{"id":43,"date":"2024-04-04T05:05:18","date_gmt":"2024-04-04T05:05:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/45-koolitussusteem\/"},"modified":"2024-04-30T10:12:39","modified_gmt":"2024-04-30T07:12:39","slug":"45-koolitussusteem","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/45-koolitussusteem\/","title":{"rendered":"4.5. Koolituss\u00fcsteem"},"content":{"rendered":"

Noorsoot\u00f6\u00f6 arendamisel on oluline roll noorsoot\u00f6\u00f6tajate erialasel tasemeharidusel ja t\u00e4iendkoolitustel. Erialane haridus toetab noorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteeti ja noortega t\u00f6\u00f6tavate spetsialistide professionaalsust. Noortevaldkond annab t\u00f6\u00f6d paljudele inimestele. Vastavalt noorteseire andmetele tegutses Eestis 2021. aastal 787 huvikooli, milles \u00f5ppis 88 442 \u00f5ppurit ja 299 noortekeskust (Statistikaamet). Noorsoot\u00f6\u00f6d korraldavad kasvavalt ka \u00fcldharidus- ja kutsekoolid ning kultuuriasutused. Lisaks pakutakse \u00fcha rohkem t\u00f6\u00f6kohti noorte\u00fchingutes, noortelaagrites ja malevates ning kohalikes omavalitsustes, riigi- ja sihtasutustes, mis noortevaldkonna teenuseid korraldavad ja koordineerivad. Aasta-aastalt kasvab ka erasektoris tegutsevate noorsoot\u00f6\u00f6 korraldajate osakaal. Kokku v\u00f5ib hinnata t\u00f6\u00f6kohtade arvu noortevaldkonnas \u00fcle 9 000 (Haridus- ja Teadusministeerium, 2022). Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 2010. aastal k\u00e4ivitatud tegevused noorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteedi hindamiseks ja arendamiseks, on toonud kaasa t\u00f6\u00f6andjate ning noorsoot\u00f6\u00f6 korraldajate suurema t\u00e4helepanu t\u00f6\u00f6tajaskonna kutseoskustele ja koolitamisele ning noorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteedile tervikuna. Noored kui spetsiifilist t\u00e4helepanu vajav sihtgrupp on t\u00f5usnud varasemast enam \u00fchiskonnas esile (nt laste ja noortekultuuriaasta, valimisea langetamine, koroonakriis, noorte vaimne tervis, s\u00f5da Ukrainas jt) ning mitmesuguste teenuste arendamine (mh avalikud infoteenused, erasektori \u00e4riteenused) suurendab vajadust spetsialistide j\u00e4rele, kes tunnevad noori ning oskavad noortega t\u00f6\u00f6tada.<\/span><\/p>\n

Euroopas on v\u00e4he riike, mille k\u00f5rghariduss\u00fcsteemis pakutakse erialast haridust eraldi noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekava alusel (Panagides jt., 2018). Enamikes riikides on v\u00f5imalik omandada bakalaureuse- v\u00f5i magistrikraadi noorsoot\u00f6\u00f6ga sarnastel erialadel nagu sotsiaalt\u00f6\u00f6, pedagoogika, haridus ja \u00f5petamine, kogukonnat\u00f6\u00f6, sport ja vaba aeg. Noorsoot\u00f6\u00f6 taseme\u00f5ppe on Euroopas v\u00f5imalik jagada kaheks suunaks: a) noorsoot\u00f6\u00f6 kui sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja sotsiaalpedagoogika lahutamatu osa, mille sihtr\u00fchm on enamasti haavatavad ja marginaliseeritud noored, v\u00f5i b) noorsoot\u00f6\u00f6 kui vaba aja veetmise ja \u00fcrituste korraldamine. Vaatamata noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5petamise erinevatele alustele, peaks noorsoot\u00f6\u00f6ta \u00f5ppekava olema suunatud noorsoot\u00f6\u00f6tajate p\u00f5hip\u00e4devuste arendamisele, mis toetavad noorsoot\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rke ja noorsoot\u00f6\u00f6taja rolli (Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017e, 2019). Noorsoot\u00f6\u00f6tajate koolitused l\u00e4htuvad \u00fchiskonna erinevatest vajadustest, varieerudes vastavalt iga piirkonna prioriteetidele ja arvestavad noorte kohalike, riiklike ja globaalsete probleemidega. Kiilakoski j\u00e4rgi peaksid noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekavad olema kohandatavad ka viie olulise suundumusega: tehnoloogia ja digitaliseerimine, meedia ja teave, keskkonnakriis, majanduslik ebav\u00f5rdsus, ebakindlus ja identiteet (Kiilakoski, 2015). Euroopa Liidu liikmesriikide anal\u00fc\u00fcsi \u201eMapping the educational and career paths of youth workers\u201c (Donovan jt., 2017) j\u00e4rgi on Eesti \u00fcks v\u00e4heseid noorosoot\u00f6\u00f6 valdkonna koolitusi pakkuvaid riike. K\u00f6tsi v\u00e4idab, et noorsoot\u00f6\u00f6 on Eestis \u00fchiskondlikult aktsepteeritud professioon, mis liigitub Eesti kontekstis ajalooliselt, poliitiliselt ja akadeemiliselt pigem haridusvaldkonda (K\u00f6tsi, 2019). Tartu, Pilve ja Kaasik (2015) v\u00e4idavad, et eesti noorsoot\u00f6\u00f6tajate taseme\u00f5ppe annab tugevat erialast ettevalmistust.<\/span><\/p>\n

