{"id":21,"date":"2024-04-04T00:22:03","date_gmt":"2024-04-04T00:22:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/erinevad-oppimisviisid\/"},"modified":"2024-04-19T11:24:10","modified_gmt":"2024-04-19T08:24:10","slug":"erinevad-oppimisviisid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/erinevad-oppimisviisid\/","title":{"rendered":"2. \u00d5ppimise viisid"},"content":{"rendered":"

\u00c4li Leijen ja Margus Pedaste<\/p>\n\n\n\n

Mis on \u00fcldse \u00f5ppimine? Kus ja kuidas t\u00e4nap\u00e4eval \u00f5pitakse? Mis on eri \u00f5ppimisviiside sarnasused ja erinevused?<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppimiseks nimetatakse\u00a0protsessi, mille tulemusel tekivad suhteliselt p\u00fcsivad muutused teadmistes, oskustes ja\/v\u00f5i hoiakutes.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

\u00d5ppimise tulemused v\u00f5ivad seisneda t\u00e4iesti uue teadmise loomises v\u00f5i seniste teadmiste \u00fcmberm\u00f5testamises ja korrastamises, aga ka oskuste arendamises. Sageli seostatakse \u00f5ppimist hariduss\u00fcsteemis toimuvaga, nt lasteaia, kooli v\u00f5i k\u00f5rgkooliga, kus \u00f5pitakse kindla \u00f5ppekava ja \u00f5petaja suunamise j\u00e4rgi. \u00a0Selline vaade \u00f5ppimisele on liiga kitsas. \u00d5ppimine v\u00f5ib toimuda v\u00e4ga erinevates keskkondades ja erinevatel eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u00d5pitakse ka v\u00e4ljaspool koole.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gime sageli vajadusest elukestvalt \u00f5ppida. Eesti elukestva \u00f5ppe strateegia 2020<\/a> \u00fctleb, et \u201cOleme edukad vaid juhul, kui teadvustame vajadust pidevalt juurde ja u\u0308mber o\u0303ppida, olla ettevo\u0303tlik ja loov, et kiirelt muutuvas keskkonnas toime tulla. O\u0303ppimine ja oma oskuste teadlik kasutamine peab muutuma aktiivse eluhoiaku lahutamatuks osaks.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Selles peat\u00fckis tutvustame erinevaid l\u00e4henemisi \u00f5ppimisele. M\u00f5ned neist on paremini rakendatavad \u00f5petaja v\u00f5i n\u00f5ustaja-toetaja abiga, m\u00f5ned eeldavad \u00f5ppimist v\u00e4ikses grupis, m\u00f5ned sobivad pigem iseseisvaks \u00f5ppimiseks. M\u00f5ned sobivad enam teadmiste, teised aga oskuste omandamiseks. M\u00f5ned on eriti head siis, kui \u00f5ppijad on k\u00f5rge sisemise \u00f5pimotivatsiooniga ja teised sobivad ka siis, kui motivatsioon on madal v\u00f5i innustab \u00f5ppima pigem v\u00e4line tasustamine. Samas on need k\u00f5ik rakendatavad s\u00f5ltumata \u00f5ppija vanusest ning konkreetset \u00f5pisituatsiooni tundes saab ise valida enda \u00f5ppimiseks v\u00f5i kaas\u00f5ppijate ja kolleegide \u00f5ppimise toetamiseks k\u00f5ige sobivama viisi.<\/p>\n\n\n\n

\n

\u00d5ppimisviise on erinevaid, iga\u00fcks saab leida sobivama.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

\n

Vaatleme \u00f5pik\u00e4situsi l\u00e4bi viie erinevat \u00f5ppimist iseloomustava metafoori, mis on s\u00f5nastatud Robert-Jan Simonsi ja Manon Ruijtersi artiklis \u201cVarieties of work related learning\u201d:<\/p>\n\n\n\n
\n
    \n
  1. omandamine (acquisition),<\/li>\n
  2. osalemine (participation),<\/li>\n
  3. avastamine (discovery),<\/li>\n
  4. tajumine (apperception),<\/li>\n
  5. harjutamine (exercising).<\/li>\n<\/ol>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    Need metafoorid on rakendatavad \u00f5ppimisele nii lasteaias, koolis, k\u00f5rgkoolis kui t\u00f6\u00f6kohal, samuti v\u00e4ljaspool formaalset hariduss\u00fcsteemi ja t\u00f6\u00f6maailma.<\/p>\n

