• Anda ülevaade eesti rahvusköögi ja lauakommete ajaloolisest arengust
• Arendada õppijate kuulamis- ja kõnelemisoskust ning mittesõnalist väljendusoskust
• Tutvustada rahvusköögi mõistet
  • ülevaade eesti rahvusköögist
    • peamised eesti rahvustoidud 
    • lihtsama laua katmine
    • mõned näited teiste rahvuste köökidest
    • toiduga seotud vanasõnade alguse ja lõpu kokku sobitamine
• Sõnavara laiendamine

 

• erinevate raamatute ja brošüüride pildid
• lauanõud
• toiduained (leib, kama, keefir jms)
• toidupakendid
• hoidised
• konservid
• laudlinad
• leivalauda
• jne.

• Tunni ettevalmistuse saateks mängib muusika (Tõnis Mägi ”Leib jahtub“)
• Õpetajatel on ees põlled, jõulutunnil ka päkapikumütsid
• Tutvustatakse tunni teemat, õppetegevusi ning tunni ülesehitust. Vastavalt teemale liigutakse klassiruumis laudade juurde, millel on teemakohased pildid, näitlikud materjalid jne.

Kõigepealt jagatakse eelteadmisi rahvusköökidest, seejärel liigutakse teemalaudade juurde:

1. Eesti talupere toidulaud. 
   a. Kuidas vanasti laua ümber istuti? 
   b. Kuidas ja mida söödi (nt naerist)? 
   c. Millest olid tehtud lauanõud? (näidiste vaatamine) 
   d. Milline roll on olnud leival? 
   e. Millised on leivaga seotud uskumused ja kombed?
   f. Kuidas ja kes taluperes leiba tegi? 
   g. harjutus (vt infot)
2. Uued toiduained eesti rahvusköögis, hoidised, konservid. (vt infot)
3. Vene rahvusköögi mõjud eesti toidukultuuris, vene toidud, söökla, pidupäevalaud (pildid, nõukogudeaegne pidupäevalaud, nõud).
4. Tänapäevased toiduained, ökotooted, eesti traditsioonilised pühaderoad. (vt infot)

Praktilised harjutused (valida vastavalt grupile):

1. “Pagari piparkook”. Õpetaja loeb ette aabitsast lühijutu piparkoogist ja palub õpilastel teha suuliselt sõnaväänamise harjutuse ”pagari piparkook”. Õpilased istuvad põrandale ringi õpetaja ümber ja kuulavad juttu. Kõik lapsed, kes soovivad, saavad proovida ükshaaval suuliselt öelda kiiresti väljendit ”pagari piparkook”.
2. Lauakombed. Ülesanne: Sulle tuleb lõuna ajal külla sõber. Kata viisakalt laud kahele. Mida sa talle söögiks pakud?
3. Muinasjutu improvisatsioon. Küsib, kas kõik teavad muinasjuttu ”Naeris”. Arutatakse, mis on naeris. Õpetaja näitab uuesti pilti naerist ja plakatit naeri muinasjutust. Juhendab lapsi improvisatsiooni tegemisel. Jagab sujuvalt rollid.
4. Vanasõnad. Jagab lapsed 3-4liikmelistesse gruppidesse. Annab igale grupile segamini aetud vanasõnade lõpud ja algused. Selgitab, et laste ülesanne on vanasõnad kokku panna. Iga grupp loeb järjest ühe vanasõna ette.
5. Maailmatoidud. Enne tundi on õpetajatel üles pandud näitus erinevate rahvusköökide klassikalistest toitudest (nt inglise hommikusöök, pelmeenid, india toit jne). Õpetaja kutsub lapsed näitust vaatama, koos vaadatakse pilte ja õpetaja palub lastel arvata, mis maa toiduga võiks tegu olla. Maailmatoitude teema praktiline harjutus maailma ja Euroopa kaardiga. Õpetaja paneb põrandale maailma ja Euroopa kaardid ja nende juurde erinevad toiduained, toiduga seotud esemed, toidupakendid (nt kookospähkel, vaniljekaun, söögipulgad) jms. Selgitab lastele ülesannet: ”Aseta ese selle riigi või maailmaosa juurde, kuhu see võiks sinu arvates kõige paremini sobida”. Lahendused vaadatakse koos üle, vajadusel paigutatakse ümber.

Õpetajad küsivad tunni lõpus kinnistavaid küsimusi uute sõnade ja teadmiste kohta:

• Mis on hoidis?
• Mis on ökotoode?
• Milliseid eesti rahvustoite oskad nimetada?
• Mis tänasest tunnist kõige rohkem meeldis, meelde jäi?

Eesti ajalugu, geograafia, viisakas käitumine ja toidu teema