Noorsoot\u00f6\u00f6 eriala on v\u00f5imalik Eestis \u00f5ppida Tallinna \u00dclikoolis, Tartu \u00dclikooli Viljandi kultuuriakadeemias ja Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017eis.<\/span><\/p>\n

Esimene noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekava avati taasiseseisvunud Eestis 1992. aastal Tallinna Pedagoogikakoolis. Alates 1995. aastast kandis kool nime Tallinna Pedagoogiline Seminar. Esialgu toimus noorsoot\u00f6\u00f6tajate \u00f5pe keskerihariduse \u00f5ppekava alusel ja kestis kaks aastat. 1999. aastal algas vastuv\u00f5tt juba kutsek\u00f5rghariduse tasemel kolmeaastastele noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekavale ning 2003. aastal l\u00f5petasid esimesed rakendusk\u00f5rgharidusega noorsoot\u00f6\u00f6tajad. 2012 liitus Tallinna Pedagoogiline Seminar Tallinna \u00dclikooliga ja sai uueks nimeks Tallinna \u00dclikooli Pedagoogiline Seminar. (Taru jt., 2015) Seoses 2015. aastal toimunud Tallinna \u00dclikooli struktuurireformiga, liideti Pedagoogiline Seminar haridusteaduste instituudiga ja l\u00f5petas iseseisva struktuuri\u00fcksusena tegevuse. Alates 2015. \u00f5ppeaastast on Tallinna \u00dclikoolis v\u00f5imalik noorsoot\u00f6\u00f6d \u00f5ppida noorsoot\u00f6\u00f6 korralduse magistri\u00f5ppekava alusel. Magistri\u00f5pe pakub integreeritud l\u00e4henemist sotsiaal- ja haridusteaduste kontekstis elukestva- ja mitteformaal\u00f5ppe suunal. Tegemist on ainulaadse \u00f5ppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. (Tallinna \u00dclikooli)<\/span><\/p>\n

1995. aastal avati Viljandi kultuurikolled\u017eis \u00f5ppekava laste ja noorte huvijuht, eesm\u00e4rgiga valmistada ette kultuurihariduse keskkonnas toime tulevaid huvijuhte-noorsoot\u00f6\u00f6tajaid. Alates 2003. aastast kandis kool nime Viljandi kultuuriakadeemia ja alates 2003. aastat, kui allkirjastati \u00fchinemisleping, Tartu \u00dclikooli Viljandi kultuuriakadeemia. Suures osas on kultuuriakadeemias noorsoot\u00f6\u00f6-alase \u00f5ppe suunitlus j\u00e4\u00e4nud samaks, keskendudes peamiselt huvijuhi t\u00f6\u00f6le koolis. Samas on \u00f5ppekava ning k\u00f5rvalerialade fookuseid mitmel korral uuendatud ja nii on Viljandis olnud v\u00f5imalik \u00f5ppida veel muukeelsete koolide laste ja noorte huvijuhi (vene emakeelega \u00f5ppijatele), huvijuht-loovtegevuse juhendaja, huvijuht-loovtegevuse \u00f5petaja, huvijuht multikultuurses keskkonnas (2010. aastal \u00fchendati huvijuht-loovtegevuse \u00f5petaja \u00f5ppekavaga) \u00f5ppekavadel. 2020. aastal avati kultuuriakadeemias uus rakendusk\u00f5rghariduse \u00f5ppekava kogukonnaharidus ja huvitegevus, nominaalajaga 4. aastat. (Salum\u00e4e, 2011; Taru jt., 2015)<\/span><\/p>\n

Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017eis avati noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekava 2004. aastal. Kuni 2014. aastani oli \u00f5ppekava 4-aastane ja selle raames pakuti sotsiaalpedagoogi v\u00f5i kohaliku omavalitsuse korralduse lisaerialasid. Alates 2014. aastast toimus noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5pe rakendusk\u00f5rghariduse \u00f5ppekava alusel, kestusega 3,5 aastat. Viimase viieteistk\u00fcmne aastaga on noortevaldkonnas aset leidnud suured muudatused \u2013 eelk\u00f5ige noortele suunatud teenuste arvu kasv ja individualiseerimine, nii era- kui avalikus sektoris; vajadus arvestada t\u00f6\u00f6s noortega digi\u00fchiskonna v\u00e4ljakutseid ning kasvav vajadus teadusp\u00f5histe sekkumiste ning m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rele noorsoot\u00f6\u00f6s. Tulenevalt muutustest valdkonnas, v\u00e4ljakutsest vastata \u00f5ppijate arenevatele vajadustele, eesm\u00e4rgist suurendada ainete ja valdkondade \u00fclest koost\u00f6\u00f6d ning soovist arendada v\u00e4lja t\u00f5hus \u00f5ppekorraldus, algatati T\u00dc Narva kolled\u017eis 2016\/17. \u00f5ppeaastal noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekava arendamise protsess. Mainitud arengud n\u00f5udsid \u00f5ppe sisu kaasajastamist ja suurte muudatuste tegemist, mille tulemusena on alates 2019\/2020 avatud uus bakalaureuse\u00f5ppe 3. aastane noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekava. Vajadus bakalaureuseastme \u00f5ppekava j\u00e4rele tuli asjaolust, et igas eluvaldkonnas r\u00f5hutatav teadusp\u00f5hisus peaks j\u00f5udma ka noorsoot\u00f6\u00f6 poliitikakujundamisesse ja igap\u00e4evapraktikatesse. Interdistsiplinaarne \u00fchiskonna m\u00f5testamine j\u00e4i suuresti praktilise suunitlusega noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekavas liiga v\u00e4heseks ning ka \u00f5ppe-arendustegevus oli suures osas praktilise fookusega ega h\u00f5lmanud nn suurt pilti. Bakalaureuseastme \u00f5ppe puhul keskendutakse senisest rohkem just interdistsiplinaarsete teadmiste ja l\u00e4henemiste, aga ka anal\u00fc\u00fctiliste ning s\u00fcsteemip\u00f5histe l\u00e4henemiste ja oskuste arendamisele \u00f5ppijates.<\/span><\/p>\n

T\u00e4naseks on Eestis v\u00f5imalik noorsoot\u00f6\u00f6 eriala omandada rakendusk\u00f5rghariduse-, bakalaureuse- ja magistri\u00f5ppe \u00f5ppekavade alusel (vt ka Eesti k\u00f5rghariduss\u00fcsteemi kirjeldus: K\u00f5rgharidus | Haridus- ja Teadusministeerium (hm.ee)<\/span><\/a>). K\u00f5ik Eestis kehtivad noorsoot\u00f6\u00f6 eriala \u00f5ppekavad vastavad noorsoot\u00f6\u00f6taja kutsestandarditele ja nende l\u00f5petajad saavad koos diplomiga vastava taseme t\u00e4htajatu noorsoot\u00f6\u00f6taja kutse. P\u00f5hjalikumalt on noorsoot\u00f6\u00f6taja kutses\u00fcsteemist v\u00f5imalik lugeda alapeat\u00fckis 4.3. ja 4.4.<\/span><\/p>\n

Eesti \u00fclikoolides v\u00e4heneb \u00f5pilaste arv iga aastal. See on peamiselt seotud demograafiaga, kuid \u00f5ppijate huvi noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppe vastu on p\u00fcsivalt suur. Noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekavade \u00f5ppekeeleks on eesti keel, kuid nende vastu on ka suur huvi v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilastel. Noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekava \u00fcli\u00f5pilase profiil on 20-24 aastane naine, kes t\u00f6\u00f6tab valdkonnas alates teisest kursusest, kuid viimastel aastatel on m\u00e4rgatavalt kasvanud ka meeste osakaal. T\u00e4nap\u00e4eva noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppes l\u00e4htutakse sotsiaal- ja kasvatusteaduste teooriatel, \u00f5ppe on ajakohane ning arvestab tulevikutrende (Tartu \u00dclikooli Narva kolled\u017e, 2019). Vastavalt OSKA uuringule \u201eTulevikuvaade t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus\u201c (SA Kutsekoda, 2018) on digioskused noorsoot\u00f6\u00f6 tulevikutrende arvestades \u00fcks noorsoot\u00f6\u00f6taja v\u00f5tmeoskustest. Noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppes arvestatakse nutika noorsoot\u00f6\u00f6 kontseptsiooniga (Eesti Noorsoot\u00f6\u00f6 Keskus, 2017) ja Euroopa Komisjoni DIGCOMP raamistikuga (European Commission). Nendele eesm\u00e4rkidele vastamiseks on T\u00dc Narva kolled\u017ei noorsoot\u00f6\u00f6 \u00f5ppekavas loodud kohustuslik moodul noored digi\u00fchiskonnas.<\/span><\/p>\n

