{"id":9,"date":"2024-04-04T05:05:15","date_gmt":"2024-04-04T05:05:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/22-riigipoolne-juhtimine\/"},"modified":"2024-04-30T09:54:47","modified_gmt":"2024-04-30T06:54:47","slug":"22-riigipoolne-juhtimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/22-riigipoolne-juhtimine\/","title":{"rendered":"2.2. Juhtimine ja vastutuse jaotus"},"content":{"rendered":"

Vastutuse jaotus ning peamised osapooled noortevaldkonna juhtimises ja korralduses<\/h2>\n

Eesti noortevaldkonna kujunemise \u00fcks kaalukamaid otsuseid oli 1999. aastal vastuv\u00f5etud noorsoot\u00f6\u00f6 seaduse rakenduss\u00e4te, millega muudeti kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja omavalitsuste \u00fclesannete hulka lisati noorsoot\u00f6\u00f6 (vt ka osa 2.1.). See otsus t\u00f5i kaasa selge vastutuse jaotuse noortevaldkonna juhtimises, kus seaduste ja strateegiliste plaanide (ning nende plaanidega seotud riigieelarve) kavandamine sai Haridus- ja Teadusministeeriumi vastustuseks ning teenuste-tegevuste praktiline korraldus kohalike omavalitsuste vastutuseks.<\/p>\n

\"Vastutuse<\/p>\n

Tabel 1. Vastutuse jaotus noortevaldkonnas.<\/p>\n

Eel\u00f6eldu kirjeldab vastutuse jaotust avalikus sektoris, kuid ei tohi unustada, et lisaks avalikule sektorile on noortevaldkonna kujunemises olulist rolli omanud kolmas sektor ja 2022. aasta seisuga kasvavalt ka erasektor.<\/p>\n

\"Peamised<\/p>\n

Tabel 2. Noortevaldkonna peamised osapooled sektorite l\u00f5ikes.<\/p>\n

Noortevaldkonna juhtimine riigivalitsemises<\/h2>\n

Riigivalitsemise korralduses on noortevalkonnas mitmeid olulisi osapooli (joonis 1). Selline juhtimisskeem on olnud valdkonnas stabiilne ja sai paika koos noorsoot\u00f6\u00f6 seaduse heakskiitmisega 1999. aastal. Aastate jooksul on juhtimise osapoolte \u00fclesanded muutunud ja t\u00e4ienenud, sh on kadunud maavalitsused, erinevate ministeeriumide roll on muutunud, lisandunud on valdkonna arengusse panustavaid osapooli jmt. \u00dcldiselt v\u00f5ib aga hinnata, et riigivalitsemises on noortevaldkonna juhtimine olnud stabiilne ja selge.<\/p>\n

\"Noortevaldkonna<\/p>\n

Joonis 1 .Noortevaldkonna juhtimine riigivalitsemises.<\/p>\n

Seadusandlik v\u00f5im on parlamendil \u2013 Riigikogul, kus noortevaldkonnaga seotud eeln\u00f5ude menetlemine k\u00e4ib \u00fcldjuhul kultuurikomisjoni juhtimisel \u2013 nagu ka haridusvaldkonna eeln\u00f5ude puhul. Riigikogu kultuurikomisjonil on sageli oluline roll kolmanda sektori kaasamisel ja katus\u00fchingute arvamuste\u00a0 kuuldavaks tegemisel.<\/p>\n

Kuigi Vabariigi Valitsuse seadus m\u00e4\u00e4ratleb noortepoliitika ja noorsoot\u00f6\u00f6 Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse, on noortevaldkonnaga seotud mitmed ministeeriumid ja nende vastutada olevad valdkonnad \u2013 nt tervise- ja t\u00f6\u00f6turupoliitika, kultuuripoliitika, lastekaitse, perepoliitika, kuritegude ennetamine, siseturvalisus jpm.<\/p>\n

Eraldi tasub esile t\u00f5sta Riigikantselei rolli noortevaldkonna juhtimises. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus. Riigikantselei toetab Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel, aga koordineerib ka kogu riigivalitsemist vastutades nt \u00fcleriigilise strateegia \u201eEesti 2035\u201c elluviimise eest. Noorte kaasamine riigivalitsemisesse on Eestis olnud oluline, kuid lisaks haridus- ja teadusministeeriumile on sellele t\u00f6\u00f6le \u00f5la alla pannud ka Riigikantselei just \u201eEesti 2035\u201c planeerimisel ja koordineerimisel.<\/p>\n

Noortevaldkonna juhtimine Haridus- ja Teadusministeeriumis<\/h2>\n

Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) on noortevaldkonna juhtimine olnud korraldatud suhteliselt stabiilselt. Noorsoot\u00f6\u00f6 ja huvihariduse osakond oli \u00fcksus, kus loodi kaasaegse noorsoot\u00f6\u00f6 korralduse alused, sh noorsoot\u00f6\u00f6 seaduse eeln\u00f5u. Noorsoot\u00f6\u00f6 seaduse vastuv\u00f5tmise j\u00e4rgselt sai noortevaldkonna juhtimine noortetalituse vastutuseks, talitus ise oli poliitikaosakonna koosseisus nagu k\u00f5ik muud ministeeriumi vastutusalasse kuulunud valdkondlikud poliitikad. Struktuurimuudatuste k\u00e4igus loodi poliitikaosakonnast erinevate valdkonnapoliitikate eest vastutavad osakonnad ja nii tekkis ka noorteosakond, mille p\u00f5hjal loodi 2021. aastal noorte- ja andepoliitika osakond. Taasiseseisvunud Eestis on olnud 5 noortevaldkonna eest vastutava HTM struktuuri\u00fcksuse juhti: Toivo Sikk, Piret Talur, Anne Kivim\u00e4e, Reelika Ojakivi, Riin Tamm.<\/p>\n

\"Noorteosakonna<\/p>\n

Foto: ENTK erakogu. Noorteosakonna juhatajad Noorsoot\u00f6\u00f6 VI Foorumil 2018.<\/p>\n

HTM hallatava asutusena tegutses alates 1999. aastast Eesti Noorsoot\u00f6\u00f6 Keskus, mis \u00fchendati riigireformi raames Haridus- ja Noorteametiga 2020. aastal. (vt ka osa 2.4.).<\/p>\n

\"T\u00f5nism\u00e4gi<\/p>\n

Foto: ENTK erakogu. Alates 8. oktoobrist 2012. aastal tegutses ENTK koos HTM Tallinna esindusega aadressil T\u00f5nism\u00e4gi 11.<\/p>\n

\"T\u00f5nism\u00e4gi<\/p>\n

Foto: ENTK erakogu. Alates 23. septembrist 2019 tegutses ENTK koos HTM Tallinna esindusega aadressil T\u00f5nism\u00e4gi 5a.<\/p>\n

\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vastutuse jaotus ning peamised osapooled noortevaldkonna juhtimises ja korralduses Eesti noortevaldkonna kujunemise \u00fcks kaalukamaid otsuseid oli 1999. aastal vastuv\u00f5etud noorsoot\u00f6\u00f6 seaduse rakenduss\u00e4te, millega muudeti kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja omavalitsuste \u00fclesannete hulka lisati noorsoot\u00f6\u00f6 (vt ka osa 2.1.). See otsus …<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":211,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}