    Omandamine<\/strong><\/h2>\n

    Selle kohaselt on olemas objektiivne teadmine, mille kandjad on eksperdid. \u00d5ppimine on selle teadmise omandamine targalt \u00f5petajalt v\u00f5i \u00f5pikust. \u00d5ppimine on teadmiste \u00fclekanne eksperdilt algajale. \u00d5pitulemused on lihtsasti hinnatavad l\u00e4bi testimise. Omandamise teel \u00f5ppimiseks seatakse selged eesm\u00e4rgid ning on lihtne kavandada turvalist keskkonda ja \u00f5piteed soovitud tulemuseni j\u00f5udmiseks. Omandamise puhul on vigade tegemine taunitud ja \u00f5ppijate suur vigade arv n\u00e4itab puudusi \u00f5piprotsessi planeerimisel. Omandamine on \u00fcks klassikalisemaid \u00f5ppimisviise, mida hoolimata laiast levikust ei peeta kuigi n\u00fc\u00fcdisaegseks.<\/p>\n

    Omandamine \u2013 teadmiste \u00fclekanne eksperdilt algajale<\/p><\/blockquote>\n

    Osalemine<\/strong><\/h2>\n

    Selle k\u00e4situse kohaselt ei ole olemas objektiivset teadmist, vaid on \u00fchine arusaam ning selleni j\u00f5udmiseks on vajalik aktiivne arutelu inimeste vahel. Arutelus t\u00f5usevad esile olulisemad teemad ja tekivad vajadused ning v\u00f5imalused erinevate detailide t\u00e4psustamiseks. \u00dcksi \u00f5ppides v\u00f5ivad need lihtsasti m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4da ning seega v\u00f5ib pigem tekkida illusioon sellest, et on asjadest aru saadud v\u00f5i mingi oskus selgeks \u00f5pitud. Osalemine kirjeldab \u00f5ppijaid, kes eelistavad \u00f5ppida \u00fcheskoos. Osaleva \u00f5ppimise korral on v\u00e4ga t\u00e4htis \u00fcksteise usaldamine, avatud hoiak ja aktiivne panustamine teemal kaasa m\u00f5eldes ja arutledes. Sellisel viisil \u00f5ppimine on t\u00f5husam, kui r\u00fchmas \u00f5ppides on kellelgi r\u00fchmajuhi roll, kuid kasu v\u00f5ib olla ka erinevate rollide j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da vahetamisest. See metafoor iseloomustab pigem n\u00fc\u00fcdisaegset \u00f5ppimist, kus \u00fcksteise vaateid ja t\u00f5lgendusi tundma \u00f5ppides liigutakse \u00fchise arusaama poole.<\/p>\n

    Osalemine \u2013 aruteludes selgub \u00fchine arusaam.<\/p><\/blockquote>\n

    Avastamine<\/strong><\/h2>\n

    \u00d5ppimine kui avastamine viitab arusaamale, et me \u00f5pime kogu aeg, v\u00e4ga erinevates igap\u00e4evastes situatsioonides, mitte ainult koolitundide v\u00f5i kursuste k\u00e4igus. Selline \u00f5ppimine eeldab suurt vabadust, sest \u00f5ppijad peavad saama k\u00e4ia m\u00f6\u00f6da oma teed. Valitud tee ei pruugigi olla k\u00f5ige t\u00f5husam, kuid on t\u00e4htis, et see pakuks \u00f5ppijale huvi. Huvi leitakse oma \u00fcmbrust uurides ning igap\u00e4evastest n\u00e4htustest ja \u00fcmbritsevatest inimestest inspiratsiooni saades. Teadmine luuakse ise ja iseendale, kuid inspireeriv \u00f5petaja v\u00f5i juhendaja saab abiks olla. Abi saab seisneda eelk\u00f5ige avastusprotsessi suunamises. Vigade tegemine on seejuures t\u00e4iesti aktsepteeritav, kuid abi v\u00f5ib olla sellest, kui pikka aega tulutult \u00fche lahenduse v\u00f5i lahendustee kallal tegutsemise asemel suunata \u00f5ppija alternatiive otsima.<\/p>\n

