Reisiõpe Peipsi veerel

Tutvutakse sellest kandist pärit oluliste inimestega seotud kohtadega: 

• külastades Eduard Tubinale pühendatud muuseumituba Alatskivi lossis 
• Juhan Liivi muuseumit ja hauaplatsi Alatskivil 
• Anna Haava mälestustuba 
• Mari Vallisoo sünnipaika Kodaveres
• teel Tartusse ka Miina Härma klassmuuseumit Kõrvekülas.

Eestimaa usueluga ja ka eripalgelise arhitektuuriga seotud kohti on selles kandis ohtralt:

• Vasknarvas asuv omanäoline Pühtitsa (Kuremäe) õigeusu kloostri erakla ja Eelija kirik 
• hilisklassitsistlik õigeusu Nina Jumalaema Kaitsmise kirik 
• järve veerel on mitmeid luterlikke kirikuid (nt varaklassitsislik Kodavere Püha Mihkli kirik, histroristlikus stiilis Alatskivi kirik, haritorniga Vara Brigitta kirik) 
• rääkimata üheksast vanausuliste palvelast eri paigus Peipsi kaldal (vaata teisigi kirikuid Teeliste kiriku kodulehelt)
• Lisaks leidub siin ka mitmeid looduslikke pühapaiku: Ranna tuhandeaastane tamm, Vara ohvritamm, Punane allikas Alatskivil.

Juba mainitud Ranna Tamme või Eesti jämedaima künnapuu kõrval Lümatis tasub kindlasti uudistada Kallaste liivakivi paljandit ning külastada Emajõe Suursoo looduskeskust, sealsel õpperajal saab uurida lammimetsa, tarnamättalist madalsood, sookaasikut. Peipsi rannikul saab käia Kauksi oja matkarajal.

Õpilane

• valmistub reisiõppeks ja osaleb selles, näidates algatus- ja vastutusvõimet ning tegevuste tulemuslikkust;
• tunneb ja väärtustab Peipsi-äärset kultuuri- ja looduskeskkonda, teostab ennast aktiivsete õpitegevuste kaudu vahetus kultuuri- ja looduskeskkonnas;
• arvestab olukordi mõistes suhtluspartneritega, teeb koostööd teiste õppijate ja õpetajatega;
• täidab reisieelselt või -järgselt ühe ainetevahelise või -ülese uurimis- ja/või ühe loov­ülesande.

1) Alatskivi loss (https://www.puhkaeestis.ee/et/alatskivi-loss). Lossis saab tutvuda ühe mõisapere, von Nolckenite elu ja ajalooga läbi kolme korruse kulgeva ekspositsiooni. Lisaks klassikalisele lossikülastusele pakutakse erinevaid käsitöö õpitubasid (tekstiil, vilt, savi, stukk) ning võimalust riietuda mõisahärraste või -teenijate kostüümides, milles saab uudsiatada lossi. Lossi teisel korrusel asub helilooja Eduard Tubina, 20. sajandi helilooja, sümfoonia suurmeistri muuseum. Lossi restoranist on võimalik tellida ka toitlustamist.

2) Alatskivi lossipark (https://www.puhkaeestis.ee/et/alatskivi-park). Tegu on Tartumaa suurima pargiga (130 ha), mille rajas 18. sajandi lõpus mõisnik von Stackelberg. Parki läbib tähistatud matkarada. Puistu koosneb kohalikest liikidest, valdavalt pärnadest, vahtratest ja tammedest. Mitte kaugel lossist asub vanas mõisaaegses hoones Alatskivi Looduskeskus (http://www.alatskiviloss.ee/est/tegevused/looduskeskus/), mille giidiprogramme saab ette tellida.

(http://www.peipsimaa.ee/et)

1) Samovaritee tseremoonia. Peipsimaa ridakülades on läbi aegade samovariga teed keedetud. Samovar pidi üleval olema terve päev, et ootamatule külalisele iga kell teed võiks pakkuda. Teetseremoonia ajal leiab vastuse küsimustele: mis seos on kirsal ja samovaril, kuidas samovariga ilma ennustada, kuidas kohalikud teed joovad? Kokkuleppehinna sees:

• traditsiooniline taimetee, peipsi suhkur, traditsiooniline sibulapirukas;
• mesilasvahast küünla tegemise õpituba või mõni muu õpituba;
• teetseremoonia läbiviija-jutuvestja.

2) (Tõuke)rattasõit või kepikõnd mööda Kolkja küla, kus võib näha Peipsi rannikut, kalasadamat, supluskohta, sibulakasvatust, vanausuliste palvelat, kauplust, ridaküla arhitektuuri ja muud. (u 45 min)

3) Kolkja Vanausuliste muuseumi külastus. Muuseumis on võimalik tutvuda külarahva 19. ja 20. sajandi igapäevaeluga. Eksponeeritud on kohalike inimeste toodud esemed, nt ikoonid, rõivad, tööriistad. Vanausuliste elust-olust räägib muuseumi giid (u 45 min).

