviisi v\u00f5imalusi.\u00a0\n<p>Praktiline filmi\u00f5pe v\u00f5ib sisaldada tegevusi, kus \u00f5pilane:<\/p>\n<ul>\n<li>loeb l\u00e4bi \u00fche algstsenaariumi ja re\u017eiistsenaariumi, v\u00f5imalusel v\u00f5rdleb neid omavahel;<\/li>\n<li>tutvub valitud filmi kadreeringuga, re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, operaatori ja kunstniku eksplikatsioonidega;<\/li>\n<li>tutvub v\u00f5ttekohtade fotodega, dekoratsiooni ja kost\u00fc\u00fcmi eskiisidega;<\/li>\n<li>vaatab filmitud n\u00e4itlejaproove, p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu re\u017eiss\u00f6\u00f6ri juhtn\u00f6\u00f6ridele;<\/li>\n<li>teostab iseseisvalt \u00fche stseeni kadreeringu ja esitab selle \u00fchisaruteluks;<\/li>\n<li>vaatab \u00f5ppefilmi (nn <em>making off<\/em>-filmid) v\u00f5i loeb raamatut filmi valmimise protsessist, teeb sellest kokkuv\u00f5tte;<\/li>\n<li>k\u00fclastab v\u00f5imalusel m\u00e4ngufilmi filmimist kas natuuris v\u00f5i paviljonis, kirjutab sellest vaatlusblogi;<\/li>\n<li>teeb kaameraga \u00fche kadreeringu n\u00e4idisfilmimise, kasutab selleks filmi v\u00e4ljendusvahendeid (nt kaadri eri suurused, kaamera liikumine, v\u00f5ttepunktid, valgus, duublid);<\/li>\n<li>vaatab l\u00e4bi filmitud materjali ning valib arutelu tulemusena montaa\u017eiks duublid;<\/li>\n<li>tutvub arvutis m\u00f5ne lihtsama filmimontaa\u017ei programmiga (leidub igas Windowsi operatsioonis\u00fcsteemis);<\/li>\n<li>teostab filmitud videol\u00f5ikude montaa\u017ei ja helindamise, v\u00f5imalusel ka v\u00e4rvikorrektsiooni;<\/li>\n<li>korraldab publikule oma filmi esilinastuse.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Valik tegevusi enne filmi vaatamist (<em>pre-viewing<\/em>)<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Filmikatkendi n\u00e4itamine<\/span>. Naljakas v\u00f5i p\u00f5nev filmikatkend enne pikemat filmivaatamist v\u00f5i raamatulugemist v\u00f5ib toimida reklaamina, mis tekitab \u00f5pilastes huvi. Motiveerivalt v\u00f5ib m\u00f5juda ka filmi- v\u00f5i raamatutreiler ehk eelreklaam (vt M. Karu teose \u201eNullpunkt\u201c p\u00f5hjal valminud treilereid: <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=pNtbH-1eMQM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=pNtbH-1eMQM<\/a><\/span> ja <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=T5R1m-7CFd8\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=T5R1m-7CFd8<\/a><\/span>).<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Ennustamine filmikatkendi v\u00f5i -treileri p\u00f5hjal<\/span>. Filmikatkendi v\u00f5i -treileri p\u00f5hjal v\u00f5ivad \u00f5pilased ennustada, millest filmis jutustatakse, kes on tegelased ja mis nende vahel juhtuma hakkab? \u00d5petaja peab \u00fchtlasi selgitama, mis on filmi vaatamise eesm\u00e4rk ja osutama, millele tuleks filmi vaatamise ajal t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Tutvumine taustinfoga<\/span>. Filmi m\u00f5istmiseks on enamasti vaja tunda kujutatud ajaj\u00e4rgu eluolu, selle \u00fchiskondlikku ja kultuurilist tausta ning hankida kasulikku infot filmiarvustustest ja intervjuudest, seda ka n\u00e4iteks re\u017eiss\u00f6\u00f6ri filmograafia kohta. M\u00f5nikord tuleb \u00f5pilastele eelnevalt seletada m\u00f6\u00f6dunud aegade v\u00f5i v\u00f5\u00f5raste kultuuride artefakte t\u00e4histavate s\u00f5nade t\u00e4hendusi.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Kohtumine filmitegijatega<\/span>. Vahetu kohtumine m\u00f5ne produtsendi, n\u00e4itleja, stsenaristi, re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, operaatori, monteerija, kunstniku, heli- v\u00f5i valgusre\u017eiss\u00f6\u00f6riga on \u00f5pilastele v\u00e4\u00e4rtuslik kogemus, mis motiveerib s\u00fcvenema filmikunsti maagiasse.