Margus Pedaste<\/p>\n\n\n\n
Milleks me \u00fcldse \u00f5pime? Miks me tahame, et lapsed k\u00e4iksid koolis ja \u00f5piksid nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas? Miks peavad ka t\u00e4iskasvanud \u00f5ppima?<\/strong><\/span><\/p>\n\n\n\n Info hulk ja olulisus muutuvad n\u00fc\u00fcdisajal v\u00e4ga kiiresti, seep\u00e4rast peame \u00f5ppima kogu elu. Me ei oska \u00f6elda, milliseid teadmisi on vaja t\u00e4nasel \u00f5pilasel 20 aasta p\u00e4rast. Natuke t\u00e4psemalt v\u00f5ime aimata, milliseid oskusi on vaja. Veelgi selgem on, millised hoiakud on kiiresti muutuvas maailmas asjakohased: moodne \u00fchiskond vajab inimesi, kes on ennastjuhtivad, oludega kohanduvad, keskkonda aktiivselt kujundavad ning motiveeritud tegutsema \u00fcheskoos (sest \u00fche inimese teadmistest v\u00f5i oskustest j\u00e4\u00e4b edukaks tegutsemiseks lihtsalt v\u00e4heks).\u00a0<\/p>\n\n\n\n Et inimene oleks ennastjuhtiv, kohanemisv\u00f5imeline, koost\u00f6ine.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Seega on n\u00fc\u00fcdisajal \u00f5ppimisel kolm suurt sihti:<\/p>\n Elukestva \u00f5ppe olulisust on r\u00f5hutatud erinevates allikates juba pikka aega ning 2014. aastast on see selgelt ka Eesti elukestva \u00f5ppe strateegia eesm\u00e4rgiks.<\/p>\n\n\n\n Erinevalt varasemast vaadeldakse n\u00fc\u00fcdisajal o\u0303ppijatena nii lapsi, noori kui ka ta\u0308iskasvanuid. Vastavalt vajadusele peavad \u00f5ppima k\u00f5ik. Seejuures v\u00f5ivad muidugi olla erinevad \u00f5ppimise eesm\u00e4rgid, n\u00e4iteks \u00f5pib laps esmalt igap\u00e4evaseid toimetusi tegema, koolis omandatakse \u00fcldine teadmiste baas erinevatest valdkondadest ning hiljem keskendutakse enda arendamisele ja t\u00e4iendamisele eelk\u00f5ige oma t\u00f6\u00f6valdkonnas ja muudel huvipakkuvatel teemadel.<\/p>\n\n\n\n Samamoodi v\u00f5ivad varieeruda \u00f5ppimise meetodid ja erinevate osapoolte rollid. Nii peab lapseeast nooruki- ja edasi t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udes suurenema iseseisvalt \u00f5ppimise oskus: j\u00e4rjest v\u00e4heneb \u00f5petaja v\u00f5i juhendaja roll ning suureneb vajadus otsida iseseisvaks \u00f5ppimiseks vajalikke materjale (nt veebip\u00f5hiseid) ja meetodeid (nt vaatlemine teiste kogemuste tundma\u00ad\u00f5ppimiseks, enda tegevuse s\u00fcsteemne reflekteerimine).<\/p>\n\n\n\n Kui veel m\u00f5nda aega tagasi oli t\u00e4iskasvanud \u00f5ppijate seas enamasti levinud koolitustel \u00f5ppimine, siis n\u00fc\u00fcd n\u00e4hakse selle k\u00f5rval olulisel kohal supervisiooni kui s\u00fcsteemset n\u00f5ustamisprotsessi, refleksiooni kui s\u00fcsteemset oma kogemusest \u00f5ppimist ja ka uuringup\u00f5hist l\u00e4henemist. Erinevatel elualadel oma t\u00f6\u00f6st \u00f5ppimiseks sobib h\u00e4sti nt tegevusuuring, mis on erinevate materjalide, oskuste v\u00f5i meetodite arendamiseks kavandatud ts\u00fckliline uuring, kus vahelduvad disainimise, testimise ja arendamise etapid.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Uuemad \u00f5ppimisviisid: supervisioon, refleksioon, uuring.