Klassieksperiment:

Kaks vabatahtlikku õpilast seisavad vastamisi klassi ees, ja tutvustavad sama paberi erinevaid pooli (vt paberit). 
Õpetaja selgitab, et igaüks näeb maailma oma vaatenurgast, elukogemusest.

Klassiarutelu:

• Milliseid taoliseid situatsioone teile meenub, kus inimesed on ühest ja samast olukorrast erinevalt aru saanud.
• Millised on nende erinevate osapoolte nägemused?
• Miks nad antud olukorras olles teise osapoole nägemust ei näe/mõista? 

Situatsioonianalüüs “Üks situatsioon, kaks reaktsiooni” (vt tekste)

• Õpilased jagatakse 3 (või 6 või 9) gruppi
• Loetakse antud grupile mõeldud tekst (1-Karu ja Jänes, 2- Orav, 3- Karu ja Jänes ning Orav)
• Arutletakse küsimuste abil, mida nemad antud situatsioonis teinud oleksid
• 1. ja 2. grupp esitlevad arutelu tulemusi
• 3. kuulab ning teeb kokkuvõtted ja järeldused
• Sõnastada antud olukorra õppetunnid

Eneseanalüüs – mis peitub minu seljakotis? 

Õpilased vastavad üksinda etteantud küsimustele ning seejärel arutavad kirjapandut pinginaabriga, kes antud vaatenurka täiendab.
Küsimused:

• Milliseid väärtusi ma kannan?
• Kas vaatlen olukordi pigem läbi positiivsuse ja heade kavatsuste?
• Või kahtlen inimestes?
• Kuidas lahendan konflikte?
• Millised ootused on mul minu lähedastele?
• Mida olen neile ise valmis pakkuma?
• Kas olen paindlik või kinni oma plaanides?
• Kas toimin oma mõtete ja soovidest lähtuvalt või arvestan ka teiste arvamuste ja vajadustega?
• Kui jah, siis kelle?

Näitlik lugu: 

Õpetaja räägib klassile loo:
Jaak kõndis kooli poole. Ta oli mures matemaatikatunni pärast. Ta ei teadnud, kas suudab täna klassi uuesti ohjata. See ei kuulunud majahoidja töökohustuste hulka. (Williams, M., Penman, D. (2013) Ärksus. Tee rahuni pöörases maailmas. Tln.: Pegasus.) 

Lugu kokkuvõttev idee:
Võib-olla märkasid, kuidas mõte, sinu peas kiiresti liikus ning ühe lühikese loo ajal mitu reaalsust lõi. Nii juhtub sageli ka elusituatsioonides, ainult, et lood lõpevad sageli hetkel, kui Jaak koolimaja uksest sisse astub ja kui me siis et uuri, ei küsi ja avatud pilguga ringi ei vaate võime luua endale hoopiski väärastunud kujutluspildi tekkinud olukordadest.
Enamus meie mõtetest on arvamused ning need on sama subjektiivsed kui antud lugu ilmekalt näitas. Kuna me loome oma mõtted ja arusaamad ise, saame me neid ka ise muuta. Oluline on esmalt märgata, et millised mõtted ja hoiakud meie peas on.

• Oma mõtete analüüsi mudel (vt kirjeldust) 

Võime uurida oma ühte mõtet alljärgnevate küsimuste abil: 

• Kas see mõte on fakt või arvamus?
• Kas see mõte aitab mind antud olukorras edasi?
• Kas see mõte toetab mind?
• Kas kuue kuu pärast on mingit vahet?
• Mis juhtuks, kui ma mõtleks kuidagi teisiti?
• Millist nõu annaksin oma sõbrale?

• Kokkuvõttev ring ( vt pilti)

• Ühe idee/avastuse jagamine tänasest tunnist