{"id":25,"date":"2024-04-04T00:22:03","date_gmt":"2024-04-04T00:22:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/5-nuudisaegse-opikasituse-mudel\/"},"modified":"2024-04-18T17:11:51","modified_gmt":"2024-04-18T14:11:51","slug":"5-nuudisaegse-opikasituse-mudel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/5-nuudisaegse-opikasituse-mudel\/","title":{"rendered":"5. N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse mudel"},"content":{"rendered":"

Margus Pedaste<\/p>\n\n\n\n

Milleks on vaja n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse mudelit? Millest see koosneb? Kuidas seda edasi arendada?<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse mudel peaks looma s\u00fcsteemi \u00f5pik\u00e4situse erinevatest komponentidest, et toetada \u00f5ppimisega seotud probleemide lahendamist. Siin tutvustatava mudeli alusideed on p\u00e4rit Liisa Postareffi ja Sari Lindblom-Yl\u00e4nne \u00a0(2008) artiklist. Tegemist on esialgse teoreetilise mudeliga, mis vajab veel testimist, et m\u00f5ista komponentide omavahelisi seoseid. Seoseid teades saab v\u00e4lja arendada rakendusliku mudeli, et \u00f5pik\u00e4situse kaudu liikuda elukestva \u00f5ppe, avatud ja seoseid loova hoiaku ning d\u00fcnaamilise teadmiste ja oskuste baasi suunas.<\/p>\n\n\n\n

\n

N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse mudel p\u00fc\u00fcab aidata kaasa j\u00e4rgmise kolme probleemi lahendamisele:<\/p>\n

    \n
  1. \u00f5petamisprotsess ei ole \u00f5ppijakeskne, \u00f5pitav on elukauge ja igav;<\/li>\n
  2. \u00f5pikeskkond ei ole avatud ja koost\u00f6ine, suhted ei ole toetavad, sisemine motivatsioon on madal;<\/li>\n
  3. \u00f5ppimise eesm\u00e4rgina ei m\u00f5isteta sisu k\u00f5rval protsessi\u00a0 ehk enesejuhitud koost\u00f6ise \u00f5ppimise oskuse kujundamist.<\/li>\n<\/ol>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

    Postareff ja Lindblom-Yl\u00e4nne (2008) uurisid \u00f5ppej\u00f5udude \u00f5petamispraktikaid ning eristasid 10 komponenti, mis on r\u00fchmitatavad nelja suuremasse gruppi (vt joonist). Seda vaadates paistab, et \u00f5petamis- ja \u00f5pik\u00e4situst ei ole n\u00fc\u00fcdisajal vaja vaadelda lahus \u2013 need on sama protsessi kaks erinevat vaadet. Samuti ei ole olulist erinevust k\u00f5rghariduse ja \u00fcldhariduse tasemel. N\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situs peaks h\u00f5lmama m\u00f5lemat ja pakutav s\u00fcsteem v\u00f5iks olla elukestva \u00f5ppe \u00f5pik\u00e4situse \u00fcldmudeli aluseks.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/figure>\n\n\n\n

    Selle mudeli j\u00e4rgi iseloomustab n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5petamisprotsessi kontekstis planeerimist<\/p>\n\n\n\n

      \n
    • \u00f5ppija vajadustega arvestamine,<\/li>\n\n\n\n
    • eelteadmiste v\u00e4ljaselgitamine,<\/li>\n\n\n\n
    • \u00fchine planeerimine,<\/li>\n\n\n\n
    • avatus kavandatut paindlikult muuta, kui selleks on oluline p\u00f5hjus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      \u00d5petamine ei l\u00e4htu \u00f5ppekavast ega \u00f5petajast, vaid \u00f5ppijatest, kes suunatakse oma eelteadmistele tuginedes uusi teadmisi konstrueerima. Seejuures arvestatakse ka \u00f5ppijate individuaalsete erip\u00e4radega.<\/p>\n\n\n\n

