{"id":46,"date":"2024-04-04T00:22:05","date_gmt":"2024-04-04T00:22:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/opetajate-lood\/"},"modified":"2024-04-18T17:14:40","modified_gmt":"2024-04-18T14:14:40","slug":"opetajate-lood","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/opetajate-lood\/","title":{"rendered":"\u00d5petajate lood"},"content":{"rendered":"<p>Merike Saar\u00a0(mentor, haridustehnoloog, inglise keele \u00f5petaja ja lektor) \u00a0jagas \u00d5petajate Lehes oma kogemusi n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse rakendamisest keele\u00f5ppes.\u00a0<a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/opleht.ee\/2017\/01\/keeleope-muutunud-opikasituse-prismas\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/opleht.ee\/2017\/01\/keeleope-muutunud-opikasituse-prismas\/\">http:\/\/opleht.ee\/2017\/01\/keeleope-muutunud-opikasituse-prismas\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Vello Hein (Tartu \u00fclikooli kehalise kasvatuse professor) kirjutas \u00d5petajate Lehes n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4istuse rakendamisest kehalises kasvatuses.\u00a0<a style=\"background-color: #ffffff;\" href=\"http:\/\/opleht.ee\/2017\/03\/nuudisaegne-opikasitus-kehalises-kasvatuses\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/opleht.ee\/2017\/03\/nuudisaegne-opikasitus-kehalises-kasvatuses\/\">http:\/\/opleht.ee\/2017\/03\/nuudisaegne-opikasitus-kehalises-kasvatuses\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5petaja Pirgit kirjeldab \u00f5pikus \u201cKujundav hindamine kui \u00f5ppimist toetav hindamine. \u00d5petajakoolituse \u00f5ppematerjal\u201d (autorid Maria J\u00fcrim\u00e4e, Anita K\u00e4rner ja Leelo Tiisvelt) k\u00fcll ennek\u00f5ike kujundava hindamise kasutamist, kuid kirjeldusest peegeldub ka mitmeid teisi n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse komponente.\u00a0<\/p>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de650047e59-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de650047e59-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de650047e59-collapse\">Vajuta siia lugemaks \u00f5petaja Pirgiti lugu<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de650047e59-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de650047e59-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">M\u00f5ned aastad tagasi avastasin, et suurem osa \u00f5pilastest k\u00e4ib koolis, et koguda hindeid, mitte teadmisi \u2013 see ei tundunud \u00f5ige. Soovisin, et \u00f5pilased m\u00e4rkaksid, et neil on \u00f5ppimisprotsessis oluline vastutav roll. Lootsin, et kui aidata \u00f5pilasel m\u00f5ista, miks ta \u00f5pib ja mida ta peab tegema, et tema \u00f5pitulemused paraneksid, siis suureneb ka \u00f5pilaste \u00f5pi\u00f5hin.\n<blockquote>\n<p style=\"text-align: center;\">\u00d5pilastel on \u00f5ppimisprotsessis oluline vastutav roll.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Osalesin haridus\u00fcritustel, kus teiste hulgas leidus ettekandeid kujundavast hindamisest. Lugesin artikleid, kus tutvustati \u00f5ppimist toetavat hindamist muu maailma n\u00e4itel. Ise olen k\u00fclastanud mitmeid Soome koole ja Murcia kooli Hispaanias. Seal n\u00e4htud meetodid on mind suuresti inspireerinud.