    Avastamine \u2013 \u00f5ppimine l\u00e4bi uurimise, katsetamise ja vigade.<\/p><\/blockquote>\n

    Tajumine<\/strong><\/h2>\n

    K\u00f5ik \u00f5ppijad ei \u00f5pi t\u00f5husalt rahulikus harmoonilises keskkonnas. Tajumise metafoor kirjeldab \u00f5ppijaid, kes \u00f5pivad h\u00e4sti just teatava surve all, n\u00e4iteks prognoosimatus ja pidevalt muutuvas keskkonnas. Nad vaatavad erinevaid situatsioone ja \u00f5pivad nendest l\u00e4bi vaatluse ja kogetud n\u00e4idete anal\u00fc\u00fcsi, milles k\u00fcsivad sageli t\u00e4psustusi ekspertidelt. Sel viisil \u00f5ppijad armastavad lugusid ja n\u00e4iteid parimatest praktikatest. Samas ei meeldi neile rollim\u00e4ngud ja harjutused, mida nad peavad pigem lapsikuteks. Neile on oluline \u00f5pisituatsioonide realistlikkus ja nendes parajat v\u00e4ljakutset pakkuvate \u00fclesannete lahendamine, kus on oluline vigade v\u00e4ltimine ja n\u00f5rkuste p\u00f6\u00f6ramine tugevusteks.<\/p>\n

    Tajumine \u2013 \u00f5ppimine praktilistest v\u00e4ljakutsetest.<\/p><\/blockquote>\n

    Harjutamine<\/strong><\/h2>\n

    Harjutamine on omandamise k\u00f5rval teine suhteliselt klassikaline \u00f5ppimise viis. Selles korratakse sama tegevust ikka uuesti ja uuesti, n\u00e4iteks simulatsioonide kaudu. Et harjutustega \u00f5pitu oleks rakendatav ka elulistes olukordades, p\u00fc\u00fctakse harjutusi l\u00e4bi viia reaalsusele v\u00f5imalikult sarnastes oludes, kus on samas tagatud piisav ohutus vigade tegemiseks. Lisaks lihtsustatakse situatsiooni nii, et \u00f5ppija saaks rahulikult keskenduda \u00f5pitavale p\u00f5hieesm\u00e4rgile \u2013 situatsioon ei tohi olla liiga keerukas, peab andma vabaduse katsetamiseks, k\u00fcsimiseks ja reflekteerimiseks (kogemusest \u00f5ppimiseks). Sel viisil \u00f5ppimise toetamiseks on oluline juhendaja, kes suudab situatsioone lihtsustada ning juhtida t\u00e4helepanu asjadele, mis aitavad \u00f5ppijaid sammhaaval nende eesm\u00e4rgile l\u00e4hemale.<\/p>\n