      Tutvustatud jooniselt on aga puudu laiem keskkond \u2013 \u00fchiskondlikud ootused koolile, \u00f5petajatele ja koolil\u00f5petajatele, samuti f\u00fc\u00fcsiline keskkond, mis peab toetama vaimset ja sotsiaalset keskkonda:<\/p>\n\n\n\n

      \"\"<\/figure>\n\n\n\n

      \u00dchiskondlikud ootused on osalt kirja panemata ja tunnetuslikud, kuid osalt on nad v\u00e4ljendatud regulatsioonides nagu riiklik \u00f5ppekava. Kas me oleme nende regulatsioonidega loonud tingimused, mis soosivad n\u00fc\u00fcdisaegset \u00f5pik\u00e4situst? Kas nad v\u00f5imaldavad sellele vastava organisatsioonikultuuri kujundamist?<\/p>\n\n\n\n

      Organisatsioonikultuurile keskendumine toob pildile koolipere. N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse rakendamisel on v\u00f5tmet\u00e4htsusega inimesed. Seni oleme r\u00e4\u00e4kinud peamiselt \u00f5petajatest ja \u00f5ppijatest, kes tegutsevad raamides, mille kujundab juhtkond. Lapsevanematel on aga oluline roll \u00f5pilaste hoiakute kujundamisel. Seega v\u00f5ib \u00f6elda, et \u00f5petajate \u00f5petamine ja \u00f5pilaste \u00f5ppimine j\u00e4\u00e4vad n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse keskseteks protsessideks, kuid oluline on vaadelda ka laiemat tausta.<\/p>\n\n\n\n

      \n

      Organisatsioonikultuur \u2013 hoiakud, tavad, rutiinid, rituaalid jms.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

      Lisaks \u00f5pik\u00e4situse elementidele on olulised ka nendevahelised seosed, n\u00e4iteks suhted \u00f5pilaste ja \u00f5petajate vahel, \u00a0\u00f5pilaste ja lapsevanemate vahel, kuid ka \u00f5pilastel omavahel ja \u00f5petajatel omavahel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

      \n

      \u00d5pik\u00e4situse mudeli komponendid:<\/p>\n

        \n
      1. protsessid<\/strong>: toetavad, nt \u00f5petamine ja juhtimine;<\/li>\n
      2. keskkond<\/strong>: regulatsioon (sh \u00f5ppekava, \u00f5ppevahendid), f\u00fc\u00fcsiline\/vaimne\/sotsiaalne keskkond; ressursid (aeg, raha, vahendid);<\/li>\n
      3. organisatsioonikultuur<\/strong>: tavad, hoiakud, rutiinid, rituaalid;<\/li>\n
      4. \u00f5ppimine<\/strong>: ainekeskne, \u00f5ppijakeskne, relevantne; enesejuhitud; koost\u00f6ine; personaliseeritud (\u00f5ppija erip\u00e4rade v\u00e4\u00e4rtustamine ja sellest l\u00e4htuv toetamine);<\/li>\n
      5. \u00f5pilased<\/strong>: omavahelistes suhetes, suhetes \u00f5petajate, lapsevanemate ja \u00f5ppesisuga (\u00f5ppimine jm protsessid);<\/li>\n
      6. \u00f5petajad<\/strong>: omavahelistes suhetes, suhetes \u00f5pilaste, lapsevanemate ja \u00f5ppesisuga (\u00f5petamine, \u00f5ppimine jm protsessid);<\/li>\n
      7. lapsevanemad<\/strong>: suhetes laste ja \u00f5petajatega ning \u00f5ppesisuga (\u00f5petamine, \u00f5ppimine jm protsessid).<\/li>\n<\/ol>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

        \u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n

        Eelnevat kokku v\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse mudeli abil peaksime saavutama avatud ja seoseid loovad hoiakud ning ette valmistama elukestvaks \u00f5ppeks, et saaks \u00a0vastavalt vajadusele uuendada d\u00fcnaamilist teadmiste ja oskuste baasi.<\/p>\n\n\n\n