<\/p>\n<p>K\u00f5ik oma \u00f5petaja-aastad olen kasutanud \u00f5pilasi motiveerivat plussi-s\u00fcsteemi. \u00d5pilased saavad koguda \u201eplusse\u201d lisa\u00fclesannete lahendamise eest, loogilise ja sisuka arutelu vms eest. See oli esimene samm, kus \u00f5pilane ei oodanud otseselt oma teadmiste eest hinnet. Jah, olles kogunud viis \u201eplussi\u201d, premeerin \u00f5pilast hindega \u201eviis\u201d, kuid aastate jooksul olen m\u00e4rganud, et \u00f5pilased r\u00f5\u00f5mustavad rohkem konkreetse \u201eplussi\u201d kui hinde \u201eviis\u201d \u00fcle. N\u00fc\u00fcd, kus olen teadlikumalt liikumas \u00f5ppimist toetava hindamise suunas, p\u00fc\u00fcan anda selgemat tagasisidet, miks \u00f5pilane \u201eplussi\u201d saab. Samuti on v\u00f5imalik \u00f5pilastel \u00fcksteisele \u201eplusse\u201d jagada, nt r\u00fchmas t\u00f6\u00f6d anal\u00fc\u00fcsides. Viimasel juhul on tagasisidestajaks kaas\u00f5pilane.<\/p>\n<p>Kui varem kasutasin v\u00e4hem meetodeid, kus \u00f5pilane kontrollib ja hindab oma t\u00f6\u00f6d ise, siis viimastel aastatel on see \u00fcheks mu lemmikv\u00f5tteks. \u00d5pilased on harjunud iseseisvalt kontrollima nii oma koduseid t\u00f6id, iseseisvaid tunnit\u00f6id kui ka teadmiste kontrolle, nt peastarvutamise puhul. Olen suunanud \u00f5pilasi otsima viga lahendusk\u00e4igus, mitte ainult parandama vastust. On hea meel t\u00f5deda, et 5. ja 6. klassi \u00f5pilased oskavad juba p\u00e4ris h\u00e4sti oma t\u00f6id anal\u00fc\u00fcsida. Ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, nad ei k\u00fcsi iga t\u00f6\u00f6 puhul, kas hinnet ka saab. Pigem teatavad \u00f5pilased, mitu viga nad oma t\u00f6\u00f6s leidsid, v\u00f5i r\u00f5\u00f5mustavad, et seekord ei teinud nad \u00fchtegi viga. Samas olen alati \u00f6elnud, et kui hinne on lapse jaoks t\u00e4htis, v\u00f5ib ta selle hinde endale ise panna.<\/p>\n<p>Suurim muutus on toimunud kokkuv\u00f5tvateks t\u00f6\u00f6deks (kontrollt\u00f6\u00f6deks) ettevalmistamisel. Esimeses kordamistunnis saavad \u00f5pilased n\u00e4idist\u00f6\u00f6, mille \u00fclesandeid iseseisvalt v\u00f5i kaas\u00f5pilase\/\u00f5petaja abiga lahendatakse. Vastuseid saab \u00f5pilane kontrollida vastuste lehelt. Kui k\u00f5ik \u00fclesanded lahendatud, m\u00e4rgib \u00f5pilane valgusfoori meetodil oma t\u00f6\u00f6le, missugused \u00fclesanded (teemad) ei valmistanud raskusi (rohelised) ja missugused valmistasid (punased). J\u00e4rgmises kordamistunnis valib laps \u00fclesannete (teemade) loetelust vaid need, mis n\u00e4idist\u00f6\u00f6l on punasega m\u00e4rgitud. Meetod t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti ja kontrollt\u00f6\u00f6de tulemused teevad \u00fcha rohkem r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n<p>Kuigi numbriline hindamine on meie koolis veel alles, olen p\u00fc\u00fcdnud v\u00e4hendada numbrite osakaalu tagasisidestamisel. Just protsessi hindamisel p\u00fc\u00fcan jagada \u00f5pilastele rohkem s\u00f5nalist tagasisidet. Tunnistan, et tihti m\u00e4rgin e-kooli ka numbrilise hinde, kuid seda rohkem vanemate jaoks, \u00f5pilased saavad e-koolist v\u00f5i individuaalsest vestlusest teada, mida on vaja veel harjutada v\u00f5i missugune teema on v\u00e4ga h\u00e4sti selge.