{"id":24,"date":"2024-04-04T00:22:03","date_gmt":"2024-04-04T00:22:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/opetajakesksest-oppijakeskse-opetamiseni\/"},"modified":"2024-04-18T17:10:17","modified_gmt":"2024-04-18T14:10:17","slug":"opetajakesksest-oppijakeskse-opetamiseni","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/opetajakesksest-oppijakeskse-opetamiseni\/","title":{"rendered":"4. \u00d5petajakesksest \u00f5ppijakeskse \u00f5petamiseni"},"content":{"rendered":"<p class=\"has-text-align-right\">Anni Tamm<\/p>\n\n\n\n<p><span style=\"font-size: large;\" data-mce-mark=\"1\"><strong>Kuidas j\u00f5uda selleni, et \u00f5ppimine oleks ennastjuhtiv ja koost\u00f6ine ning \u00f5ppimine ise oleks aine sisu k\u00f5rval oluline \u00f5pieesm\u00e4rk?<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse rakendumiseks on vaja muutust<\/p>\n<ul>\n<li>\u00f5ppimise t\u00e4henduses,<\/li>\n<li>\u00f5pikeskkonnas,<\/li>\n<li>\u00f5ppimis- ja \u00f5petamisprotsessides.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Traditsiooniline \u00f5pik\u00e4situs \u2013 nimetagem nii \u00fcldistatult Eestis ja ka mujal valdavat l\u00e4henemist \u00f5ppimisele ja \u00f5petamisele \u2013 ei ole alati piisavalt \u00f5ppijakeskne, \u00f5pikeskkond ei ole koost\u00f6\u00f6d soodustav ning \u00f5ppimise eesm\u00e4rgina ei m\u00f5isteta aine sisu k\u00f5rval ka \u00f5piprotsessi. K\u00e4esolevas peat\u00fckis on kirjeldatud traditsioonilist \u00f5pik\u00e4situst ning toodud v\u00e4lja, kuidas kirjeldatud arusaam v\u00f5i tegutsemisviis peaks muutuma.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>\u00d5ppimis- ja \u00f5petamisprotsess<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Traditsiooniline \u00f5pik\u00e4situs on pigem \u00f5petaja- kui \u00f5ppijakeskne: \u00f5petaja annab \u00f5ppijatele konkreetsed eesm\u00e4rgid, \u00fclesanded, lahendusviisid ning hindab seej\u00e4rel \u00f5ppijate sooritust. \u00d5ppijate \u00fclesanne on j\u00e4rgida etteantud juhiseid. Sellises olukorras on probleemiks \u00f5ppijate v\u00e4hene motiveeritus, mis tuleneb sellest, et neid ei kaasata piisavalt oma \u00f5ppimise planeerimisse, \u00f5ppetegevustesse ja hindamisprotsessi.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u00d5petajakeskne \u00f5ppimine ei motiveeri \u00f5ppijat.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><strong>\u00d5ppimise planeerimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Traditsioonilise \u00f5pik\u00e4situse j\u00e4rgi on \u00f5ppijatel \u00f5pieesm\u00e4rkide m\u00e4\u00e4ramisel v\u00e4he s\u00f5na\u00f5igust. Koolis on \u00f5pieesm\u00e4rgid \u00f5ppijate jaoks sageli ebaselged ning neid ei m\u00f5isteta enda isiklike eesm\u00e4rkidena \u2013 need on \u00f5petajate, kooli v\u00f5i \u00fchiskonna eesm\u00e4rgid. See soodustab \u00f5ppijates v\u00e4list motivatsiooni ning s\u00f5ltumist v\u00e4lisest hinnangust oma tegevusele.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situse j\u00e4rgi peaks soodustama seda, et iga \u00f5ppija m\u00e4\u00e4rab ise omale eesm\u00e4rgid. \u00d5ppijate kaasamine eesm\u00e4rkide m\u00e4\u00e4ramisse on motiveeritud ja ennast juhtiva \u00f5ppimise eelduseks. Lisaks h\u00f5lmab \u00f5ppimiseks valmistumine eelnevate teadmise aktiveerimist ja kriitilist hindamist, v\u00f5imalike liikumisteede uurimist, informatsiooni otsimist jne. Ka nendesse protsessidesse tuleks \u00f5ppijaid kaasata.