{"id":26,"date":"2024-04-04T00:22:03","date_gmt":"2024-04-04T00:22:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/6-hindamine-nuudisaegses-opikasituses\/"},"modified":"2024-04-18T17:13:33","modified_gmt":"2024-04-18T14:13:33","slug":"6-hindamine-nuudisaegses-opikasituses","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/6-hindamine-nuudisaegses-opikasituses\/","title":{"rendered":"6. Hindamine n\u00fc\u00fcdisaegses \u00f5pik\u00e4situses"},"content":{"rendered":"

Triin Peitel<\/p>\n\n\n\n

Mis roll on hindamisel traditsioonilises ja n\u00fc\u00fcdisaegses \u00f5pik\u00e4situses? Kuidas hinnata \u00f5pik\u00e4situst ennast ning selle n\u00fc\u00fcdisaegsust?<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

Hindamine m\u00e4ngib rolli nii \u00f5ppijate tulemuste kui ka \u00f5ppeprotsessi suunamise juures. Oluline on hinnata just neid teadmisi ja oskusi, mida soovime \u00f5ppijates arendada. Faktiteadmiste hindamine v\u00f5ib viia selleni, et enamik \u00f5ppijatest \u00f5pib materjali p\u00e4he ilma seda tegelikult m\u00f5istmata. Kui hindamisel l\u00e4hevad arvesse aga n\u00e4iteks \u00f5ppija koost\u00f6\u00f6oskused, p\u00f6\u00f6ravad \u00f5ppijad rohkem t\u00e4helepanu koost\u00f6\u00f6ks vajalike oskuste arendamisele ning demonstreerimisele. Hindamisviis seab seega sihi kogu \u00f5ppimisprotsessile.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u201eSa saad seda, mida sa m\u00f5\u00f5dad.\u201c<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\n

Klassiruumis toimub kolme liiki hindamist:<\/p>\n

    \n
  1. \u00f5ppimise hindamine,<\/li>\n
  2. hindamine \u00f5ppimise eesm\u00e4rgil,<\/li>\n
  3. hindamine kui \u00f5ppimine.<\/li>\n<\/ol>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    \u00d5ppimise hindamine on neist k\u00f5ige klassikalisem. Selle eesm\u00e4rk on anda hinde v\u00f5i punktiskoori n\u00e4ol hinnang \u00f5ppija teadmistele ja oskustele. Hinnatakse l\u00f5pp-produkti (nt essee) ning \u00f5ppija saab tagasisidet \u00f5petajalt.<\/p>\n\n\n\n

    90ndate keskpaigast alates on r\u00e4\u00e4gitud aga, kuiv\u00f5rd oluline on hindamine \u00f5ppimise eesm\u00e4rgil. Hindamine \u00f5ppimise eesm\u00e4rgil seab fookusesse \u00f5ppija \u00f5ppimise ja arengu toetamise. \u00d5ppija hindamine toetab tema \u00f5ppimist. Selle k\u00e4igus saab \u00f5ppija ja tegelikult ka \u00f5petaja vajalikku tagasisidet, millele toetudes oma \u00f5ppimist (\u00f5petaja puhul \u00f5petamist) muuta. \u00d5ppija saab tagasisidet \u00f5petajalt, kaas\u00f5ppijatelt ja l\u00e4bi enesehindamise. Kui kasutada taas n\u00e4idet esseee kirjutamisest, siis selle hindamise puhul on fookus mitmete mustandite loomisel, nende tagasisidestamisel ja tagasisidele toetudes teksti parandamisel.<\/p>\n\n\n\n

    Eelmisest hindamise liigist on v\u00e4lja kasvanud hindamine kui \u00f5ppimine. See r\u00f5hutab \u00f5ppija aktiivset rolli \u00f5ppimisel. Eeldus on, et \u00f5ppija juhib ise oma \u00f5ppimist l\u00e4bi enesehindamise ja refleksiooni. Olulisel kohal on \u00f5ppija kognitiivsete ja metakognitiivsete oskuste toetamine. \u00d5ppija peamine tagasiside allikas on tema ise. Enesehindamise k\u00e4igus saab \u00f5ppija selgema arusaama \u00f5pieesm\u00e4rkidest, hindamiskriteeriumitest ning sellest, milline tagasiside toetab k\u00f5ige paremini edasist \u00f5ppimist. N\u00e4iteks esseede kirjutamise puhul oleks fookus sellel, kuidas \u00f5ppija teksti loob ja selle k\u00e4igus ennast ja oma edenemist hindab ning reflekteerib.<\/p>\n\n\n\n