        Nende sihtide saavutamiseks on olulised seitse \u00f5pieesm\u00e4rki:<\/p>\n\n\n\n

          \n
        • enesejuhitud \u00f5pe,<\/li>\n\n\n\n
        • koost\u00f6ine \u00f5pe,<\/li>\n\n\n\n
        • emotsionaalne rahulolu,<\/li>\n\n\n\n
        • sisemine motivatsioon,<\/li>\n\n\n\n
        • valmisolek ebakindluseks,<\/li>\n\n\n\n
        • sallivus,<\/li>\n\n\n\n
        • refleksioonioskus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

          \u00d5pieesm\u00e4rke aitavad saavutada n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse elemendid, mida v\u00f5ib liigitada kolme gruppi: arusaam \u00f5ppimisest, seda toetav \u00f5pikeskkond ja viimases toimuvad \u00f5ppimis- ja \u00f5petamisprotsessid. Need elemendid on osaliselt kattuvad: n\u00e4iteks saame \u00f5ppimisest aru kui konstruktivistlikust protsessist, peame kujundama \u00f5pikeskkonna, mis toetab konstruktivismile omaselt ise eesm\u00e4rkide seadmist ja \u00f5ppe personaliseerimist ning kavandama ka \u00f5petamisprotsessi nii, et \u00f5ppijatel oleks v\u00f5imalik konstrueerida oma teadmised olemasolevatele tuginevalt.<\/p>\n\n\n\n

          \n

          \u00d5pik\u00e4situse elemendid :<\/p>\n\n\n\n

          arusaam,
          keskkond,
          protsessid.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

          \"\"<\/figure>\n\n\n\n

          Mudelis on oluline, et elemendid panustavad koos eesm\u00e4rkide saavutamisse ja eesm\u00e4rgid omakorda \u00fcldisemate sihtide saavutamisse. V\u00f5imalik, et tegelikkuses on m\u00f5ned elemendid rohkem ja teised v\u00e4hem olulised ning m\u00f5ned avalduvad pigem \u00f5ppija ja teised \u00f5petaja v\u00f5i \u00f5ppijate r\u00fchma tasandil, aga seda arvestava rakendusliku mudeli v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine vajab lisauuringuid.<\/p>\n\n\n\n

          \n

          Rakenduslikuma mudeli loomiseks on vaja lisauuringuid.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

          Selleks, et empiiriliselt j\u00f5uda lihtsama rakendusliku mudelini, on vaja hinnata \u00f5pik\u00e4situst iseloomustavaid tunnuseid ning leida, kas need on tegelikult eristatavad, kuidas need omavahel seostuvad v\u00f5i v\u00f5imaldavad prognoosida eesm\u00e4rkide saavutamist.<\/p>\n\n\n\n

          \n

          Esialgse teoreetilise mudeli p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4lja tuua seitse tunnust, mille j\u00e4rgi hinnata \u00f5pik\u00e4situst:<\/p>\n

            \n
          • enesejuhtimine,<\/li>\n
          • koost\u00f6\u00f6oskused,<\/li>\n
          • motivatsioon,<\/li>\n
          • refleksioonioskused,<\/li>\n
          • konstruktivistlikkus,<\/li>\n
          • avatus-personaliseeritus,<\/li>\n
          • emotsioonid.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n
            \n\n\n\n

            Kasutatud kirjandus on lisalugemise lehel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

            Margus Pedaste Milleks on vaja n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse mudelit? Millest see koosneb? Kuidas seda edasi arendada? N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse mudel peaks looma s\u00fcsteemi \u00f5pik\u00e4situse erinevatest komponentidest, et toetada \u00f5ppimisega seotud probleemide lahendamist. Siin tutvustatava mudeli alusideed on p\u00e4rit Liisa Postareffi ja Sari …<\/p>\n","protected":false},"author":104,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/104"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":335,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/335"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}