<\/p>\n<p>Tunnetan \u00fcha rohkem, et \u00f5pilased hakkavad m\u00f5istma, missugune on nende roll \u00f5ppimisprotsessis. Suurem osa 5. ja 6. klassi \u00f5pilastest saavad aru, et just nemad vastutavad oma \u00f5ppimise ja tulemuste eest. Toon \u00fche n\u00e4ite 6. klassi matemaatikast.<\/p>\n<p>\u00d5ppeaasta alguses kontrollisin \u00f5pilaste peastarvutamise oskust. Tegin seda 6-minuti testiga.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"background-color: #b0c4de;\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>6 minuti jooksul arvutab \u00f5pilane nii palju tehteid, kui ta suudab. Parandatud t\u00f6\u00f6d tagastasin hindeta. Palusin \u00f5pilastel m\u00e4rkida erineva v\u00e4rviga \u00f5igesti arvutatud liitmis-, lahutamis-, korrutamis- ja jagamistehted. N\u00fc\u00fcd joonestasid nad tulpdiagrammi, kus erinevat aritmeetilist tehet t\u00e4histas erinevat v\u00e4rvi tulp. Tulba k\u00f5rgus s\u00f5ltus \u00f5igete vastuste arvust. Kui diagramm valmis, k\u00fcsisin, miks oli vaja seda joonestada. Enamus \u00f5pilastest tegi \u00f5ige j\u00e4relduse, et n\u00fc\u00fcd on n\u00e4ha, mida nad peavad veel harjutama.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Uue testi lubasin teha n\u00e4dala p\u00e4rast. Teise testi tulemused olid erinevad \u2013 m\u00f5ne \u00f5pilase tulemus oli m\u00e4rgatavalt paranenud, teise oma j\u00e4lle langenud. Kui k\u00fcsisin, kes oli diagrammi p\u00f5hjal harjutanud, tunnistasid mitmed, et tegelikult nad seda ei teinud. Palusin teha j\u00e4reldused ja lubasin uue testi teha taas n\u00e4dala p\u00e4rast. Kolmanda testi tulemused olid k\u00f5igil paremad kui esimese testi tulemused. Ainult paar \u00f5pilast tunnistas, et nad ei pidanud vajalikuks harjutada, teised harjutasid.<\/p>\n<p>Sarnaseid 6-minuti teste kasutan tihti. Kui \u00fcldse \u00f5pilase tulemust hindan, siis ainult tema tulemust eelmise tulemusega v\u00f5rreldes. \u00d5pilastele n\u00e4ib selline peastarvutamine meeldivat. Kui kellelgi tekibki v\u00f5istlusmoment, siis ainult iseendaga. Iga testi alguses m\u00e4rgivad \u00f5pilased t\u00f6\u00f6le tulemuse, millega nad ise rahul oleksid, just selle tulemuse nimel nad pingutavadki.<\/p>\n<p>Pean t\u00e4htsaks iseseisva \u00f5ppimise oskust. Esimesel kuul katsetasin r\u00fchmas \u00f5ppimist, kus \u00f5petaja roll oli vaid tekitada huvi, aidata s\u00f5nastada eesm\u00e4rk ja tutvustada allikaid, mille abil \u00f5pilased said teema omandada. \u00d5ppimine toimus r\u00fchmas, \u00f5pikust leiti vajalik info, \u00fcksteisega arutleti teema l\u00e4bi ja \u00fclesandeid lahendati \u00fcksteist abistades. Kui teemad saadi enamasti selgeks, siis puudu j\u00e4i vormistusest. Viimasel on aga matemaatikas t\u00e4htis roll. Kui varem \u00f5ppisid \u00f5pilased \u00f5petaja n\u00e4idetest ja selgituste abil, siis sellega k\u00e4is automaatselt kaasas ka \u00f5ige vormistus. N\u00fc\u00fcd oli vaja sellele eraldi t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Kindlasti j\u00e4tkan sel \u00f5ppeaastal r\u00fchmas \u00f5ppimist, kuid mitte ainult. Igas kollektiivis on \u00f5pilasi, kellele selline \u00f5ppimine ei sobi, seega pean oluliseks vahepeal traditsioonilist \u00f5petamist kasutada.