    N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situsega sobib kokku just viimasena kirjeldatud hindamisprotsess. \u00d5petajatel ei ole samas v\u00f5imalik loobuda t\u00e4ielikult kontrollt\u00f6\u00f6dest ja eksamitest. M\u00f5istlik on seega p\u00f5imida kolm hindamisviisi omavahel: enne \u201cl\u00f5pp-produkti\u201d hindamist kasutada hindamist \u00f5ppimise eesm\u00e4rgil ning hindamist kui \u00f5ppimist.<\/p>\n\n\n\n

    \n

    N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situsega sobib hindamine kui \u00f5ppimine.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

    Ka \u00f5pik\u00e4situse n\u00fc\u00fcdisaegsust peaksime hindama toimuva protsessi, mitte ainult soovitavate eesm\u00e4rkide alusel, st kasutama hindamist kui \u00f5ppimist.<\/p>\n\n\n\n

    \n

    \u00d5piprotsessis on oluline hinnata j\u00e4rgmisi aspekte:<\/p>\n

      \n
    1. Millised on \u00f5ppija v\u00f5imalused enesejuhtimiseks \u00f5ppet\u00f6\u00f6 kontekstis?<\/li>\n
    2. Kui konstruktivistlik on \u00f5ppimise protsess?<\/li>\n
    3. Mil m\u00e4\u00e4ral suunatakse \u00f5ppijaid reflekteerima?<\/li>\n
    4. Milline on \u00f5petaja roll?<\/li>\n
    5. Kui palju ja millisel kujul toimub koost\u00f6ist \u00f5pet?<\/li>\n<\/ol>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

      \u00d5ppija enesejuhtimine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

      Enesejuhtimise all m\u00f5istetakse \u00f5ppija vabadust otsustada oma \u00f5pitrajektoori \u00fcle: mida, millal ja kuidas \u00f5ppida. Seda saab kirjeldada dimensioonina, mille \u00fches otsas paikneb v\u00e4line regulatsioon (\u00f5petaja m\u00e4\u00e4rab kogu \u00f5piprotsessi, valib \u00f5ppesisu, selgitab m\u00f5istete ja teooriate vahelisi seoseid, teeb j\u00e4reldusi) ning teises seesmine regulatsioon, mille puhul \u00f5ppija ise m\u00e4\u00e4rab v\u00e4hemalt osaliselt \u00f5pitava sisu ja vormi ning on aktiivne tegutseja ja m\u00f5tleja.<\/p>\n\n\n\n

      \n

      Enesejuhitud \u00f5ppimine:<\/p>\n

        \n
      • on protsess,<\/li>\n
      • mille on algatanud \u00f5ppija,<\/li>\n
      • see v\u00f5ib, aga ei pea tingimata h\u00f5lmama teiste abi,<\/li>\n
      • selle k\u00e4igus m\u00e4\u00e4ratleb \u00f5ppija oma \u00f5ppimisega seotud vajadused,<\/li>\n
      • p\u00fcstitab l\u00e4htuvalt vajadustest \u00f5pieesm\u00e4rgid,<\/li>\n
      • leiab vajalikud ressursid eesm\u00e4rkide saavutamiseks,<\/li>\n
      • valib ja rakendab asjakohased \u00f5pistrateegiad eesm\u00e4rkide saavutamiseks,<\/li>\n
      • reflekteerib ja hindab oma \u00f5pitulemusi.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

        Koolis peaksime seega hindama, mil m\u00e4\u00e4ral saab \u00f5ppija kaasa r\u00e4\u00e4kida oma \u00f5ppimisega seotud vajaduste ning \u00f5pieesm\u00e4rkide seadmise juures; millised v\u00f5imalused on tal endal v\u00e4lja selgitada vajaminevad ressursid ning \u00f5pistrateegiad oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks; kas ja kui palju saab \u00f5ppija m\u00f5jutada, kuidas tema \u00f5pitulemusi m\u00f5\u00f5detakse.<\/p>\n\n\n\n

        T\u00e4ielikult enesejuhitud \u00f5ppele ei ole meie hariduss\u00fcsteemis v\u00f5imalik kohe \u00fcle minna, aga \u00f5ppija vastutust \u00f5ppeprotsessis saavad nii lapsevanemad kui ka \u00f5petajad j\u00e4rk-j\u00e4rgult suurendada toetades nende metakognitiivseid \u00f5pioskusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