Paralleelselt tasemeharidusega alustati 90nendatel Haridusministeeriumi, Eesti Noorsoo Algatuskeskuse (alates 1999 Eesti Noorsoot\u00f6\u00f6 Keskus) ja programmi \u201eEuroopa noored\u201c Eesti b\u00fcroo juhtimisel ka noorsoot\u00f6\u00f6alase t\u00e4iendkoolituste arendamist. Esialgu korraldasid koolitusi peamiselt noorsoot\u00f6\u00f6 eriala \u00f5petavad \u00fclikoolid, kuid hiljem liitusid ka noorsoot\u00f6\u00f6 \u00fchingud ja organisatsioonid, vabakutselised koolitajad ning koolitusfirmad. Noorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteedi arengule Eestis on olulise t\u00f5uke andnud ka aasta-aastalt s\u00fcsteemsemaks arendatud t\u00e4iendkoolituste pakkumine (eelk\u00f5ige l\u00e4bi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt k\u00e4ivitatud ESF programmide \u201eNoorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteedi arendamine\u201c 2008-2013 ja \u201eNoorsoot\u00f6\u00f6tajate koolituse arendamine\u201c 2015-2020), sihtasutuse Archimedes noorteagentuuri eestvedamisel (vt Joonis 1).<\/span><\/p>\n

Noorsoot\u00f6\u00f6tajate koolituste arendamine:<\/span><\/p>\n

\"Koolituste<\/p>\n

Joonis 1. Koostatud ESF programmides 2008-2013 ja 2015-2020 kavandatud tegevuste p\u00f5hjal.<\/span><\/p>\n

Noorsoot\u00f6\u00f6 professionaliseerumine peegeldub ka noortevaldkonna riiklikes strateegilistes dokumentides. Alates 2000. aastast on valdkonnas kehtestatud nelja (2002-2004, 2006-2013, 2014-2020, 2021-2035) strateegilise arengukava prioriteetides m\u00e4rgatav t\u00e4helepanu nihkumine valdkonna sisulise defineerimise ja struktuuride arengu eesm\u00e4rkidelt, noorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteedi ja m\u00f5ju eesm\u00e4rkidele (Kivim\u00e4e jt., 2019). 2013. aastal tellis SA Archimedese Euroopa Noored Eesti b\u00fcroo noortevaldkonna koolituss\u00fcsteemi eestvedajana anal\u00fc\u00fcsi Eesti noortevaldkonna koolituspoliitikast (Cumulus Consulting O\u00dc, 2018) (vt Joonis 2). Lisaks koolituspoliitika kirjeldusele noortevaldkonnas arendas SA Archimedese Euroopa Noored Eesti b\u00fcroo (alates 2021. aastast Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri noorteprogrammide keskus, mis kuulub Haridus- ja Noorteameti koosseisu) v\u00e4lja ka dokumendi \u201eNoortevaldkonna koolituste mitteformaalse \u00f5ppe l\u00e4htekohad\u201c (SA Archimedes, 2012), mis on oluline tasemehariduse k\u00f5rval pakutavate koolituste kvaliteedi arendamisel (Kivim\u00e4e jt., 2019).<\/span><\/p>\n

Noortevaldkonna koolituspoliitika:<\/span><\/p>\n

\"Koolituspoliitika<\/p>\n

Joonis 2. Noortevaldkonna koolituspoliitika. Allikas: Cumulus Consulting O\u00dc, 2018<\/span><\/p>\n

OSKA uuringus \u201eTulevikuvaade t\u00f6\u00f6j\u00f5u- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus\u201c (2018) on noorsoot\u00f6\u00f6 hariduses, sh koolituses j\u00e4rgmised kitsaskohad:<\/span><\/p>\n