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Paar n\u00e4idet \u00f5ppijatelt:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>P\u00f5hikoolis oli meile tulemas uus kirjanduse \u00f5petaja. Klassijuhataja palus k\u00f5ikidel \u00f5pilastel kirjutada uuele kirjanduse \u00f5petajale kiri, kus tutvustada ennast, r\u00e4\u00e4kida oma ootustest \u00f5ppeaine suhtes ning varasemalt \u00f5pitust. Juba enne uue \u00f5petajaga kohtumist oli kontakt temaga loodud ning \u00f5ppijana oli tunne, et minu arvamus ja huvid on olulised ning neid v\u00f5etakse \u00f5petamisel arvesse.<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dclikoolis registreerisin end uuele kursusele. M\u00f5ni aeg enne esimest loengut saabus \u00f5ppej\u00f5ult e-mailile link l\u00fchikese k\u00fcsitlusega, kus ta uuris minu eelnevate asjakohaste teadmiste ning \u00f5ppeainega seotud ootuste, huvide ja ka v\u00f5imalike raskuste kohta. K\u00fcsitlus suunas \u00f5ppijaid oma varasemaid teadmisi aktiveerima ning v\u00f5imaldas neil \u00f5ppet\u00f6\u00f6 planeerimises osaleda.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>\u00d5ppetegevused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Traditsiooniline \u00f5pik\u00e4situs on sageli orienteeritud vaid s\u00f5nalise info t\u00f6\u00f6tlemisele (nt \u00f5piku lugemine ja \u00f5petaja kuulamine). See aga soodustab \u00f5ppijates inertse teadmise omandamist \u2013 \u00f5pitakse \u00e4ra faktiteadmine, mida rakendada ei osata.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Inertne teadmine \u2013 rakendada ei osata<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>\u00d5ppimine peab h\u00f5lmama erinevaid tegevusi: teiste vaatlemine, teistega arutlemine, k\u00fcsimuste k\u00fcsimine, informatsiooni otsimine, millegi uue proovimine, reflekteerimine. \u00d5pijuhised v\u00f5iks seega lisaks \u201cLoe, kuula ja vaata\u201d-le sisaldada ka j\u00e4rgnevat: arutle, defineeri, erista, selgita, ennusta, uuri, rakenda, anal\u00fc\u00fcsi, seosta, \u00fcldista, koosta, katseta,\u00a0 struktureeri.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u00d5ppimise hindamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Traditsiooniliselt ei ole \u00f5ppijad hindamisse kaasatud. \u00d5petaja m\u00e4\u00e4rab kriteeriumid ning otsustab nende alusel, kas \u00f5ppija on eesm\u00e4rgi saavutanud v\u00f5i mitte.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d5ppimisprotsessi hindamine peaks toimuma jooksvalt \u2013 \u00f5ppija hindab kasutatud \u00f5pistrateegiate efektiivsust, rahulolu \u00f5piprotsessiga ja omandatu kasulikkust. Vigade v\u00e4ltimisele ja parandamisele orienteerituse asemel peaks soodustama seda, et \u00f5ppijad oskaksid m\u00e4rgata oma edusamme.<\/p>\n\n\n\n<p>Paar n\u00e4idet \u00f5ppijatelt:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Loengu l\u00f5pus laseb \u00f5ppej\u00f5ud kirjutada paberile 3 uut omandatud teadmist v\u00f5i oskust, 2 k\u00fcsimust, mis teema kohta tekkisid ning 1 m\u00f5tte, mida tahan edasi uurida. See suunab \u00f5ppijaid veel kord m\u00f5tlema loengus kuuldule: millest juttu oli, mida uut ma teada sain, mis j\u00e4i minu jaoks segaseks, mis oli k\u00f5ige huvitavam.<\/li>\n\n\n\n<li>Nii koolis kui ka \u00fclikoolis suunati meid looma \u00f5ppimappe. Kui n\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele m\u00f5elda, siis \u00f5ppimapp t\u00f6\u00f6tas h\u00e4sti just siis, kui \u00f5petaja\/ \u00f5ppej\u00f5ud toetas ja suunas selle koostamist ning oma arengu m\u00e4rkamist. Kui \u00f5pimappi lihtsalt k\u00f5ik oma t\u00f6\u00f6d kuhjata ning \u00f5petaja ei toeta \u00f5ppijat \u00f5pimapi sisulisel hindamisel, siis ei ole sellest suurt kasu.<\/li>\n\n\n\n<li>\n<p>Kursuse l\u00f5pus oli \u00fclesanne kirjutada kiri tulevasele sellel kursusel osalevale tudengile. Tuli selgitada, mis teda ees ootab ning miks kursusel omandatud teadmised-oskused tema erialal vajalikud on. Samuti sai jagada oma kogemusi: kuidas minul l\u00e4ks, mis mulle enim meeldis ja mis p\u00f5hjustas raskusi.