Eesti otsekoost\u00f6\u00f6 noortevaldkonnas toimub erinevate riikidega erinevatel alustel ja needki on ajas muutunud. N\u00e4iteks Soomega toimis aastaid koost\u00f6\u00f6 nii, et igal aastal saadi kokku ja s\u00f5lmiti koost\u00f6\u00f6protokoll. Kuna EL ja EN raamistikes tihenes koost\u00f6\u00f6 veelgi, otsustati \u00fchel hetkel ametlikust protokollist loobuda, kuid koost\u00f6\u00f6 on j\u00e4tkuvalt tihe, kui mitte tihedamgi kui varasemalt.<\/p>\n
Soome ongi olnud \u00fcks olulisemaid riike, kellega koost\u00f6\u00f6 on Eesti noortevaldkonna kujunemist vahetult m\u00f5jutanud. Soome on aidanud ka arendada Eesti noortevaldkonna infrastruktuuri Kloogaranna Noortelaagri kaasrahastajana, olnud partneriks mitme teema arendamisel (noorsoo-uuringud, koolitusvaldkond, laagrid, teavitamine- ja n\u00f5ustamine jpm) ning heaks partneriks ka Eesti tegutsemisel Euroopa Liidus ja Euroopa N\u00f5ukogus. Soome noorteosakonna pikaajaline juht Olli Saarela p\u00e4lvis 2006. aastal oma panuse eest Maarjamaa risti IV klassi teenetem\u00e4rgi.<\/p>\n
Lisalugemist Eesti-Soome noortevaldkonna-alasest koost\u00f6\u00f6st: Heikkinen, M. (2007) L\u00e4ht\u00f6 ja Loitso \u2013 tundeline teekond. Eesti ja Soome noorsookoost\u00f6\u00f6. https:\/\/julkaisut.valtioneuvosto.fi\/bitstream\/handle\/10024\/79514\/opm4.pdf?sequence=1<\/span><\/a><\/p>\n Esile v\u00f5ib lisaks tuua ka koost\u00f6\u00f6d Belgia Flaami kogukonnaga, kuna lisaks flaami kogemusele, aitas see koost\u00f6\u00f6 kokku saada ka L\u00e4ti ja Leedu kolleegidega, kuna koost\u00f6\u00f6 lepped olid neljapoolsed: kolm Balti riiki ja Flaami kogukond. Hea koost\u00f6\u00f6 toimis samuti Saksa Liiduvabariigiga, mille raames saadi mh inspiratsiooni ka noorsoot\u00f6\u00f6 seaduse tegemisel. Nii nagu Soomega, toimub ka teiste EL liikmesriikidega koost\u00f6\u00f6 Euroopa Liidu raamistikus ja tihedad kokkusaamised ametnike vahel\u00a0 on muutnud kahe-v\u00f5i mitmepoolsed lepped kohati ebavajalikuks ilma koost\u00f6\u00f6d kahjustamata.<\/p>\n