<\/p>\n<blockquote>\n<p style=\"text-align: center;\">\u00dches klassis v\u00f5ivad \u00f5ppijatel olla v\u00e4ga erinevad \u00f5ppimiseelistused.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Kui 5. ja 6. klassi \u00f5pilastele on enesekontroll ja oma vigade anal\u00fc\u00fcs juba harjumus, siis 4. klasside \u00f5pilastele on see raske. Esimesel kuul m\u00e4rkasin, et neile on olulisem, et \u00fclesanne on tehtud, mitte see, kas \u00fclesanne on \u00f5igesti lahendatud. Loodan, et see suhtumine muutub peagi. Kindlasti on \u00f5pilastel kergem m\u00f5ista enda vastutust \u00f5ppimisprotsessis siis, kui koolisiseselt on \u00fchesed arusaamad \u00f5ppimist toetavast hindamisest ja \u00f5petajad jagavad \u00fcksteisega kogemusi ja meetodeid. Praegu on meie koolis selline koost\u00f6\u00f6 veel lapsekingades.<\/p>\n<p>Sel \u00f5ppeaastal p\u00fc\u00fcan rohkem suunata \u00f5pilasi oma t\u00f6\u00f6d eesm\u00e4rgistama ja hetkeseisu s\u00f5nastama. Iga tunni l\u00f5pus v\u00f5iks \u00f5pilane m\u00f5elda v\u00e4hemalt korra, mida ta konkreetses tunnis \u00f5ppis v\u00f5i millises oskuses end n\u00fc\u00fcd tugevamana tunneb. Olen veendunud, et suund kujundava hindamise poole on \u00f5ige ja \u00f5pilase arengut toetav.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n\n<p>\u00d5petaja Diana kirjeldab \u00f5pikus \u201cKujundav hindamine kui \u00f5ppimist toetav hindamine. \u00d5petajakoolituse \u00f5ppematerjal\u201d (autorid Maria J\u00fcrim\u00e4e, Anita K\u00e4rner ja Leelo Tiisvelt) samuti ennek\u00f5ike kujundava hindamise kasutamist, kuid tema lugu ilmestab ka mitmeid teisi n\u00fc\u00fcdisaegsele \u00f5pik\u00e4situsele iseloomulikke tunnuseid.<\/p>\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de650047e6c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de650047e6c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de650047e6c-collapse\">Vajuta siia lugemaks \u00f5petaja Diana lugu<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de650047e6c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de650047e6c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes olen seisukohal, et nn kujundava hindamise elementidega tutvusin oma \u00f5petajat\u00f6\u00f6 algusaastatel. Kuigi antud terminit tookord ei kasutatud, sisaldasid eesk\u00e4tt Avatud Meele Instituudi (AMI) koolitused, millest suure \u00f5hinaga osa v\u00f5tsin, \u00f5ppimist toetava hindamise\/\u00f5ppimise kujunda mist puudutavaid praktilisi v\u00f5tteid (aktiiv\u00f5pe, grupijuhtimise ja koost\u00f6\u00f6 oskuste kujundamine, peegeldamine, tagasisidestamine, avatud k\u00fcsimuste kasutamine jne). Nende l\u00e4henemine \u00f5ppeprotsessi l\u00e4biviimisele ja juhtimisele erines sellest \u00f5petusest, mida \u00f5petajaks \u00f5ppimise perioodil omandasin. Oli palju uut ja p\u00f5nevat. Mis aga k\u00f5ige t\u00e4htsam \u2013 see uus ja p\u00f5nev sobis \u00fclih\u00e4sti minu m\u00f5ttemaailma ja arusaamaga \u00f5petajat\u00f6\u00f6st.