Humanitaar-ja sotsiaalainete didaktika
Teemapäev Paabel
Selle õpistsenaariumi autor on Tartu Katoliku Hariduskeskuse sotsiaalainete õpetaja Aleksandra Sooniste.
“Paabel Eestis” on ülekooliline projektõpe, mille jooksul õpilased uurivad üht Eesti rahvuslikku, kultuurilist või usulist subkultuuri ja loovad selle kohta temaatilise esitluse (nt lavastuse, filmi, luuletuse, ettekande, tantsu). Esitlused kantakse ette kooli ühisel festivalil.
Siinne teemapäev on mõeldud põhikooli 2. ja 3. kooliastme õpilastele.
Projektõpe on oma olemuselt süvaõpe ja seetõttu ei ole soovitatav läbi viia korraga mitmeid erinevaid projekte erinevate õppeainete õpitulemuste omadamiseks. Projektiga tuleks aidata kaasa kõige olulisemate pädevuste ja suhtumiste kujunemisele. Aasta projektiks on mõistlik võtta aineteülene sotsiaalselt aktuaalne teema, mis toetaks tugevalt üldpädevuste kujundamist. Teema “Paabel Eestis” on üheks selliseks võimaluseks. Projekt toetab põhikooli riikliku õppekava alusväärtusi ning peaaegu kõikide üldpädevuste kujundamist. “Kõik sotsiaalained süvendavad lugupidavat suhtumist erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse. Inimeseõpetus ning usundiõpetus toetavad väärtussüsteemide mõistmist, mõtete, sõnade ja tunnetega kooskõlas elamist, oma valikute põhjendamist ning enda heaolu kõrval teiste arvestamist. Oskus seista vastu kesksete normide rikkumisele ning sotsiaalse õigluse ja eri soost inimeste võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine on üks õppekava üldeesmärke, mille kujundamisel on suurem rõhk ühiskonnaõpetusel ja inimeseõpetusel.” (Põhikooli riikliku õppekava lisa 5)
Projekti ajakava, õpikeskkonna, sisu ja lõimingu kavandamine peaks algama koos õppeaasta sihiseade ja tegevuste kavandamisega augustis enne uue õppeaasta algust. Selliselt saab projekti haarata teiste ainetundide õpetajaid ning sellega seoses suurendada ka võimalusi projekti teostamiseks erinevates ainetundides. Lõiminguks sobivad hästi ajaloo, võõrkeele, emakeele, ühikskonnaõpetuse ja arvutiõpetuse tunnid. Kui teistes ainetundides saab tegeleda eelkõige projekti sisulise poolega, siis arvutiõpetuse tundides saab keskenduda digipädevuse päriselulisele õppele, sisestades, analüüsides, võrreldes andmeid ja koostades esitlust jne. Üheks võimaluseks on jagada koostöögrupid juhendavate õpetajate vahel ning pakkuda selliselt õpilastele tavaolukorraga võrreldes märksa individuaalsemat ja kvaliteetsemat juhendamist. Varane planeerimine võimaldab tegevused siduda kooli üldtööplaaniga ja vältida selliselt intensiivsete tegevuste kuhjumist õppeperioodi või kooliaasta lõppu.
Teemapäeva läbiviimiseks on mitu võimalust:
Kuigi projekti üldtööplaan, koostöö teiste õpetajatega, lõiming teiste õppeainetega on ette valmistatud juba enne kooliaasta algust, kavandatakse õppeaasta alguses projekti sisu ja õpitegevused koos õpilastega, et projekt oleks nende jaoks tähenduslik. Õpilased peavad kogu projekti vältel tundma, et see on nende projekt. Sel juhul on õpilaste motivatsioon oluliselt suurem.