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Filmi\u00f5ppe t\u00f6\u00f6toad<\/span>. Neis proovitakse ja harjutatakse praktilise filmitegemise v\u00f5tteid, n\u00e4iteks s\u00fcnopsise, stsenaariumi ja loojoonise kirjutamist, kaamerat\u00f6\u00f6d ja filmimist, kadreerimist ja filmimontaa\u017ei, helindamist, eriefektide lisamist, subtitreerimist, eri \u017eanris l\u00fchifilmide v\u00f5i arvutianimatsioonide loomist.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">L\u00fchifilmide v\u00f5i videoklippide loomine<\/span>. Eesm\u00e4rk on pakkuda \u00f5pilastele praktilist filmitegemise kogemust, pidades silmas re\u017eii p\u00f5hit\u00f5desid ja kasutades lihtsamaid tehnilisi lahendusi, nt nutitelefonidega filmimine ja arvutis monteerimine. \u00d5pilased v\u00f5ivad kirjandusteose peat\u00fcki v\u00f5i episoodi p\u00f5hjal teha oma l\u00fchifilmi v\u00f5i videoklipi.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Valik tegevusi filmi vaatamise ajal (<em>concurrent viewing<\/em>)<\/strong>\u00a0<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">M\u00e4rkmete kirjutamine<\/span>. Aktiivne filmivaataja teeb m\u00e4rkmeid, kirjutades \u00fcles m\u00e4rks\u00f5nu tegelaste v\u00e4limuse, m\u00f5tete ja k\u00e4itumise v\u00f5i kujutatud olustiku kohta. Kirja v\u00f5ib panna spontaanseid k\u00fcsimusi ja isiklikke muljeid. M\u00e4rkmete \u00fclest\u00e4hendamise strateegia kui akadeemiline l\u00e4henemisviis on abiks filmi hilisemal anal\u00fc\u00fcsil.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Mitmesugused vahe\u00fclesanded<\/span>. Filmi v\u00f5ib vaadata osadena, vahe\u00fclesanneteks sobivad n\u00e4iteks a) k\u00fcsimustele vastamine filmil\u00f5igu p\u00f5hjal, b) tegelas- v\u00f5i jutustajak\u00f5nest uute s\u00f5nade leidmine, c) mitmesugused kirjeldavad \u00fclesanded filmi tausta, s\u00fcndmustiku ja sisu kohta.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">\u00dcksikkaadri seiskamine<\/span>. See v\u00f5imaldab \u00f5pilastel filmi kohta koheselt k\u00fcsida ja \u00f5petajal ka vastata. Samuti v\u00f5ib \u00f5pilastele anda \u00fclesande a) leida m\u00f5nelt \u00fcksikkaadrilt ajaloolist v\u00f5i kultuurilist informatsiooni v\u00f5i b) anal\u00fc\u00fcsida seisatud \u00fcksikkaadri kompositsiooni, plaanisuurust ja rakurssi.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Interaktiivne dialoog<\/span>. \u201eVeebikeskkond TodaysMeet v\u00f5imaldab \u00f5petajal luua ruumi, kus saab tekitada dialoogi, ning seda v\u00e4ga mugavalt lingi abil klassiga jagada. Tr\u00fcki vaid k\u00fcsimus ja oota vastust, jaga selgitusi ning suuna \u00f5pilaste t\u00e4helepanu vaikselt soovitud asjadele. \u00d5pilased istuvad s\u00fclearvutite taga ning toksivad vastuseid \u00f5petaja esitatud k\u00fcsimustele, olgu see siis vaadatava filmi, kodus tehtud eelt\u00f6\u00f6 v\u00f5i huvitava keelekasutuse kohta. Mitte k\u00f5ik \u00f5pilased ei pea vestlusest aktiivselt osa v\u00f5tma. Piisab, kui leidub keegi, kes k\u00fcsimusele vastust teab ja seda grupiga jagab.\u201c (Semidor 2016)<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Valik tegevusi filmi vaatamise j\u00e4rel (<em>post-viewing<\/em>)<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Rollim\u00e4ng \/ sotsiodraama<\/span>. \u00d5pilased esitavad filmist \u00fche v\u00f5i mitu stseeni: jagatakse rollid, keskendutakse filmis\u00fc\u017eees esinenud probleemsituatsioonile. Tegelask\u00f5net ei pea t\u00e4pselt j\u00e4lgima, pigem improviseeritakse. Peale stseeni l\u00e4bim\u00e4ngimist anal\u00fc\u00fcsitakse \u00fchiselt seda probleemolukorda tegelaste k\u00e4itumise ja v\u00e4\u00e4rtushoiakute vaatenurgast.