\n<p>Magistri\u00f5pe Tallinna \u00dclikoolis t\u00f5i mind \u00f5petajana \u00f5ppimist toetavale hindamisele j\u00e4rjest l\u00e4hemale. Olgugi et ka siis ei kasutatud m\u00f5istet kujundav hindamine, k\u00e4tkesid loengud siiski antud m\u00f5istet iseloomustavaid elemente. Sellele j\u00e4rgnesid l\u00f5imimisalane koolitus ja osalemine kujundavat hindamist puudutavas pilootprojektis Tartu \u00dclikoolis. Just viimases sain parema \u00fclevaate antud m\u00f5istest ja kotit\u00e4ie suurep\u00e4raseid ideid igap\u00e4evat\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n<p>Neli aastat tagasi otsustas meie kool numbrilisest hindamisest loobuda. Esimeses kooliastmes ei hinnata \u00f5pilast numbriliselt. Samuti ei ole eesm\u00e4rk kasutada s\u00f5nalisi hinnanguid, mis sisaldavad numbrilist ekvivalenti. Teises kooliastmes hinnatakse nii numbriliselt kui s\u00f5naliselt. Et antud kooliastme l\u00f5puks peavad \u00f5pilase tunnistusel olema ainult hinded, siis toimubki j\u00e4rkj\u00e4rguline \u00fcleminek s\u00f5nalistelt hinnangutelt numbrilistele hinnetele.<\/p>\n<p>Otsus numbrilisest hindamisest loobuda t\u00e4hendas minu kui \u00f5petaja jaoks uut v\u00e4ljakutset. \u00dcht\u00e4kki sai grupijuhtimine ja koost\u00f6\u00f6 kujundamine, aktiiv\u00f5pe ja tagasiside jms hoopis teise t\u00e4henduse. S\u00fcgavama t\u00e4henduse. \u00d5pilane ei \u00f5pi hinde p\u00e4rast ja \u00f5petaja ei juhi \u00f5ppeprotsessi sellep\u00e4rast, et \u00f5pilast numbriliselt hinnata. Laps ei s\u00fcnni siia ilma teadmisega, et tema oskusi ja teadmisi hakatakse numbriliselt hindama.<\/p>\n<blockquote>\n<p style=\"text-align: center;\">\u00d5pilane ei \u00f5pi hinde saamise p\u00e4rast ning \u00f5petaja ei \u00f5peta, et anda hindeid.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>M\u00f5istsin sedagi, et \u00f5ppimist toetav hindamine ei h\u00f5lma vaid hindamist ja tagasiside andmist. Paraku just viimasel seiskohal mitmetel juhtudel koolides veel ollakse. Antud terminit v\u00f5ib k\u00e4sitleda kui \u00f5ppeprotsessi selle elementidega tervikuna, milles osalevad \u00f5pilased, \u00f5petajad, lapsevanemad, teised kooli t\u00f6\u00f6tajad, ka kogukond laiemalt. Olen seisukohal, et \u00f5ppimist toetav hindamine on kaasava hariduse rakendamine, kus j\u00e4rjepidev toetamine ja kujundamine on loomulikud osad. Selles t\u00e4idavad oma rolli k\u00f5ik asjaosalised erinevate \u00fclesannetega, saavutamaks (l\u00f5pp)eesm\u00e4rki. Siinkohal tasubki m\u00f5elda, kas me soovime \u00f5pilasi enda \u00fcmber n\u00e4ha k\u00e4sut\u00e4itjatena. V\u00f5i tahame siiski lapse arendamisele l\u00e4heneda loovalt ja kujundada eesk\u00e4tt sisemise motivatsiooni ajendil tegutsevat isiksust.