Projekti õnnestumiseks on vaja läbi viia järgmised tegevused:
Selles etapis sõnastatakse üheskoos projektiidee, kuidas infot esitletakse, selgitatakse töö maht ja vorm, moodustakse töörühmad. Sissejuhatavaks tegevuseks kulub umbes 45 minutit. Tööd ja antavaid juhiseid saab varieerida algtaseme, kesktaseme ja edasijõudnute jaoks. Algtase Algtasemel uurija jaoks annab kogu tööks vajamineva informatsiooni õpetaja. Õpilased uurivad nt koguduste kodulehti, külastavad kogudusi või lepivad kokku intervjuu mõne koguduse liikmega. Projekti eesmärgiks uurida erinevaid usulisi ühendusi meie linnas. Järgneb arutelu klassis. Projekti jooksul teeme intervjuu erinevate usuliste ühenduste liikmetega või etnilise päritolu inimestega. Intervjuus pöörake kõige rohkem tähelepanu küsimusele, mis eristab seda rühma teistest ja mille poolest ta teistega sarnaneb. Mis küsimused aitaksid teistel neid paremini mõista? Järgneb arutelu klassis. Tänases tunnis täpsustame veel projektiga seotud korralduslikke küsimusi. Järgmises tunnis moodustame rühmad, te valite usulise ühenduse, mida hakkate uurima, ja koostate rühmatööna intervjuu küsimused. Hiljem vaatate küsimused ühiselt läbi ja proovite valida neist parimad. Et me saaksime päraks tulemusi võrrelda, soovitan kõikidel töörühmadel koostada sarnased küsimused. Loomulikult võite te neid vastavalt vajadusele ka muuta. Ühiskonnaõpetuse ja ajaloo tundides külastate uuritavaid kogudusi ja teete seal intervjuud. Arvutiõpetuse tunnis koostate vabalt valitud keskkonnas ettekande oma uurimusest. Tööde ettekandmine toimub … (kuupäev), kui me täistame kultuurilise mitmekesisuse päeva. Teie ettekannetele lisaks näitame ka huvitavaid filme maailma kultuurilisest mitmekesisusest.Minu (õpetaja) ülesandeks on vaadelda teie töö kulgu ja anda teile selle kohta tagasisidet. Vajadusel annan teile ka nõu, aga proovige võimalikult paljud küsimused ise lahendada. Kesktase Kesktasemel projekti teostades võiks juhtida õpilaste tähelepanu oskustele, mis on varasema õppetöö käigus saavutatud, ning suunata nad kõrgema taseme oskuste omandamiseni. Sellel aastal valisime ülekoolilise projekti teemaks “Paabel Eestis”. Mida selline pealkiri teile ütleb? Järgneb arutelu. Vajadusel korratakse või jutustatakse lugu Paabeli tornist. Kuidas me võiksime selle projetki raames uurida ja esitleda erinevaid Eesti usulisi ühendusi, rahvakilde või (sub)kultuure? Milline peaks olema lõpptulemus? Järgneb arutelu. Te oskate leida olulist informatsiooni kooli raamatukogu raamatutest/ internetist. Nüüd on ülesanne natuke keerulisem – projekti sooritamiseks peate ise leidma sobivad allikad meie linna arhiivist/ koduloomuuseumist/ linna raamatukogust/ internetilehekülgedelt või mujalt. Milliseid allikaid ja uurimismeetodeid peaksite te oma hüpoteesi uurimiseks kasutama? Mõelge ka selle peale, millisel viisil te saadud informatsiooni talletate ja kuidas te seda hiljem töötlete. Proovige kirja panna, mida te projekti elluviimiseks tegite, kui kaua need tegevused aega võtsid ja jagage omavahel ülesandeid. Pidage silmas seda tundide mahtu, mis teile õpetajad projekti elluviimiseks andsid. Kui kavandatud projekt tundub liiga ajamahukas, on teil praeguses etapis võimalik muuta nii projekti eesmärke kui ka kavandatud tegevusi. Tööd vormistades pidage silmas seda, et te kannate selle ette kooli festivalil … (kuupäev). Proovige tööd koostades panna ennast publiku rolli ja vaadake, et töö oleks huvitav ja samas ka sisukas. Niisuguse juhendamisega annab õpetaja teadlikult õpilastele võimaluse ise oma õpiprotsessi kujundada ning vastutada töö tulemuse eest, õpetajale jääb pigem juhendaja roll. Edasijõudnute tase … (kuupäev)l toimub meie koolis festival “Paabel Eestis”, kus näidatakse filme erinevatest usunditest, rahvakildudest ja (subkultuuridest) ning esinevad ka huvitavad külalised. Teie ülesandeks on esitleda festivalil temaatilist loovtööd. Töid vaatab ja hindab žürii, kuhu kuuluvad näitleja, kirjanik ja üks meie kooli lapsevanem, kes on ka koguduse pastor. Võite ise valida, kas teete oma töö üksinda või grupis. Et teil oleks kergem alustada ja hiljem arutelu meelde tuletada, teeme esmalt ühise ajurünnaku mõtete kogumiseks Answergardeni keskkonnas.Töö mahu ja vormi võite ise valida. Igasugune ettekirjutus võib teid hoopis piirama hakata. Pidage ainult silmas, et teid hindab seekord žürii, mitte õpetajad ja hindamiskriteeriumeid ei ole ette teada. Milline töö on teie arvates väga hea? Järgneb arutelu. Tagasisidet oma tööle saate nii klassikaaslastelt kui minult pidevalt loovtöö tegemise jooksul.