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Arutelu<\/span>. Eesm\u00e4rk on kasvatada teadlikku filmipublikut, kes arendab nii oma esteetilist maitsemeelt kui ka kujundab eetilisi t\u00f5ekspidamisi. Aruteluks v\u00f5ib valida moraalseid dilemmasid, t\u00f5statada v\u00e4\u00e4rtuskasvatuslikke k\u00fcsimusi, v\u00e4idelda elu ja kunsti suhete teemal v\u00f5i v\u00f5rrelda filmis kujutatud eluolu siinse ja praeguse \u00fchiskonnaga. \u00d5petaja peaks filmi keskseid teemasid omalt poolt veel lahti seletama ja edasi arendama. M\u00f5istagi ei pea arutelu toimuma vaid filmi l\u00f5pus, vaid seda v\u00f5ib teha sobilike vaatamispauside ajal.<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Filmiarvustuse kirjutamine \/ l\u00fchiuurimuse koostamine<\/span>. \u00dclesandeks on kirjutada paarisajas\u00f5naline arvustus, mis tooks v\u00e4lja linateose tugevused ja n\u00f5rkused ning annaks filmile p\u00f5hjendatud hinnangu ja soovituse. Harival eesm\u00e4rgil v\u00f5ib koostada ka l\u00fchiuurimuse m\u00f5nel filmiga seotud teemal, mis l\u00f5imuks juba m\u00f5ne teise \u00f5ppeainega (nt Klaus H\u00e4r\u00f6 m\u00e4ngufilmi \u201eVehkleja\u201c p\u00f5hjal v\u00f5iks koostada l\u00fchiuurimuse vehklemisspordi ajaloost).<\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\">Eri filmiversioonide v\u00f5rdlus<\/span>. Eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, kuidas \u00fcht ja sama kirjandusteost v\u00f5i selle episoodi on lavastanud erinevad re\u017eiss\u00f6\u00f6rid v\u00f5i milliseid rollilahendusi pakuvad eri n\u00e4itlejad (nt don Quijote v\u00f5itlusstseen tuuleveskitega v\u00f5i Hamleti olla-v\u00f5i-mitte-olla-monoloog). Selline v\u00f5rdlus annab v\u00e4ga hea ettekujutuse filmikunsti v\u00e4ljendusvahendite l\u00f5pututest valikutest ja variatsioonidest ning re\u017eiss\u00f6\u00f6ri- ja n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 ainukordsusest.<\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c9924-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c9924-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c9924-collapse\">Eestikeelset kirjandust<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c9924-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c9924-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\u00a0\n<ul>\n<li>Eesti filmi andmebaas. \u2013 <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"http:\/\/www.efis.ee\/et\/varamu\/filmikriitika\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.efis.ee\/et\/varamu\/filmikriitika<\/a><\/span>\u00a0<\/li>\n<li>Filmitalgud. Kuidas kirjutada filmikriitikat. \u2013 <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"http:\/\/filmitalgud.blogspot.com.ee\/2011\/11\/kuidas-kirjutada-filmikriitikat.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/filmitalgud.blogspot.com.ee\/2011\/11\/kuidas-kirjutada-filmikriitikat.html<\/a>\u00a0<\/span><\/li>\n<li>Hindoalla, Maarja 2014. Millest k\u00f5neldakse eesti filmikriitikas? \u2013 Sirp, 20. august. \u2013 <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"http:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/film\/2014-08-20-14-26-26\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/film\/2014-08-20-14-26-26\/<\/a>\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><\/span>Joassoone, Diana; Ene Peterson 2011. Video ja televisioon l\u00f5imitud keele- ja aine\u00f5ppe toetajana. Tallinn: Atlex.\u00a0<\/li>\n<li>J\u00f5erand, Raimo 2014. Eesti filmi t\u00fcvi. \u2013 Sirp 24. oktoober. \u2013 <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"http:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/film\/eesti-filmi-tuvi\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/film\/eesti-filmi-tuvi\/<\/a><\/span>\u00a0<\/li>\n<li>Kess, Edward 2011. Kirjandus\u00f5petajale pole film v\u00f5\u00f5ras. \u2013 Sirp, 10. november.\u00a0<\/li>\n<li>Lotman, Juri 2004. Filmisemiootika. Tallinn: Varrak\u00a0<\/li>\n<li>Maran, Margit 2007. Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Magistrit\u00f6\u00f6. Tallinna \u00dclikool. \u2013 <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"http:\/\/cect.ut.ee\/tegevus\/visuaalkultuur\/filmim6isted.