III.2. Õppekoormus


III.2. Õppekoormus

39. Üliõpilane osaleb õppetöös täis- või osakoormusega.

39.1. Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava täitmise nominaalmahust vähemalt 75%. Kursusesüsteemi alusel
õppides täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kursuse kohustuslike õppeainete mahust 100%.

39.2. Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava täitmise nominaalmahust vähemalt 50%, kuid vähem kui 75%.

40. Õppekava täitmist õppekoormusega ettenähtud mahus hinnatakse valdkonnas üliõpilase ühe nominaalse õppeaasta (kahe õpitud semestri) möödumisel üliõpilase immatrikuleerimisest või viimasest üleviimisest. Aluseks võetakse semestri algusele eelneva päeva seis. Üliõpilane arvatakse semestri alguse kuupäevast sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks. Kui kursusesüsteemis õppiva üliõpilase kordushindamise tähtaega on punkti 53 kohaselt pikendatud, hinnatakse õppekava täitmist pärast nimetatud tähtaja möödumist. Koormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmisel, sealhulgas VÕTA-ga läbitud õppeainete maht ainepunktides.

41. Ainesüsteemi alusel täiskoormusega õppides tuleb üliõpilasel teise semestri alguseks täita õppekava vähemalt 15 EAP mahus. Väliskõrgkooli õppijaks arvatud üliõpilane peab minimaalse mahu täitma punktis 125 kehtestatud tähtajaks.

42. Ainesüsteemi alusel õppiv üliõpilane arvatakse oma õppekava järgmise aasta üliõpilaseks

42.1. täiskoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähemalt 75% selle õppekava järgi, mille alusel ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluvast nominaalmahust;

42.2. osakoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50% selle õppekava järgi, mille alusel ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluvast nominaalmahust.

43. Kursusesüsteemi alusel õppiv üliõpilane arvatakse sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks tingimusel, et eelmise kursuse kohustuslikest õppeainetest on läbitud 100%.