    Harjutamine \u2013 \u00f5ppimine l\u00e4bi kordamise.<\/p><\/blockquote>\n

    \u00d5ppimisviiside v\u00f5rdlus<\/strong><\/h2>\n

    Simons ja Ruijters v\u00f5rdlesid neid viit \u00f5ppimise metafoori ja kirjeldasid 15 dimensiooni, mille poolest need \u00f5ppimisviisid erinevad v\u00f5i mida tuleks arvestada nende kasutamisel ja toetamisel. Need on kokkuv\u00f5tlikult esitatud j\u00e4rgnevas tabelis.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
    \u00a0<\/td>\nTajumine<\/strong><\/span><\/td>\nOsalemine<\/strong><\/span><\/td>\nOmandamine<\/strong><\/span><\/td>\nHarjutamine<\/strong><\/span><\/td>\nAvastamine<\/strong><\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Millised tingimused aitavad?<\/strong><\/span><\/td>\nKomplekssed situatsioonid, milles tuleb ajapuuduses tulla v\u00e4lja lahendusega<\/span><\/td>\nInspireerivad kohtumised<\/span><\/td>\nKui on olemas palju infoallikaid<\/span><\/td>\nKui on koht ja aeg harjutamiseks<\/span><\/td>\nKui t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus ilmnevad uued ja huvitavad probleemid<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Teistega koost\u00f6\u00f6 t\u00e4htsus<\/strong><\/span><\/td>\nTeiste peal on hea oma ideid testida<\/span><\/td>\nTeistega koos lahendan probleeme lihtsamini<\/span><\/td>\nMa \u00f5pin teistega, kui see on efektiivsem<\/span><\/td>\nTeised aitavad mul areneda<\/span><\/td>\nTeiste peal on hea oma ideid testida<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Suhtumine vigadesse<\/strong><\/span><\/td>\nMa eriti ei \u00f5pi oma vigadest<\/span><\/td>\nMa p\u00fc\u00fcan vigu t\u00f5husa planeerimisega v\u00e4ltida<\/span><\/td>\nMa p\u00fc\u00fcan vigu t\u00f5husa planeerimisega v\u00e4ltida<\/span><\/td>\nMa saan palju asju oma vigadest \u00f5ppida<\/span><\/td>\nVead hoiavad mind valvel<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Milline emotsionaalne keskkond on \u00f5ppimiseks kasulik?<\/strong><\/span><\/td>\nPinge- ja stressirikas<\/span><\/td>\nTurvaline ja usaldusv\u00e4\u00e4rne<\/span><\/td>\nSelge ja kindel<\/span><\/td>\nTurvaline ja usaldusv\u00e4\u00e4rne<\/span><\/td>\nInspireeriv ja uudishimu tekitav<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Kes suunavad m\u00f5tlema?<\/strong><\/span><\/td>\nKriitilised s\u00f5brad<\/span><\/td>\nKaaslased<\/span><\/td>\nEksperdid<\/span><\/td>\nKaaslased<\/span><\/td>\nIga\u00fcks v\u00f5ib suunata<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Millised teadmised on v\u00e4\u00e4rtustatud?<\/strong><\/span><\/td>\nEkspertide teadmised<\/span><\/td>\nJagatud arusaamad<\/span><\/td>\nT\u00f5endatud teadmised<\/span><\/td>\nAlusteadmised teemast<\/span><\/td>\nJagatud arusaamad<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Kuidas omandatakse \u00f5pitavat?<\/strong><\/span><\/td>\nVaadatakse, mis t\u00f6\u00f6tab<\/span><\/td>\nTeistega r\u00e4\u00e4kides<\/span><\/td>\n\u00d5pitegevustes osaledes<\/span><\/td>\n\u00d5pitegevustes osaledes<\/span><\/td>\nL\u00e4bi k\u00f5ige, mida tehakse<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Mis iseloomustab ideaalset suunajat?<\/strong><\/span><\/td>\nPraktiline kogemus<\/span><\/td>\nGrupiprotsesside juhtmise oskus<\/span><\/td>\nErialased teadmised<\/span><\/td>\nPedagoogilised teadmised<\/span><\/td>\nTarkus<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Mis h\u00e4irib \u00f5ppimisel?<\/strong><\/span><\/td>\nPikaaegne vaikus<\/span><\/td>\nInimesed, kes r\u00fchmat\u00f6\u00f6s ei osale<\/span><\/td>\nTeadmiste puudumine ja ignorantsus<\/span><\/td>\nKui peab tegutsema ilma meisterlikkuseta<\/span><\/td>\nEnda m\u00f5juv\u00f5imaluste piiratus<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Eelistatud \u00f5pisituatsioon<\/strong><\/span><\/td>\nOrganisatsiooni k\u00fclastus<\/span><\/td>\n\u00dchiste vaadete jagamine<\/span><\/td>\nLoeng<\/span><\/td>\nT\u00f6\u00f6tuba<\/span><\/td>\nPraktilise \u00fclesande lahendamine<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Kellest\/milest s\u00f5ltub areng?<\/strong><\/span><\/td>\nOrganisatsiooni arengusse panustajad<\/span><\/td>\nOma meeskond<\/span><\/td>\nOrganisatsiooni arengusse panustajad<\/span><\/td>\nTreener v\u00f5i mentor<\/span><\/td>\nK\u00f5ik millega oma t\u00f6\u00f6s kokku puututakse<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Kuidas \u00f5ppida t\u00f6\u00f6kohal?<\/strong><\/span><\/td>\nIgap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s on piisavalt v\u00f5imalusi \u00f5ppimiseks<\/span><\/td>\nTuleb otsida v\u00f5imalusi aruteluks teistega<\/span><\/td>\nTuleb lugeda h\u00e4id raamatuid<\/span><\/td>\nTuleb teadlikult harjutada uut tegutsemisviisi<\/span><\/td>\nIgap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s on piisavalt v\u00f5imalusi \u00f5ppimiseks<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Peamine l\u00f5ks<\/strong><\/span><\/td>\nLiiga varane t\u00fcdinemine<\/span><\/td>\nM\u00f5tlemisaja mittev\u00f5tmine<\/span><\/td>\nLiiga pikaaegne t\u00f5e otsimine<\/span><\/td>\nLiiga kauaks reflekteerima j\u00e4\u00e4mine<\/span><\/td>\nLiiga paljude asjade vastu huvi tundmine<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Reageerimine tundmatutele situatsioonidele<\/strong><\/span><\/td>\nK\u00fcsitakse teistelt n\u00f5u<\/span><\/td>\nK\u00fcsitakse teistelt n\u00f5u<\/span><\/td>\nProovitakse teada saada nii palju kui v\u00f5imalik<\/span><\/td>\nOtsitakse viisi harjutamiseks<\/span><\/td>\nAsutakse tegutsema<\/span><\/td>\n<\/tr>\n
    Mis paneb m\u00f5tlema?<\/strong><\/span><\/td>\nEdukad lahendused<\/span><\/td>\nVaadete erinevused<\/span><\/td>\nVajaminev teadmine<\/span><\/td>\nIseenda tegevused<\/span><\/td>\nIseenda tegevused<\/span><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    Nagu tabelist n\u00e4ha, on igal metafooril teatav \u00fclekate m\u00f5ne teisega, samas on 15 dimensiooni vaadates iga \u00f5ppimisviis selgelt \u00fclej\u00e4\u00e4nutest erinev. Koguni 5 dimensiooni on k\u00f5igil metafooridel erinevad, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 10 on \u00fchised korraga kahele metafoorile.<\/p>\n

    Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h2>\n

    K\u00f5ik kirjeldatud viis \u00f5ppimise viisi on rakendatavad s\u00f5ltumata inimeste east. Arvatakse, et \u00f5ppija v\u00f5ib teatud \u00f5ppimise viise eelistada, kuid sageli kasutavad inimesed neid kombineeritult.<\/p>\n

    \u00d5ppimist toetavate tingimustena tuleb kindlasti v\u00e4lja tuua selged kogukonnas jagatud eesm\u00e4rgid, \u00f5ppimist toetav atmosf\u00e4\u00e4r, tugi \u00f5ppimiseks ja loomulikult piisav aeg. Sellest, kuidas \u00f5ppida, saab lugeda t\u00e4psemalt juba j\u00e4rgmisest peat\u00fckist.<\/p>\n

    \n

    Kasutatud kirjandus on lisalugemise lehel.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    \u00c4li Leijen ja Margus Pedaste Mis on \u00fcldse \u00f5ppimine? Kus ja kuidas t\u00e4nap\u00e4eval \u00f5pitakse? Mis on eri \u00f5ppimisviiside sarnasused ja erinevused? \u00d5ppimiseks nimetatakse\u00a0protsessi, mille tulemusel tekivad suhteliselt p\u00fcsivad muutused teadmistes, oskustes ja\/v\u00f5i hoiakutes. \u00d5ppimise tulemused v\u00f5ivad seisneda t\u00e4iesti uue teadmise …<\/p>\n","protected":false},"author":104,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/104"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":372,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/372"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}