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/cect.ut.ee\/tegevus\/visuaalkultuur\/filmim6isted.pdf<\/a><\/span>\u00a0.\u00a0<\/li>\n<li>Muuli, Toomas 2015. Kultuuri \u00f5petamine filmi abil III kooliastme inglise keele tunnis. Bakalaureuset\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool. (<span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/48061\/toomas_muuli.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/48061\/toomas_muuli.pdf<\/a><\/span>)\u00a0<\/li>\n<li>Semidor, Kristi 2016. Kuidas tunnis filmi vaadata ning seda katkestamata \u00f5pilastele selgitusi jagada? \u2013 Koolielu. Haridusportaal. \u2013 <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"https:\/\/koolielu.ee\/ainekuud\/readnews\/507061\/kuidas-tunnis-filmi-vaadata-ning-seda-katkestamata-opilastele-selgitusi-jagada\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/koolielu.ee\/ainekuud\/readnews\/507061\/kuidas-tunnis-filmi-vaadata-ning-seda-katkestamata-opilastele-selgitusi-jagada<\/a><\/span>.\u00a0<\/li>\n<li>Stam, Robert 2011. Filmiteooria. Sissejuhatus. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.\u00a0<\/li>\n<li>T\u00f5nson, Margit 2007. Filmikriitika Eestis: subjektiivne, s\u00f5pruskondlik, ajalootu? \u2013 Eesti Ekspress, 10. detsember \u2013 <span style=\"text-decoration: underline\" data-mce-mark=\"1\"><a href=\"http:\/\/ekspress.delfi.ee\/areen\/filmikriitika-eestis-subjektiivne-sopruskondlik-ajalootu?id=27672775\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/ekspress.delfi.ee\/areen\/filmikriitika-eestis-subjektiivne-sopruskondlik-ajalootu?id=27672775<\/a><\/span><\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69ee5604c992a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69ee5604c992a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69ee5604c992a-collapse\">Ingliskeelset kirjandust<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69ee5604c992a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69ee5604c992a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<ul>\n<li>Bo, B. 2008. The Differences Between Novels and Films \u2013 Enhance Literature Teaching by Using Films. \u2013 US\u2013China Education Review, 5 (7), 58\u201361.\u00a0<\/li>\n<li>Champoux, Joseph E. 1999. Film as a teaching resource. \u2013 Journal of Management Inquiry, 8 (2), 240\u2013251.\u00a0<\/li>\n<li>Golden, J. 2007. Literature into Film (and Back Again): Another Look at an Old Dog. \u2013 English Journal, 97 (1), 24\u201330.\u00a0<\/li>\n<li>Marcus, A. S., &amp; Stoddard, J. D. 2007. Tinsel Town as Teacher: Hollywood Film in the High School Classroom. \u2013 History Teacher, 40 (3), 303\u2013330.\u00a0<\/li>\n<li>Moskovich, Yaffa; Simha Sharf 2012. Using Films as a Tool for Active Learning in Teaching Sociology. \u2013 The Journal of Effective Teaching, 12 (1), 53\u201363.\u00a0<\/li>\n<li>Smith, Geoffrey Thomas 2009. Is Film an Effective Teaching Tool for High School Literature? A Master\u2019s Research Project. Ohio University.<\/li><\/ul><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Raamstsenaariumi autor on Andrus Org Visuaalkultuur on t\u00e4nap\u00e4eva religioon. Orienteerumaks visuaalkultuuri, sealhulgas filmi- ja videokunsti maailmas, on vaja aidata koolinoortel m\u00f5ista ja anal\u00fc\u00fcsida audiovisuaaltekstide sisu ja v\u00e4ljendust, samuti kontekste, kujundades \u00f5ppijates \u00fchtlasi kriitilist hoiakut nende tekstide suhtes. Visuaalhariduse andmine on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":31,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/31"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":303,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/303"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opistsenaariumid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}