\u00a0<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5tvalt: traditsioonilise \u00f5pik\u00e4situse puhul on palju v\u00e4list kontrolli. \u00d5ppimisprotessi reguleerib \u00f5petaja ja \u00fcldine koolis\u00fcsteem. \u00d5ppijatele luuakse arusaam \u00f5ppimisest kui samm-sammulisest protsessist, \u00f5piku algusest l\u00f5puni. Tegelikus elus ei ole \u00f5ppimine selline \u2013 ressursid pole alati k\u00e4ttesaadavad, palju on ennustamatust ja takistusi ning valitud strateegiate kasulikkust tuleb ise jooksvalt hinnata.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>\u00d5petajakesksus<\/strong><\/td><td><!-- [if gte vml 1]&gt;-->\n<p><!-- [if !vml]-->\u2192<!--[endif]--><\/p>\n<\/td><td><strong>\u00d5ppijakesksus<\/strong><\/td><\/tr><tr><td>\u00d5petajast, \u00f5ppekavast ja \u00f5pikust l\u00e4htuv \u00f5ppimine<\/td><td>\n<p>J\u00e4rjepidev v\u00e4lise <strong>kontrolli v\u00e4hendamine<\/strong>, vastavalt \u00f5ppijate enesejuhtimis\u00adoskuste arengule<\/p>\n<\/td><td>Enesejuhitud \u00f5ppimine<\/td><\/tr><tr><td>\u00d5pisituatsioonis on selged, sageli \u00f5petaja poolt m\u00e4\u00e4ratud eesm\u00e4rgid, ressursid, tegevused ja tulemused<\/td><td>\u00d5ppimisel kasutada <strong>rohkem ebakindlust<\/strong> tekitavaid situatsioone, kus tuleb arvestada teiste \u00f5ppijate erinevuste ja m\u00e4\u00e4ramatusega<\/td><td>Lahendatakse reaalelulisi probleeme, kus eesm\u00e4rgid, ressursid ja v\u00f5imalikud tegevused ei ole ette antud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">\u00a0<\/h2>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>\u00d5pikeskkond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Variatiivsus \u00f5pikeskkonnas ja \u00f5ppeprotsessides<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Traditsiooniline \u00f5pik\u00e4situs l\u00e4htub sellest, et k\u00f5ik \u00f5ppijad arenevad \u00fchtemoodi ning seega \u00f5petatakse neile samu asju samamoodi ja samal ajal. \u00d5ppijaid survestatakse sobituma keskkonda, mille \u00f5petajad neile loonud on.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4ituse j\u00e4rgi peaksid \u00f5petamise planeerimise aluseks olema \u00f5ppijate vajadused, varasemad teadmised, v\u00f5imed, huvid ja \u00f5pistiilid. \u00d5ppijaid tuleb kaasata \u00f5ppet\u00f6\u00f6 planeerimisse, j\u00e4tta ruumi muudatustele, arvestada \u00f5ppijate individuaalsete erinevustega ning kasutada \u00f5ppijaid aktiveerivaid meetodeid.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u00d5ppimist tuleb kohandada \u00f5ppijaga, mitte \u00f5ppijat \u00f5ppimisega.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p><strong>Seotus, kuuluvustunne ja koos \u00f5ppimine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Traditsioonilises \u00f5pikeskkonnas on palju individuaalset \u00f5ppimist ja omavahelist v\u00f5istlemist. Probleemiks v\u00f5ib saada agressiivne k\u00e4itumine, kiusamine. Koos \u00f5ppimine piirdub sageli sellega, et \u00f5pitakse k\u00f5rvuti.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situs soodustab koost\u00f6ist \u00f5ppimist. T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata \u00f5ppijate sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele eesm\u00e4rkidele \u2013 olla omaks v\u00f5etud ning tunda end \u00f5ppides ja \u00f5pikeskkonnas h\u00e4sti. Oluline on luua \u00f5hkkond, kus \u00f5ppijad julgevad k\u00fcsimusi k\u00fcsida ja oma arvamust avaldada. \u00d5ppijate omavahelise koost\u00f6\u00f6 ja suhtlemise toetamiseks on loomulikult grupit\u00f6\u00f6d kasulikud. Nagu aga juba 3. teema juures \u00f6eldud, ei t\u00e4henda grupit\u00f6\u00f6 alati seda, et \u00f5ppijad