        Konstruktivism \u00f5ppeprotsessis<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

        Konstruktivistliku l\u00e4henemise keskmes on indiviid, kes kujundab ja loob (konstrueerib) oma teadmisi ja oskusi vastasm\u00f5jus keskkonnaga. Selle teooria kohaselt ei peegelda inimese teadmised objektiivset tegelikkust, vaid kujunevad inimese aktiivse tegutsemise ja t\u00f5lgenduste tulemusena. Kuna teadmisi ei saa anda otse inimeselt inimesele, peab \u00f5ppimine olema \u00f5pilaste juhitud protsess, kus \u00f5petaja roll on suunav ja toetav. Teadmiste loomisel m\u00e4ngivad olulist rolli \u00f5ppija eelteadmised: iga\u00fcks m\u00f5testab enda jaoks uut infot l\u00e4htudes olemasolevatest arusaamadest, mis v\u00f5ivad tugevasti m\u00f5jutada vastuv\u00f5tlikkust uutele teadmistele v\u00f5i uusi teadmisi moonutada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

        \n

        Konstruktivism: fookuses on teadmiste omandamise protsess.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

        Konstruktivstliku \u00f5ppimisprotsessi juures peaks hindama, kuiv\u00f5rd \u00f5ppija loob ise enda jaoks teadmisi, avastades ja uurides informatsiooni, kontrollides senise info asjakohasust uue info valguses ning kujundades vajadusel oma arusaamu uutele teadmistele tuginedes \u00fcmber. \u00d5ppijate algteadmiste hindamine on seega v\u00e4ga oluline osa nii \u00f5ppimisel kui ka \u00f5petamisel.<\/p>\n\n\n\n

        \u00dche mudeli kohaselt v\u00f5iks konstruktivistliku \u00f5ppe puhul hinnata viie etapi toimumist:<\/p>\n\n\n\n

          \n
        1. Praktiline kokkupuude teemaga selleks, et suunata \u00f5ppijate t\u00e4helepanu teemale ning tekitada selle \u00f5ppimise vastu huvi. N\u00e4iteks kasutada vaatlust, demonstratsiooni v\u00f5i videot (olenevalt teemast nt keemilise reaktsiooni demonstreerimine, erinevate taimede n\u00e4itamine, video s\u00f5jaj\u00e4rgsest olukorrast linnas).<\/li>\n\n\n\n
        2. \u00d5ppijate eelteadmiste ning v\u00f5imalike v\u00e4\u00e4rarusaamade kindlaks tegemine. \u00d5petaja k\u00fcsib \u00f5ppijatelt k\u00fcsimusi ning suunab neid muuhulgas m\u00f5tlema, kuiv\u00f5rd koosk\u00f5las on nende eelteadmised teadusliku l\u00e4henemise\/ m\u00f5tteviisiga.\u00a0<\/li>\n\n\n\n
        3. Algteadmiste \u00fcmber konstrueerimine teaduslikeks teadmisteks l\u00e4bi probleem\u00fclesannete lahendamise ja eksperimentide l\u00e4biviimise. Selles etapis edastatav informatsioon ja kasutatavad aktiiv\u00f5ppemeetodid on valitud vastavalt \u00f5ppijate tasemele (eelnevad teadmised, oskused). \u00d5ppijad defineerivad selles etapis m\u00f5isteid, selgitavad v\u00e4lja protsesside toimimisp\u00f5him\u00f5tteid jms.\u00a0<\/li>\n\n\n\n
        4. Omandatud teadmiste rakendamine uudsetes olukordades. See aitab leida probleemseid kohti \u00f5ppijate v\u00e4rskelt kujunenud teadmistes.<\/li>\n\n\n\n
        5. Refleksioon \u2013 anal\u00fc\u00fcsitakse, kuidas \u00f5ppija teadmised protsessi k\u00e4igus muutusid. Oluline on, et \u00f5ppija m\u00f5istaks, mida ja kuidas ta \u00f5ppis ning miks see talle vajalik on.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

          Refleksioon<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
          \n

          Refleksioon on metakognitiivne protsess, mille eesm\u00e4rk on kogemusest \u00f5ppida.<\/p>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

          Pole \u00fchtset arusaama sellest, milline on k\u00f5ige parem refleksiooni mudel v\u00f5i millistest komponentidest refleksioon \u00fcldse koosneb. \u00dcks v\u00f5imalikest mudelitest, mida saab edukalt kasutada nii \u00f5piolukordades kui ka igap\u00e4evas\u00fcndmuste anal\u00fc\u00fcsimisel, koosneb kolmest aspektist:<\/p>\n\n\n\n

