Humanitaar-ja sotsiaalainete didaktika

Antiikaeg

Selle õpistsenaariumi autorid on Viljandi Gümnaasiumi õpetajad Juta Klettenberg, Ene Runing ja Liivi Vislapuu.

Teemaõpe „Antiikaeg“ on antiikperioodi lõimitud käsitlus kolmes aines – ajaloos, kirjanduses ja kunstiõpetuses.
Sihtrühmaks on 10. klassi õpilased. Õppe mahuks on kavandatud 15 tundi.

Teemanädala eesmärk on tutvustada üht ajastut, antiikaega. Õpilased oskavad seostada ajastut kui tervikut, näevad mütoloogilisi tegelasi kunstis ja loevad nende kohta erinevatest kirjandusteostest. Õpilased saavad teada, kuidas kunst muutus seoses ühiskondlike protsessidega.

II kooliastmes on ajaloo tundides räägitud Antiik-Kreekast ja Antiik-Roomast, poliitikast, olümpiamängudest, teatrist, koolist, kunstist, mütoloogiast jne. Teemaõpet saab läbi viia, kui kirjandus-, kunsti- ja ajalootunnid on samas perioodis. Võimalik on ka see, et õpetajad vahetavad omavahel tunde või annavad neid üheaegselt (mitu õpetajat korraga tunnis). Õppetegevused võivad olla järgmised:

  • teooriatunnid klassiruumis, kooli avatud aladel, raamatukogus;
  • aktiivõpe väljaspool klassiruumi (muuseumikülastus (TÜ ajaloomuuseum, KUMU), teatrikülastus (“Kuningas Oidipus” Cabaret Rhizomeś), ühine filmi vaatamine (dokumentaalfilmid, ajaloolised mängufilmid, näiteks “Gladiaator”)

 Õpet aitab kavandada järgmine tabel, kus on esitatud erinevate õppeainete õppesisu:

Kirjandus

Ajalugu

Kunst

Ühisosa

Maailma loomise müüdid ja muistendid

Vana-Kreeka müüdid 

Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon

 Homerose eeposed

Ajalookirjutuse algus

Kõnekunst

Vana-Kreeka arhitektuur ja skulptuur

Usk ja jumalad

Inimkeha täiuslikkuse otsingud

polüteism

mütoloogia

ajatelg

Sophokles „Kuningas Oidipus“

Teater. Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Olümpiamängud

Vana-Kreeka vaasimaal

hellenistlik skulptuur

 

 

Lõbustused: teater ja kõnekoosolekud

Antiikkirjandus (Homeros, Sophokles, Vergilius jt)

Hellenism

 

kadunud linnad (Pompei, Herkulaneum, Teeba)

Vana-Kreeka  kultuuri täius ja liialdused

Rooma müüdid

Eepos, kirjanduse alustekstid

Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus. Rooma kui antiikaja suurlinn. Ehituskunst

Rooma arhitektuur, skulptuur, maalikunst.

Jumalad ja legendid

Polüteism ja võrdlus Vana-Kreekaga

Rooma riigi suurus ja lõbustused

Antiikfilosoofid

Arhetüüpsed süžeed ja tegelased

 

Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos

Mütoloogia kajastamine hilisemas kunstis

Antiigi mõju edaspidistele ajastutele

Pühakud ja piiblilood

Religioon: ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks

 

Varakristlik kultuur, katakombid, sümbolid, märtrid, kirikuehituse algus

Ristiusu teke

Monoteism

Rooma riigi lagunemine ja uus maailma käsitus

Ajalootunnis: Õpilane teab ja kasutab kontekstis järgmisi mõisteid: polis, aristokraatia, türannia, demokraatia, hellen, barbar, kodanik, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, Piibel, Vana Testament, Uus Testament, Rooma õigus.

Kirjandustunnis: antiikkirjandus, eepos, müüt

Kunstitunnis: stiilidest – dooria, joonia, korintose; ehituses – tempel, sambaosad, võlvid, kaared, lubimört, akvedukt, term, foorum, triumfikaar, võidusammas, basiilika (selle osad), katakombid; skulptuuris – kontrapost, koopia, figuraalskulptuur, büst, reljeef; maalikunstis – ornamentika, pompei maal, mosaiik, kristlikud sümbolid

1. Teemapäeva korraldamine – erinevad variandid:

  • päev Foorumil
  • rahvakoosolek polises
  • teatripäev – müütide lavastamine koos maskide ja koturnidega
  • lühifilmi lavastamine
  • päev koos filosoofiga
  • Raffaeli “Ateena kooli” lavastus

2. Ajatelje loomine – luuakse ajatelg, kus on erinevate ainete tähtsamad daatumid, sündmused, tegelased jne. Ajatelge on edaspidi võimalik kasutada õppevahendina. Ajatelg võib olla koostatud paberkandjal või digitaalselt.

3. Võrdlusmaterjali koostamine – õpilased jälgivad ja võimalusel võrdlevad Kreeka ja Rooma religiooni, kunsti, mütoloogiat, teatrikunsti arengut. Võrdlusmaterjal võib olla koostatud paberkandjal või digitaalselt.

Accept Cookies