omavahel koost\u00f6\u00f6d teevad. Allolevas tabelis on v\u00e4lja toodud erinevad grupit\u00f6\u00f6 tasandid, millest vaid kaks viimast on koosk\u00f5las n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse printsiipidega. See, millisel tasandil \u00f5ppijad grupit\u00f6\u00f6d sooritavad, s\u00f5ltub n\u00e4iteks:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00f5pikeskkonnas domineerivatest hoiakutest: kuiv\u00f5rd ollakse orienteeritud v\u00f5istlemisele ja kuiv\u00f5rd koost\u00f6\u00f6le;<\/li>\n\n\n\n<li>konkreetse \u00fclesande p\u00fcstitusest: kuiv\u00f5rd on v\u00f5imalik \u00fclesanne n-\u00f6 t\u00fckkideks v\u00f5tta ja iga\u00fchel oma osaga teistest s\u00f5ltumatult tegeleda;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00f5ppijate oskustest: kuiv\u00f5rd on t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud nende suhtlemisoskuse, probleemilahendusoskuse ja teiste koost\u00f6\u00f6ks vajalike oskuste arendamisele;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00f5petajate omavahelisest koost\u00f6\u00f6st: \u00e4ra ei tasuks unustada mudeldamise olulisust.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u00d5ppija peab end \u00f5ppides h\u00e4sti tundma.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>\n<p>Erinevad grupit\u00f6\u00f6 tasandid<\/p>\n<\/td><\/tr><tr><td>\n<p>1. tasand: \u00d5ppijad m\u00e4\u00e4ratakse koos t\u00f6\u00f6tama, kuid neil puudub selleks huvi. Pealtn\u00e4ha toimub omavaheline suhtlemine, kuid tegelikkuses v\u00f5isteldakse. \u00d5ppijad tajuvad, et neid hinnatakse individuaalselt. \u00dcksteises n\u00e4hakse konkurente, kelle peab alistama. Tagaj\u00e4rjeks on see, et grupit\u00f6\u00f6ga saavutatu on v\u00e4iksem kui see, milleks \u00fcksik grupiliige v\u00f5imeline oleks.\u00a0<\/p>\n<\/td><\/tr><tr><td>\n<p>2. tasand: \u00d5ppijad m\u00e4\u00e4ratakse koos t\u00f6\u00f6tama ja nad on sellega n\u00f5us. Samas n\u00f5uavad antavad \u00fclesanded v\u00e4he \u00fchiselt tegutsemist. \u00d5ppijad tajuvad ka siin, et neid hinnatakse eraldi. Omavahel suheldakse \u00fclesande t\u00e4psustamise ja info vahetamise eesm\u00e4rgil, kuid soovi \u00fcksteist aidata ei ole. Sellise grupit\u00f6\u00f6 puhul on sage see, et m\u00f5ni grupiliige ei panusta piisavalt, siis aga langeb ka teiste motivatsioon. Tagaj\u00e4rjeks on parem tulemus kui esimesel tasandil, kuid j\u00e4tkuvalt suudaks m\u00f5ni grupiliige \u00fcksi palju rohkem. Sellel tasandil toimuv koos \u00f5ppimine on traditsioonilistes klassiruumides valdav.\u00a0<\/p>\n<\/td><\/tr><tr><td>\n<p>3. tasand: Koost\u00f6ine \u00f5ppimine \u2013 \u00f5ppijad t\u00f6\u00f6tavad koos, et saavutada \u00fchiseid eesm\u00e4rke. Tajutakse, et enda eesm\u00e4rke on v\u00f5imalik saavutada vaid siis, kui ka teised grupiliikmed oma eesm\u00e4rgid saavutavad. \u00d5ppijate vahel toimub arutelu, \u00fcksteist aidatakse, toetatakse ja julgustatakse. Iga grupiliikme panus on oluline. Grupit\u00f6\u00f6ga saavutatu on suurem kui grupiliikmete individuaalsete soorituste summa.\u00a0<\/p>\n<\/td><\/tr><tr><td>\n<p>4. tasand: Koost\u00f6ine \u00f5ppimine, mida iseloomustab \u00f5ppijate suurem p\u00fchendumus. \u00d5ppijad on p\u00fchendunud \u00fcksteisele ja grupit\u00f6\u00f6le, tunnevad siirast huvi \u00fcksteise k\u00e4ek\u00e4igu ja grupit\u00f6\u00f6 toimimise vastu.