4) Keha kinnitamine kosutava einega Kolkja Kala- ja Sibularestoranis. Erilises Kolkja kala- ja sibularestoranis pakutakse toite, mis on valmistatud Peipsi kalast ning kohalikest juurviljadest vene vanausuliste põlvest põlve pärandatud retseptide järgi.

3. Kallaste pank (https://www.puhkaeestis.ee/et/kallaste-pank-3). Kallaste linnas asub Eesti kõige pikem Devoni liivakivi paljand – 2001. aasta mõõtmiste tulemusel umbes 930 meetri pikkune. Paljandi maksimaalseks kõrguseks on 8 meetrit. Alustades linna lõunaservast ja liikudes kuni keskväljakuni on näha 11 paljandit.

1) Liivi hauaplats Alatskivi surnuaial. Juhan Liiv on maetud Alatskivi surnuaiale.

2) Liivi muuseum (http://muusa.ee/). Liivi Muuseumis saab vaadata kirjanike Juhan ja Jakob Liivi kodutalu, püsinäitust „Oleksin ma luuletaja”, samuti Kodavere kihelkonna ajalugu ja etnilisi rühmi tutvustavat püsinäitust „Kodavere – hää mürakas kihelkonda.” Võimalik on tellida haridusprogramme, nt „Juhan Liiv 21. sajandil“ (1,5 tundi) . Selles õppetunnis vaadeldakse arvukaid teoseid ja tõlgendusi, mis on Juhan Liivi kohta ilmunud uuel sajandil – muusikat, teatrilavastusi, ilukirjandust. Vaadatakse katkendeid lavastustest, kuulatakse eri žanrite muusikateoseid. Tutvutakse põgusalt ka Liivi kohaga maailma-kirjanduses.

Õpilane

• Sõnastab küsimusi, mis aitab tal nähtut paremini mõista
• Valib sihipäraselt ülesande sooritamiseks vajaminevaid tegevusi, arendab planeerimisoskuseid
• Hangib informatsiooni erinevatest allikatest ja analüüsib seda kriitiliselt
• Arvestab olukordi mõistes suhtluspartnereid, teeb koostööd teiste õppijate ja õpetajatega
• Esitab haaravalt oma mõtteid ja teadmisi
• Tagasisidestab kaaslase tööd, analüüsib ennast õppijana

• Tunneb ja väärtustab Peipsi-äärset kultuuri- ja looduskeskkonda
• Võrdleb vanausuliste eluolu enda omaga
• Mõistab mõningaid vanausuliste uskumuste eripärasid ja tunneb nende seletamise viise
• Nimetab kuulsamaid kultuuritegelasi, kes on pärit Peipsiveerelt ja analüüsib nende loomingu seost paikkonna kultuuriga

1a) Enne reisi tutvustatakse klassijahatajatunnis reisi sihtkohti ning jagatakse ülesanded, mida igaüks enne reisi ja reisi jooksul tegema peab.

1b) Iga õpilane saab tutvuda kaardilt (purposegames keskkonnas) Peipsiäärsete asulatega – mitte ainult nendega, kus käiakse.

1c) Reisi eel valmistavad õpilased paaristööna ette ühe väite, mis on seotud mõne reisi sihtkoha looduse või kultuurinähtusega ning seda väidet laiendava selgituse.

Bussisõidu ajal saab iga paar esitada oma väite. Kaasõpilased hindavad, kas tegu on tõese või väära väitega. Seejärel antakse lisainfot.

Külastatakse erinevaid sihtkohti:

• Kolkja vanausuliste muuseumit,
• Peipsimaa külastuskeskust,
• Kallaste panka ja vanausuliste palvelat ning surnuaeda,
• Juhan Liivi muuseumit,
• Vara Ohvritamme.

Kogu reisi jooksul peavad õpilased blogi vastavalt ülesandele, mille nad enne reisi said. Peatumiskohtadel, muuseumitundides ja maastikumängudes lisaks osalemisele pildistatakse objekte lähtuvalt saadud ülesandest ning esitatakse asjakohaseid küsimusi. Sõidu ajal ühest sihtkohast teise täidab igaüks (või ka paaris) oma blogipäeviku esimest visandit. Peale viimast sihtpunkti arutatakse senitehtut ühe kaaslasega, kes annab tehtule tagasisidet.

Peale reisiõpet viimistletakse oma blogi ning reisiõpe kulmineerub ühise tagasivaatega kogetule ning oma eredamate reisimuljete jagamisega blogides.

 

Lähemalt uurimiseks klõpsa pildil!