<\/p>\n<p>\u00d5ppimist toetava hindamise elementidest oli teadlikum ja sisukaim samm suulise ja kirjaliku tagasiside andmine (sh hinnangulehtede kirjutamine). Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes oli see minu jaoks (ainu)\u00f5ige aste redeli esimesele pulgale. Selle elemendi aktiivne rakendamine ja vastavad koolitused viisid mind teadmisele, et kujundava hindamise m\u00f5iste ei v\u00f5rdu s\u00f5nalise ja\/v\u00f5i numbrilise hindamisega. P\u00f5hjalikum (p\u00f5hjendatud) tagasiside andmine t\u00e4hendas sedagi, et iga tegevus \u00f5ppeprotsessis tuli l\u00e4bi m\u00f5elda, vajadusel kaaluda, p\u00fc\u00fcda n\u00e4ha tugevamaid ja n\u00f5rgemaid k\u00fclgi jne. Muidugi p\u00f6\u00f6rasin ka varem eelloetletud tegevustele t\u00e4helepanu. Seda ei ole kerge s\u00f5nadesse panna. Lihtsalt tunnen, et \u00f5ppimist toetava hindamise temaatikaga tegelemine on kuidagi teistmoodi. Esimene n\u00e4ide, mis meenub, on j\u00e4rgmine. Numbrilisel hindamisel l\u00e4htusin k\u00fcll \u00f5pilase arengu toetamisest, kuid siiski paljuski ka formaalsusest. N\u00fc\u00fcd on viimase osakaal m\u00e4rgatavalt v\u00e4henenud v\u00f5i puudub m\u00f5nes valdkonnas \u00fcldse (nt kodulugemisel saab \u00f5pilane enda huvist ja soovist l\u00e4htuvalt raamatu valida). Eks me k\u00f5ik kasvame aja jooksul professionaalses m\u00f5ttes.<\/p>\n<p>Reflekteerivat tagasisidestamist hakkasin juurutama ka oma \u00f5pilaste seas. P\u00f5hjalikkuse saavutamiseks tuli vastavat t\u00f6\u00f6d paari aasta v\u00e4ltel teha. Hetkel olen tulemusega \u00fclirahul. Loorberitele puhkama ei saa aga j\u00e4\u00e4da, sest see n\u00f5uab j\u00e4rjepidevust edasiarenemisel.<\/p>\n<p>\u00d5ppimist toetava hindamise elemendina olen oma klassis palju aktiiv\u00f5ppe meetodeid kasutanud.<\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"background-color: #b0c4de;\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>Aktiiv\u00f5ppe meetodid\n<ul>\n<li>R\u00fchma- ja paarist\u00f6\u00f6d erinevates versioonides<\/li>\n<li>Keskustes t\u00f6\u00f6tamine<\/li>\n<li>M\u00e4ngulised \u00fclesanded<\/li>\n<li>IKT kui aktiveerimisvahend<\/li>\n<li>Probleem\u00f5pe<\/li>\n<li>Rollim\u00e4ngud<\/li>\n<li>Vestlused ja arutelud<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>K\u00f5iki uusi meetodeid \u00fche korraga ma ei kasuta. Esmalt kaardistan valitud meetodit katsetamise k\u00e4igus, et veenduda selle sobivuses (r\u00fchmat\u00f6\u00f6 ei pruugi m\u00f5nele klassikollektiivile lihtsalt sobida). Selle k\u00e4igus saan \u00f5petajana asjakohast infot koguda, et edasist t\u00f6\u00f6d planeerida. Kasutusele v\u00f5etud meetodeid olen \u00f5pilastele l\u00e4hemalt tutvustanud ja vastavad v\u00f5tted harjutamisel selgeks \u00f5petanud. Nt r\u00fchmat\u00f6\u00f6d ei saanud ma esialgu teha seet\u00f5ttu, et klassis oli palju liidrit\u00fc\u00fcpi \u00f5pilasi (muidu olid nad omavahel suured s\u00f5brad). \u00dclesannete jagamisel selgus, et k\u00f5ik liidrid tahtsid nende meelest k\u00f5ige olulisemat \u00fclesannet ise t\u00e4ita. Seega pidin algselt paigutama konkreetse klassi puhul \u00f5pilased r\u00fchmadesse nii, et igasse