Õpetaja viib projekti sissejuhatamiseks klassis läbi järgmise arutelu:
Üheks projektõppe iseloomulikuks jooneks on tegevuste läbiviimine päriselulises õpikeskkonnas. See tähendab, et õpikeskkond peab olema realistlik, probleemi lahendamiseks tähenduslik, asjakohane, kompleksne ning pakkuma rohkelt informatsiooni. Samuti peab õpikeskkond toetama õpilaste iseseisvust, vastutust, initsiatiivi, oskust otsuseid teha ning suunata oma õppimist (Grabinger, Dunlap 2000: 13). Probleemi või projekti kavandades tuleks silmas pidada ka võimalikult suurel määral autentsete õpitegevuste haaramist protsessi. Autentsed õpitegevused on eelkõige õpitegevused, mis sisaldavad sama tüüpi kognitiivseid väljakutseid nagu analoogsed reaalsed ülesanded või olukorrad (Herrington, Oliver, Reeves 2003: 4). Autentsed tegevused valmistavad õpilasi ette ning harjutavad neid kasutama õpitud materjali ja oskusi kooli- ja õppimisevälises kontekstis. Sarnaselt probleemilahendamisoskusele saab ka autentsete õpitegevuste sooritamise oskust diferentseerida vastavalt õpilase vilumusele. Autentsed õpitegevused hõlmavad igasugust reaalses kognitiivses või õpikeskkonnas läbiviidud õpet. Autentsete õpitegevuste rakendamise määr projekt- ja probleemõppe sooritamisel sõltub õpilaste vilumusastmest ja kognitiivsest arengust. Vilunud õppijad kasutavad autentsete õpiülesannete sooritamisel ja õpitegevuste läbiviimisel järgnevaid oskusi: Projekti “Paabel Eestis” autentsed õpitegevused on erinevate koguduste külastamine, intervjueerimine, filmimine, kogutud materjali analüüsimine, võrdlemine, hindamine, olulise eristamine ebaolulisest, üldistamine, loomine jne. Oluline on, et töö oleks originaalne ja selle käigus luuakse uusi väärtusi, looming täidaks loojate eesmärki, sellega oleks omandatud oluline ja relevantne õpisisu ning tulemus oleks publikule arusaadav.
Vahearuannete esitamine hõlmab ka refleksiooni tehtu üle ja tagasisidet, selleks kulub umbes 45 minutitt. Projektikohtumiste arv ja tegevus on väga tugevas seoses projekti spetsiifikaga. Nende kohtumiste peamiseks eesmärgiks on õpilaste metakognitsiooni arendamine ning seetõttu peaks kohtumised olema regulaarsed ning kaasama kõiki projektis osalevaid õpilasi. Nendel kohtumistel reflekteerivad õpilased seniseid tegevusi, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi, vaadatakse kriitiliselt üle käsitletav materjal, korrigeeritakse vajadusel tööjaotust, kavandatakse edasisi tegevusi ja lahendatakse jooksvaid küsimusi. Metakognitsiooni arendatakse läbi kolme tasandi: õpilaste enererefleksioon, mis toimub oma tööd tutvustades ja õpiprotsessi formuleerides; klassikaaslaste ja õpetajate tagasiside, mida antakse arutelude ja täpsustavate küsimuste ja vastuste vormis.
Projekti esitlemine ja hindamine toimub ülekoolilise festivali “Paabel Eestis” raames. Projekti tulemused võivad on erinevad: Projekti esitlemine auditooriumile erineb tavapärasest koolis toimuvast esitlusest eelkõige seetõttu, et klassis on kuulajad oma teadmiste poolest sarnasel tasemel ning esinejad saavad toetuda klassis omandatud eelteadmistele. Ülekoolilise auditooriumi puhul seda eeldada ei saa ning seetõttu on olukord õpilaste jaoks palju keerukam ning mõistlik oleks seda asjaolu kogu esitluse ettevalmistamise käigus silmas pidada. Auditoorium muudabki ettekandmise pärsiseluliseks ning nende tagasiside peegeldab ka töö päriselulist kvaliteeti. See kvaliteet on sarnane analoogsetele väärtustele reaalses elus. Tuleb mõelda, mis teeb ühe loovtöö, uurimuse või esitluse väga heaks. Lisaks auditooriumile annavad esitlusele autentse hinnangu žüriis olevad eriala spetsialistid, kes oma kommentaarides saavad tuua välja konkreetse töö erialaspetsiifilised tugevused ja arendamist vajavad küljed. Projektijärgsete tegevuste peamine eesmärk on õppeprotsessi analüüs ja metakognitsiooni arendamine. Siinkohal võiks ühise arutelu käigus keskenduda õppeprotsessi olulisematele aspektidele: Projektijärgsed tegevused peavad olema õppija jaoks loomulikud. Pikad ja väga formaalsed tagasiside vormid võivad vähendada õpilaste rõõmu oma tööst ning entusiasmi, et kavandada järgmist projekti. Õnnestunud, õpilaste jaoks kõnekas ja eluline projekt innustab juba refleksiooni faasis järgmisi projekte kavandama, kusjuures õpilaste tase projekti elluviimiseks on juba oluliselt kõrgem.
Projektõpet on kirjeldatud väga paljudes erinevates allikates. Järgnevalt tuuakse välja allikad, mille abil on siinne õpistsenaarium koostatud:
