{"id":22,"date":"2024-04-04T00:22:03","date_gmt":"2024-04-04T00:22:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/nuudisaegse-opikasituse-pohiprintsiibid\/"},"modified":"2024-04-18T17:08:14","modified_gmt":"2024-04-18T14:08:14","slug":"nuudisaegse-opikasituse-pohiprintsiibid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/nuudisaegse-opikasituse-pohiprintsiibid\/","title":{"rendered":"3. N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse p\u00f5hiprintsiibid"},"content":{"rendered":"<p class=\"has-text-align-right\">Anni Tamm<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-left\"><span style=\"font-size: large;\"><strong>Mis on \u00f5pik\u00e4situs? Missugune peaks olema n\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situs? Mis on konstruktivism ja milleks teha koost\u00f6\u00f6d?<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n<p>Ise \u00f5ppima asudes v\u00f5i kellegi teise \u00f5ppimist toetades seisame silmitsi kahe olulise k\u00fcsimusega \u2013 kuidas ja mida peaks \u00f5ppima? Teaduskirjandus n\u00fc\u00fcdisaegsest \u00f5pik\u00e4situsest kirjeldab, millised on \u00f5ppimiseks vajalikud tegevused, kuidas \u00f5ppijate \u00f5ppimist toetavalt \u00f5petada ning milline on \u00f5ppimiseks soodne keskkond. K\u00e4esolev peat\u00fckk l\u00e4htub paljuski Hollandi teadlaste de Kocki, Sleegersi ja Voeteni k\u00e4sitlusest, kelle j\u00e4rgi on n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5ppimise puhul k\u00f5ige olulisem (1) konstruktivistlik arusaam \u00f5ppimisest, (2) enesejuhtimine ning (3) koost\u00f6isus.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Konstruktivistlik arusaam \u00f5ppimisest<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>\u00d5ppijate arusaam \u00f5ppimisest ja \u00f5petamisest m\u00f5jutab seda, kuidas nad \u00f5pivad ning milliseid tulemusi saavutavad. Kui \u00f5ppimist m\u00f5istetakse pelgalt kui t\u00e4helepanemist, juhiste j\u00e4rgimist ja meeldej\u00e4tmist, on \u00f5ppija passiivne ega \u00a0pruugi \u00f5pitut s\u00fcgavamal tasemel l\u00e4bi t\u00f6\u00f6delda.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situs tugineb konstruktivistlikule l\u00e4henemisele, mille j\u00e4rgi t\u00e4hendab \u00f5ppimine \u00f5ppija kognitiivset aktiivsust \u2013 \u00f5ppija tegeleb aktiivselt teadmiste konstrueerimisega. \u00d5ppimisel on oluline aktiveerida eelnevad teadmised ning siduda need uutega. Vastasel juhul j\u00e4\u00e4b \u00f5pitu inertseks \u2013 \u00f5ppija ei oska uut oskust v\u00f5i teadmist rakendada teistsugustes kontekstides.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u00d5ppija konstrueerib aktiivselt teadmisi, sidudes olemasoleva uuega.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>N\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse j\u00e4rgi on aine sisu \u2013 oskuste ja teadmiste \u2013 k\u00f5rval oluliseks \u00f5ppimise eesm\u00e4rgiks \u00f5piprotsess ning sellega seotud oskused ja hoiakud. Teisis\u00f5nu tuleb ka \u00f5ppimist \u00f5ppida.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>\n<p>\u00d5ppijates tuleb arendada:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00f5pioskusi nagu informatsiooni otsimine, probleemide m\u00e4rkamine ja defineerimine ning lahenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine;<\/li>\n<li>suutlikkust oma \u00f5piprotsessi anal\u00fc\u00fcsida ja oma edusamme m\u00e4rgata;<\/li>\n<li>suutlikkust end motiveerida ka siis, kui \u00f5ppimine tundub raske;<\/li>\n<li>suutlikkust tulla toime ebakindlusega ehk olukordadega, kus lahendamist vajav probleem, lahendusviisid, selleks vajaminevad oskused ja teadmised ning viimaks eesm\u00e4rgi saavutatus on ebaselged ja vajavad \u00f5ppijapoolset m\u00e4\u00e4ratlemist.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Ennastjuhtiv \u00f5ppimine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>\u00d5ppimine ja \u00f5petamine peab olema \u00f5ppijakeskne \u2013 see t\u00e4hendab muuhulgas, et vastutus \u00f5ppimise eest lasub \u00f5ppijal. \u00d5ppimise seisukohast on k\u00f5ige olulisem see, mida teeb \u00f5ppija ning v\u00e4hem oluline see, mida teeb \u00f5petaja. \u00d5petaja \u00fclesandeks on korraldada \u00f5pikeskkonda viisil, mis v\u00f5imestaks \u00f5ppijaid ise eesm\u00e4rke seadma ja lahendusi leidma. See t\u00f5stab \u00f5ppijate p\u00fchendumist \u00f5ppimisele ning pakub neile rohkem eduelamusi, kui nad tajuvad omaenda eesm\u00e4rkide saavutamist.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u00d5ppija vastutab \u00f5ppimise eest, seab eesm\u00e4rgid ja otsib lahendusi.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Enda tegevuse juhtimine ei viita aga igasugusele \u00f5ppijapoolsele tegevusele. Oluline on siinjuures see, et \u00f5ppijad oleksid oma eesm\u00e4rkidele orienteeritud ning tegutseksid s\u00fcsteemselt nende saavutamiseks. N\u00e4iteks on \u00f5ppimiseks vajalik aktiveerida oma varasemad teadmised ja neid kriitiliselt hinnata, otsida informatsiooni ja ressursse, arutleda teistega, k\u00fcsida k\u00fcsimusi ja oma \u00f5ppeprotsessi hinnata.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>\n<p>Uurimuslik \u00f5pe<\/p>\n<p>Millegi uurimise k\u00e4igus tuleb \u00f5ppijatel p\u00fcstitada h\u00fcpoteese, disainida ja viia l\u00e4bi eksperimente ja vaatlusi ning saadud tulemusi t\u00f5lgendada. Faktide meeldej\u00e4tmise asemel \u00f5petatakse \u00f5ppijaid teaduslikult m\u00f5tlema ja tegutsema.<\/p>\n<p>Uurimuslik \u00f5pe soodustab nii enesejuhtimist kui ka \u00f5piprotsessi fookusesse seadmist \u2013 \u00f5ppijad \u00f5pivad teemat tundma ennastjuhtiva uurimusliku tegevuse kaudu. Uurija rollis ei \u00f5pi nad ainult aine sisu, vaid ka seda, mida uurimuslik tegevus endast kujutab ja milliseid oskusi ja teadmisi see n\u00f5uab.\u00a0<\/p>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Koost\u00f6ine \u00f5ppimine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Enesejuhitud \u00f5ppimine ei t\u00e4henda, et \u00f5ppida tuleb \u00fcksi. Koost\u00f6ine \u00f5ppimine \u00a0on tulemuslikum kui individuaalne v\u00f5i v\u00f5istlev \u00f5ppimisviis. Samas, nagu igasugune \u00f5ppija tegevus ei ole enesejuhtimine, ei ole ka igasugune koos \u00f5ppimine koost\u00f6isus.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"table table-hover\"><tbody><tr><td>\n<p>Koost\u00f6ine \u00f5ppimine t\u00e4hendab:<\/p>\n<ul>\n<li>positiivset vastastikust s\u00f5ltumist: \u00f5ppijad tajuvad oma seotust ning m\u00f5istavad, et eesm\u00e4rkide saavutamiseks on oluline teha koost\u00f6\u00f6d. \u00dcks \u00f5ppija ei saa saavutada oma eesm\u00e4rke ilma, et teised \u00f5ppijad oma eesm\u00e4rgid saavutaksid.<\/li>\n<li>individuaalset vastutust: koost\u00f6\u00f6ks on vaja iga grupiliikme panust. Iga \u00f5ppija sooritust hinnatakse ka eraldi, kuid selle eesm\u00e4rgiks on teada saada, keda on vaja rohkem \u00f5ppimisel toetada ja julgustada. Oluline on k\u00f5ikide \u00f5ppijate edasij\u00f5udmine.<\/li>\n<li>koost\u00f6\u00f6 \u00fcle reflekteerimist: grupil tuleb anal\u00fc\u00fcsida, kui efektiivsed oldi oma tegevustes ja eesm\u00e4rkide saavutamises. Reflekteerimine soodustab edasist koost\u00f6\u00f6d \u00f5ppimisel.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Koost\u00f6\u00f6oskus ei ole aga miski, mis areneks \u00f5ppijates iseenesest. \u00d5ppijates tuleb sotsiaalseid oskusi arendada ning toetada positiivsete suhete kujunemist r\u00fchmas.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>\u00d5ppimine peaks olema ennastjuhtiv ning koost\u00f6ine. \u00d5ppida ei tule ainult konkreetse aine sisu, vaid ka \u00f5ppimist ennast ja selleks vajalikke oskusi, sh enesejuhtimist ja koost\u00f6\u00f6oskust.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator has-alpha-channel-opacity\">\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-right\">Kasutatud kirjandus on lisalugemise lehel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Anni Tamm Mis on \u00f5pik\u00e4situs? Missugune peaks olema n\u00fc\u00fcdisaegne \u00f5pik\u00e4situs? Mis on konstruktivism ja milleks teha koost\u00f6\u00f6d? Ise \u00f5ppima asudes v\u00f5i kellegi teise \u00f5ppimist toetades seisame silmitsi kahe olulise k\u00fcsimusega \u2013 kuidas ja mida peaks \u00f5ppima? Teaduskirjandus n\u00fc\u00fcdisaegsest \u00f5pik\u00e4situsest kirjeldab, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":104,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-22","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/104"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":329,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/22\/revisions\/329"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}