            \n
          1. mis? \u2013 kirjelda;<\/li>\n\n\n\n
          2. mis siis? \u2013 arutle;<\/li>\n\n\n\n
          3. mis n\u00fc\u00fcd? \u2013 tee kindlaks.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n
            \n

            Mis?
            Mis siis?
            Mis n\u00fc\u00fcd?<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

            Teine v\u00f5imalik meetod, mida on kasutatud \u00f5petajate puhul, on suunatud refleksioon, kus kasutatakse stimuleeritud meenutuse intervjuud ja reflektiivseid arutelusid. Selle protsessi eesm\u00e4rk on toetada reflekteerijaid nende teadmiste arendamisel, tuginedes nende praktilistele kogemustele ning sidudes kogemusp\u00f5hised teadmised uurimusp\u00f5histega. Rohkem n\u00e4iteid refleksiooni toetamisest on n\u00e4idete ja selgituste lehel.<\/p>\n\n\n\n

            \n

            Suunatud refleksioon seob teooria ja praktika.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

            Refleksiooni kasutamist saab m\u00f5\u00f5ta n\u00e4iteks sageduse alusel: kui sageli suunatakse \u00f5ppijaid oma kogemust l\u00e4bi m\u00f5testama ja sellest l\u00e4htuvalt edasisi plaane kohandama. Samuti v\u00f5ib refleksiooni puhul eristada kvalitatiivseid tasemeid (kirjeldus, p\u00f5hjendus, kriitika esitamine ja arutelu) ning erinevaid fookuseid (tehniline, praktiline ja tunnetuslik). On leitud, et refleksiooni kvaliteet t\u00f5useb kaaslastelt saadud tagasiside abil. Seega v\u00f5iks lisaks eneserefleksioonile m\u00f5\u00f5ta ka seda, kas ja kui palju on \u00f5ppijad suunatud oma kaaslasi tagasisidestama.<\/p>\n\n\n\n

            \n

            Tagasiside nii endalt kui kaaslastelt<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

            \u00d5petaja roll<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

            \u00d5petaja roll on n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse puhul pigem juhendav: ta toetab \u00f5ppijat oma \u00f5piprotsessi kujundamisel ja ellu viimisel ning on \u00f5ppijale partneriks. \u00d5petaja on eeskujuks suhtumise (avatud erinevatele ideedele, toetav ja julgustav), k\u00e4itumise (nt \u00f5petaja t\u00e4iendab end pidevalt) ja oskuste (eneserefleksioon ja kogemusest \u00f5ppimine) osas. \u00d5petaja j\u00e4lgib \u00f5ppijate \u00f5ppimisprotsessi ja tegevuste regulatsiooni; pakub metakognitiivset juhendamist (nt ajaplaneerimine, \u00f5piaja- ning koha valik) ning stimuleerib \u00f5ppijate refleksiooni ja aktiivset osalust ning kaasam\u00f5tlemist. N\u00e4iteks on matemaatika tunni puhul leitud, et teemakohane dialoog, arutelud ning lahendusk\u00e4ikude suuline selgitamine aitavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kaasa \u00f5pilaste matemaatika-alaste oskuste ja teadmiste arengule. \u00d5petaja muudab \u00f5piprotsessi v\u00f5imalikult elul\u00e4hedaseks, viies \u00f5ppimise ka klassiruumist v\u00e4ljapoole.<\/p>\n\n\n\n

            \n

            \u00d5petaja on hoiakute, k\u00e4itumise ja oskuste eeskujuks.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

            Koost\u00f6ine \u00f5pe<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

            Koost\u00f6ine \u00f5pe seisneb koos tegutsemises \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel nii, et \u00a0maksimeeritakse nii enda kui ka kaas\u00f5ppijate \u00f5ppimine.<\/p>\n\n\n\n