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n \u00d5ppimise eelduseks on aga s\u00f5ltumata viisist arusaam sellest, et on vaja midagi \u00f5ppida \u2013 omandada uusi teadmisi, arendada oskusi v\u00f5i kujundada hoiakuid, mis aitavad soovitud eesm\u00e4rke paremini saavutada. Seet\u00f5ttu on elukestva \u00f5ppe eelduseks avatud ja seoseid loov hoiak, mis on vaadeldav ka omaette sihina, milleni peaks \u00f5ppimine n\u00fc\u00fcdisajal viima.<\/p>\n\n\n\n Avatud hoiak t\u00e4hendab valmisolekut kahelda oma senistes teadmistes ja oskustes v\u00f5i olla kriitiline ka enda hoiakute suhtes. Ajalugu on sageli n\u00e4idanud, et meie teadmised on uute uuringute valguses osutunud valeks v\u00f5i puudulikuks. N\u00e4iteks eelmise sajandi keskpaigas ei osatud kahtlustada suitsetamise kahjulikkust, kuid t\u00e4na teame h\u00e4sti, milliseid ohtlikke tagaj\u00e4rgi (nt hingamisteede v\u00e4hkkasvajaid) see v\u00f5ib p\u00f5hjustada. Samamoodi ei osanud me m\u00f5nek\u00fcmne aasta eest selle teadmise olemasolul t\u00f5husalt v\u00e4hendada noorte huvi suitsetamise vastu ja jagasime teadmisi, millest ei piisanud suitsetajate hulga v\u00e4hendamiseks. Alles hiljem saime aru, et eesm\u00e4rkide saavutamiseks on vaja arendada oskusi sotsiaalse survega toimetulekuks ning kujundada hoiakuid, mis toovad esile vastutuse mitte ainult iseenda vaid ka teiste tervise eest.<\/p>\n\n\n\n \u00d5ppimise kontekstis t\u00e4hendab avatus n\u00fc\u00fcdisajal ka seda, et \u00fcha rohkem \u00f5ppematerjale ja \u00f5ppimisv\u00f5imalusi avatakse vabalt kasutamiseks \u00fcle maailma. Suur osa maailma teaduskirjandusest on t\u00e4na avatud ligip\u00e4\u00e4suga ning j\u00e4rjest enam luuakse suurele \u00f5ppijate hulgale m\u00f5eldud vaba juurdep\u00e4\u00e4suga e-kursusi ehk MOOCe (Massive Open Online Course). Paljud v\u00e4\u00e4rtuslikud materjalid on t\u00e4nu \u00a0internetile lihtsalt k\u00e4ttesaadavad. Seega on t\u00e4na soovijal \u00f5ppimiseks avarad valikuv\u00f5imalused \u2013 sageli piisab veebilehitseja aadressireale huvi\u00adpakkuva k\u00fcsimuse v\u00f5i sellega seotud m\u00e4rks\u00f5nade tr\u00fckkimisest. T\u00f5si, infotulv suurendab vajadust selliste oskuste j\u00e4rele nagu tohutust materjalihulgast kiiresti vajaliku leidmine ja teabe usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamine.<\/p>\n\n\n\n Avatus \u00f5ppimisele ja avatud \u00f5ppimisv\u00f5imalused.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n V\u00e4ga oluline on n\u00fc\u00fcdisajal avatud teaduse m\u00f5iste, mis l\u00e4bib Euroopa Komisjoni paljusid programme. Selle kohaselt oodatakse, et teadlased kaasavad uute avastuste tegemisse, aga ka \u00fchiskonnale oluliste probleemide m\u00e4\u00e4ratlemisse inimesi erinevatelt elualadelt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Ka \u00f5petajatelt oodatakse t\u00e4na mitte ainult planeeritud \u00f5ppekava j\u00e4rgimist, vaid \u00f5ppijatega arvestamist, valmidust kohandada \u00f5ppe sisu ja eesm\u00e4rke vastavalt \u00f5ppijate eelteadmistele, v\u00f5imetele, edasij\u00f5udmisele, aga ka \u00fchiskonnas hetkel aktuaalsetele probleemidele. Samuti teame, et \u00fcha rohkem \u00f5ppimist toimub mitteformaalselt v\u00f5i informaalselt \u2013 sageli spetsiaalselt kavandamata, igap\u00e4evastes situatsi\u00adoonides, ilma formaalse \u00f5petaja ja \u00f5ppekava suunamiseta. Seega peame ise olema \u00f5ppijatena uutele ideedele avatud, aga avatud peavad olema ka \u00f5petajad, kuna \u00f5pilase ja \u00f5petaja teadmiste ja oskuste tase ei pruugi mitmes valdkonnas enam olla oluliselt erinev.