r\u00fchma sattus vaid \u00fcks liidritest. Samuti pidin arvestama sellega, kes omavahel iseloomujoontelt rohkem kokku sobivad. P\u00e4rast r\u00fchmat\u00f6\u00f6d j\u00e4rgnes alati tagasiside andmine endale ja r\u00fchma koost\u00f6\u00f6le. Kui r\u00fchmat\u00f6\u00f6 selliselt toimima hakkas, paranesid omavahelised koost\u00f6\u00f6-alased suhted. J\u00e4rk-j\u00e4rgult sain edasi minna j\u00e4rgmistele tasanditele. Aasta-pooleteise p\u00e4rast tegid \u00f5pilased produktiivset r\u00fchmat\u00f6\u00f6d ka siis, kui juhuse t\u00f5ttu sattusid koos t\u00f6\u00f6tama mitu liidrit.<\/p>\n<p>Arvan, et aktiiv\u00f5ppe meetodeid kasutades olen saanud erineval moel palju infot oma klassi \u00f5pilaste kohta, j\u00f5udmaks iga \u00f5ppijani. Tugevuste ja arendamist vajavate k\u00fclgedega tegeledes, \u00f5pilasi, nende vanemaid, koolit\u00f6\u00f6tajaid ja mitmeid teisi \u00f5ppimisprotsessi kaasates oleme saavutanud v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtusliku osa koolist \u2013 s\u00f5braliku ja \u00fcksteist toetava klassikollektiivi.<\/p>\n<blockquote>\n<p style=\"text-align: center;\">\u00d5petamine t\u00e4hendab koost\u00f6\u00f6d laste, lastevanemate, koolit\u00f6\u00f6tajate ja mitmete teiste protsessi kaasatud osapooltega.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Tahaksin loota, et lapsevanemad laiemas plaanis j\u00f5uaksid samuti arusaamisele kujundava hindamise olemusest.<\/p>\n<p>\u00d5petajat\u00f6\u00f6s on mul veel palju \u00f5ppida. Uue klassikollektiivi puhul ei saa ma alati toetuda eelmisele kogemusele. Pealtn\u00e4ha sarnase k\u00e4itumis- ja \u00f5ppimismudeliga \u00f5pilased ei pruugi kaugeltki nii sarnased olla. Erinevused ja uued situatsioonid ongi need, mis meid, \u00f5petajaid, omamoodi professionaalselt arendavad. Suurimaks \u00f5ppimiskohaks pean enda puhul motivatsioonivestluste l\u00e4biviimist, mille k\u00e4igus \u00f5pilane ise seab endale eesm\u00e4rke. Siin oleks hea n\u00e4ha ja kuulda asjalikke n\u00e4pun\u00e4iteid kolleegidelt Eestist ja mujalt.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Merike Saar\u00a0(mentor, haridustehnoloog, inglise keele \u00f5petaja ja lektor) \u00a0jagas \u00d5petajate Lehes oma kogemusi n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse rakendamisest keele\u00f5ppes.\u00a0http:\/\/opleht.ee\/2017\/01\/keeleope-muutunud-opikasituse-prismas\/ Vello Hein (Tartu \u00fclikooli kehalise kasvatuse professor) kirjutas \u00d5petajate Lehes n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4istuse rakendamisest kehalises kasvatuses.\u00a0http:\/\/opleht.ee\/2017\/03\/nuudisaegne-opikasitus-kehalises-kasvatuses\/ \u00d5petaja Pirgit kirjeldab \u00f5pikus \u201cKujundav hindamine kui \u00f5ppimist &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":104,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-46","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/104"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":342,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions\/342"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}