            \n

            Grupit\u00f6\u00f6 efektiivsuse hindamiseks on viis olulist aspekti:<\/p>\n

              \n
            1. Positiivne vastastikune s\u00f5ltuvus \u2013 \u00fcks grupi liige ei saa edu saavutada ilma teiste edukuseta. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f5petaja anda erinevatele grupi liikmetele \u00fche osa suuremast \u00fclesandest. Oma osa t\u00e4itmine eeldab aga tihedat koost\u00f6\u00f6s teiste liikmetega grupis.<\/li>\n
            2. Individuaalne vastutus \u2013 iga \u00f5ppija teeb \u00e4ra oma osa \u00fclesandest. Individuaalset vastutust suurendab positiivne vastastikune s\u00f5ltuvus, kuna nii tunnevad liikmed vastutust ka teiste j\u00f5upingutuste toetamise ees.<\/li>\n
            3. N\u00e4ost-n\u00e4kku suhtlus, kus \u00f5pilased aitavad \u00fcksteist \u2013 jagavad ressursse ja annavad tagasisidet, anal\u00fc\u00fcsivad \u00fcksteise j\u00e4reldusi ning arutlusk\u00e4ike. Selle jaoks on oluline, et grupi liikmed istuvad teineteise l\u00e4heduses ning neil on v\u00f5imalused arutlemiseks.<\/li>\n
            4. Sotsiaalsed oskused \u2013 enne grupit\u00f6\u00f6le asumist ja selle k\u00e4igus on oluline l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida olulised reeglid ning toetada \u00f5ppijate sotsiaalseid oskusi. Eriti olulised on aktiivne kuulamine, ideede ja ressursside jagamine, teiste ideede konstruktiivne kommenteerimine, oma k\u00e4itumise eest vastutuse v\u00f5tmine ja demokraatlik otsustamisprotsess.<\/li>\n
            5. Grupit\u00f6\u00f6 ja\u00a0 selle toimimine \u2013 \u00f5ppijad reflekteerivad oma edasimineku ning omavaheliste suhete \u00fcle. Abistavad k\u00fcsimused: mida oleme saavutanud? Mida on veel vaja saavutada? Kuidas me seda saavutada v\u00f5iksime?<\/li>\n<\/ol>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

              \u00dcldiselt soovitatakse grupit\u00f6\u00f6d teha 3-4liikmelistes gruppides. Efektiivse grupit\u00f6\u00f6 kujundamisel m\u00e4ngib olulist rolli \u00f5petaja, kes loob struktureeritud keskkonna ning selged ootused \u00f5ppijate t\u00f6\u00f6 ja k\u00e4itumise kohta.<\/p>\n\n\n\n

              Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

              N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse kohaselt peaksime rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama \u00f5piprotsessi, mitte pelgalt tulemuste hindamisele. Seejuures on esialgse mudeli j\u00e4rgi oluline hinnata \u00f5ppija v\u00f5imalusi enesejuhtimiseks, refleksiooniks ning koost\u00f6\u00f6ks, samuti \u00f5ppe konstruktivistlikkust ja \u00f5petaja rolli kogu protsessis.<\/p>\n\n\n\n

              \n

              Tervikprotsessi pidevast hindamisest on kasu ka v\u00e4ljaspool kooli.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

              Tasub meeles pidada, et n\u00fc\u00fcdisaegsest \u00f5pik\u00e4situsest ei r\u00e4\u00e4gita vaid kooli kontekstis \u2013 \u00f5ppijateks ja \u00f5petajateks on k\u00f5ik inimesed. Arusaam hindamisest kui igap\u00e4evasest edasiviivast protsessist on kasulik nii t\u00f6\u00f6alaselt kui ka isiklike eesm\u00e4rkide saavutamisel. Hindamine ei ole l\u00f5ppfaas, nagu seda on traditsioonilises \u00f5pik\u00e4situses l\u00f5pueksamid, kus kontrollitakse teadmisi ning edasist arengut ei pruugi toimuda. Pigem on hindamine pidev protsess, mis aitab l\u00e4bi m\u00f5elda tehtu tugevused ning edasised arenguv\u00f5imalused. Just sellisel kujul saame r\u00e4\u00e4kida hindamisest kui elukestva \u00f5ppe osast.<\/p>\n\n\n\n

              \n\n\n\n

              Kasutatud kirjandus on lisalugemise lehel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

              Triin Peitel Mis roll on hindamisel traditsioonilises ja n\u00fc\u00fcdisaegses \u00f5pik\u00e4situses? Kuidas hinnata \u00f5pik\u00e4situst ennast ning selle n\u00fc\u00fcdisaegsust? Hindamine m\u00e4ngib rolli nii \u00f5ppijate tulemuste kui ka \u00f5ppeprotsessi suunamise juures. Oluline on hinnata just neid teadmisi ja oskusi, mida soovime \u00f5ppijates arendada. …<\/p>\n","protected":false},"author":104,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/104"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":338,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/338"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}