<\/p>\n\n\n\n Palju \u00f5pitakse ka mitteformaalselt.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Kuna inimkonna teadmiste maht kasvab j\u00e4rjest kiiremini, on selge, et ei ole v\u00f5imalik \u00e4ra \u00f5ppida k\u00f5ike, mida \u00fchel v\u00f5i teisel elualal edukalt tegutsemisks vaja l\u00e4heb. Seet\u00f5ttu r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha sagedamini laiemast teadmiste ja oskuste baasist, mis on vajalik erinevate teadmiste ja oskustega inimeste omavaheliseks koost\u00f6\u00f6ks. Laiap\u00f5hjalised baasteadmised saavutatakse n\u00fc\u00fcdisajal enamasti erinevate ainevaldkondade l\u00f5imimisega. N\u00e4iteks kasutatakse probleemip\u00f5hist l\u00e4henemist: keskkonnaprobleemi lahendamiseks on vaja teadmisi loodus\u00adteadustest, suhtlemisoskusi sotsiaalteadustest ja kultuurip\u00e4devust humanitaar\u00adteadustest. Iga\u00fcks ei saa k\u00f5iges tugev olla, aga just laiad baasteadmised v\u00f5imaldavad koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n Baasteadmiste k\u00f5rval peetakse n\u00fc\u00fcdisajal siiski oluliseks ka seda, et iga inimene arendaks ennast mingis kitsamas valdkonnas s\u00fcgavuti. Sellist kompetentsimudelit nimetatakse T-mudeliks \u2013 T r\u00f5htne katus n\u00e4itab, et inimesel on baasteadmised erinevates valdkondades; p\u00fcstjoon n\u00e4itab, et mingis valdkonnas on ka s\u00fcgavamad teadmised ja enam arenenud oskused.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kompetentside T-mudel: lai baas ja kitsam s\u00fcvenemine<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n J\u00e4rgnevates peat\u00fckkides vaadeldakse l\u00e4hemalt, millised teadmised ja oskused v\u00f5iksid olla vajalikud elukestvate avatud hoiakutega koost\u00f6iste seoseid h\u00e4sti loovate \u00f5ppijate arengu toetamiseks.<\/p>\n\n\n\n Kasutatud kirjandus on lisalugemise lehel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Margus Pedaste Milleks me \u00fcldse \u00f5pime? Miks me tahame, et lapsed k\u00e4iksid koolis ja \u00f5piksid nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas? Miks peavad ka t\u00e4iskasvanud \u00f5ppima? Info hulk ja olulisus muutuvad n\u00fc\u00fcdisajal v\u00e4ga kiiresti, seep\u00e4rast peame \u00f5ppima kogu elu. Me …<\/p>\n","protected":false},"author":104,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/104"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":324,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/324"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/opikasitus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n \n
Elukestev \u00f5ppimine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
Avatud ja seoseid loov hoiak<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
Teadmiste ja oskuste baas<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
\n\n\n\n