<\/p>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>\u00d5petajakesksus<\/strong><\/td><td>\u2192<\/td><td><strong>\u00d5ppijakesksus<\/strong><\/td><\/tr><tr><td>K\u00f5ikide \u00f5ppijate samaaegne ning \u00fchesugune \u00f5petamine<\/td><td>\n<p>Koost\u00f6\u00f6 \u00f5ppijate ja \u00f5petajate vahel, <strong>variatiivsus<\/strong> \u00f5ppemeetodites ja \u2011kontekstides<\/p>\n<\/td><td>\u00d5ppijate individuaalsete erinevustega arvestamine<\/td><\/tr><tr><td>Eraldi \u00f5ppimine ja \u00fcksteisega v\u00f5istlemine<\/td><td>\n<p>Sotsiaalsete oskuste arendamine, positiivsete <strong>suhete \u00a0<\/strong>toetamine, koost\u00f6\u00f6 \u00f5petamine ja sellega seonduvate eduelamuste v\u00f5imaldamine<\/p>\n<\/td><td>Koost\u00f6ine \u00f5ppimine<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>\u00d5ppimise eesm\u00e4rk<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Traditsioonilise \u00f5pik\u00e4situse puhul on \u00fclesanded teoreetilised ning \u00f5ppijatel on raske m\u00f5ista \u00f5pitu rakendusv\u00f5imalusi reaalses elus. \u00d5ppimine on orienteeritud aine sisule. \u00d5petajad kontrollivad \u00f5ppimisprotsessi ja \u00f5ppijate roll on k\u00fcllaltki passiivne. Muutusteks \u00f5ppimises ja \u00f5petamises on vaja just nimelt muutust \u00f5ppimise t\u00e4henduses. Mis see \u00f5ppimine siis ikkagi on? Mida tuleb teha selleks, et \u00f5ppida? N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse j\u00e4rgi on \u00f5ppimine midagi rohkemat kui passiivne informatsiooni vastuv\u00f5tmine. See on aktiivne teadmiste konstrueerimine, mis eeldab varasemate teadmiste aktiveerimist ja sidumist uutega. Aine sisu k\u00f5rval on oluline \u00f5ppida probleemide lahendamise oskust, p\u00f5hjendamisoskust, kriitlise m\u00f5tlemise oskust \u2013 teisis\u00f5nu oskust ennast juhtida ja oma tegevuse \u00fcle reflekteerida. \u00d5pi\u00fclesanded peaksid olema \u00f5ppijatele t\u00e4henduslikud ning \u00f5ppimine toimuma l\u00e4bi tegutsemise \u2013 teadmisi ja oskusi omandatakse l\u00e4bi nende kasutamise.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td><strong>\u00d5petajakesksus<\/strong><\/td><td>\u2192<\/td><td><strong>\u00d5ppijakesksus<\/strong><\/td><\/tr><tr><td>\n<p>\u00d5petamine on teadmiste edasiandmine, \u00f5ppimine on teadmiste vastuv\u00f5tmine<\/p>\n<\/td><td>\n<p>\u00d5petamise eesm\u00e4rgiks tuleb seada \u00f5pilaste <strong>\u00f5ppimisoskuste<\/strong> ja \u00f5petaja enda \u00f5petamisoskuste areng<\/p>\n<\/td><td>\u00d5petamine on \u00f5ppimise toetamine, \u00f5ppimine aga aktiivne teadmiste konstrueerimine<\/td><\/tr><tr><td>Ainekeskne \u00f5ppimine<\/td><td>\n<p>\u00d5pioskuste ning teadmiste <strong>seostamise ja rakendamise<\/strong> oskuse arendamine ja hindamine<\/p>\n<\/td><td>\u00d5ppimiskeskne \u00f5ppimine<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegset \u00f5pik\u00e4situst iseloomustab traditsioonilisest erinev arusaam \u00f5ppimisest, \u00f5pikeskkonnast ja \u00f5ppimis- ja \u00f5petamisprotsessidest. Tuleb leida teid, muutmaks v\u00e4ljakujunenud harjumusi ja praktikaid, mis on pealtn\u00e4ha aastak\u00fcmneid toiminud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\">Kasutatud kirjandus on lisalugemise lehel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Anni Tamm Kuidas j\u00f5uda selleni, et \u00f5ppimine oleks ennastjuhtiv ja koost\u00f6ine ning \u00f5ppimine ise oleks aine sisu k\u00f5rval oluline \u00f5pieesm\u00e4rk? N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse rakendumiseks on vaja muutust \u00f5ppimise t\u00e4henduses, \u00f5pikeskkonnas, \u00f5ppimis- ja \u00f5petamisprotsessides.\u00a0 Traditsiooniline \u00f5pik\u00e4situs \u2013 nimetagem nii \u00fcldistatult Eestis ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":104,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-24","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/104"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":332,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/332"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}