{"id":25,"date":"2024-04-04T05:05:16","date_gmt":"2024-04-04T05:05:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/53-el\/"},"modified":"2024-04-30T10:17:36","modified_gmt":"2024-04-30T07:17:36","slug":"53-el","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/53-el\/","title":{"rendered":"5.3. \u00dcRO ja OECD"},"content":{"rendered":"

M\u00f5ju noortepoliitika kujunemisele \u00dcRO ja OECD raamistikes<\/h2>\n

\u00dcRO \u2013 \u00dchinenud Rahvaste Organisatsioon<\/h2>\n

\u00dcRO raamistikus on kaalukamaks m\u00f5juteguriks noortevaldkonna arengule Eestis olnud \u00dcRO Laste \u00f5iguste konventsioon<\/span><\/a>, millega Eesti Vabariik \u00fchines 1991. aastal. Kuigi laste ja perede poliitika on Sotsiaalministeeriumi vastutusalas, on konventsiooni p\u00f5him\u00f5tted olnud oluliseks aluseks mitmetele noortevaldkonnaga oluliselt seotud teemadele nagu nt \u00f5iguste eestkoste, sh \u00f5igus osalusele ja vabale ajale, lastekaitse, alaealiste kohtlemine \u00f5iguss\u00fcsteemis jpm. https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/24016<\/span><\/a><\/p>\n

\u00dcRO noordelegaatide programmis<\/span><\/a> on Eesti noored osalenud 2018. aastast ja selle tegevussuuna n\u00e4htavus on aasta-aastalt kasvanud, mh V\u00e4lisministeeriumi toel. \u00dchtlasi osalesid noordelegaadid ka \u00dcRO tulevikuvisiooni \u201eOur common agenda<\/span><\/a>\u201c koostamisel, mis kiideti heaks 2021. \u00dcRO noortevaldkonna strateegiaks on aastani 2030 \u201eYouth 2030<\/span><\/a>\u201c. \u00dcRO peasekret\u00e4ri juures on loodud ka eraldi noorte erisaadiku institutsioon, mille eesm\u00e4rgiks on noorte ja nendega seotud teemade esiplaanile t\u00f5stmine (vt https:\/\/www.un.org\/youthenvoy\/<\/span><\/a>).<\/p>\n

Strateegilise planeerimise tasandil sai Eesti noortevaldkonna kujunemine tuge 2007. aastal \u00dcRO raamistikus tegutseva agentuuri UNFPA (Unated Nations Populations Fund) noortepoliitikate \u00fclevaadete koostamise protsessist Kesk-Aasias ja Euroopas. Nimelt otsustati koostada ka \u00fclevaade Eesti noortepoliitikast<\/a>. Raportis hinnati Eesti noortepoliitika ja noorsoot\u00f6\u00f6 olukorda k\u00f5rgelt ja selline rahvusvaheliste ekspertide hinnang oli oluliseks toeks valdkonna arendamisel (vt ka \u00fcldine koondraport: https:\/\/www.frankly-speaking.org\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/UNFPA-CountonYouth2112rev-11.pdf<\/span><\/a>).<\/p>\n

OECD \u2013 Organisation of Economic Co-operation and Development (e.k. Majanduskoost\u00f6\u00f6 ja Arengu Organisatsioon)<\/h2>\n

OECD raamistikus v\u00f5ib esile t\u00f5sta kaht olulist m\u00f5jusuunda: noortevaldkonna strateegiline areng Eesti riigivalitsemise arengu raames\u00a0 ja noortepoliitika-alase tegevuse hoogustumine 2018+.<\/p>\n

\"OECDStrateegilise planeerimise korrastamise ning riigivalitsemise edendamise protsessis otsustas Eesti kasutada OECD v\u00f5imaldatud meedet liikmesriikidele, mis on suunatud riigivalitsemise arendamisele. 2011. aastal esitleti valminud OECD raportit \u201e\u00dchtsema riigivalitsemise suunas\u201c, mis oli Eesti riigivalitsemise kohta koostatud anal\u00fc\u00fcs, milles hinnatakse Eesti riigivalitsemist tervikuna. Raportist sai alguse protsess, mis on 2022. aastaks kujunenud nn riigireformiks \u2013 riigi teenuste, tegevuste korraldamist terviklikumalt ja omavahel seotumalt. Koost\u00f6\u00f6 suurendamine Eestis avalikus sektoris ja avalike teenuste osutamisel on l\u00f5imitud noortepoliitika l\u00e4henemise rakendamiseks olnud suureks toeks. Samas on suurenenud ka ohud noorte valdkonna oluliste v\u00e4\u00e4rtuste \u2013 nagu noortekesksus, noorte kaastus ja osalus, vabatahtlik partnerlus jpm \u2013 piisava t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4misel.<\/p>\n

Lisalugemist: Kivim\u00e4e, Anne (2017). Youth policy in relations \u2013 Drawing on Estonian Experiences. Needles in Haystacks. Finding a way forward for cross-sectoral youth policy. (63\u221273). Council of Europe Publishers.<\/span><\/span><\/span> https:\/\/pjp-eu.coe.int\/en\/web\/youth-partnership\/needles-in-haystacks<\/span><\/a><\/p>\n

OECD tegevus noortepoliitika valdkonnas on viimastel aastatel suurenenud. See protsess sai n\u00e4htavamaks OECD raporti \u201eYouth Stocktaking Report<\/span><\/a>\u201c koostamisega, kus anal\u00fc\u00fcsiti, kuidas noori riigivalitsemisesse kaasatakse ja noorte ning riikide suhet laiemalt. Sellele j\u00e4rgnes \u201eGovernance for Youth, Trust and Intergenerational Justice<\/span><\/a>\u201c 2020 (vt raporti Eestiga seotud tulemuste tutvustst https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=QWTR9hR-S94<\/span><\/a>) ja 2022 ka OECD n\u00f5ukogu soovitus noortele paremate v\u00f5imaluste loomisest \u201eRecommendation of the Council on Creating Better Opportunities For Young People<\/span><\/a>\u201c.<\/p>\n

2019. aasta tunnustus<\/i><\/p>\n

The World Future Council (WFC), mis on eraalgatuslik fond, annab v\u00e4lja nn tulevikupoliitikate tunnustust (i.k. future policy award) koost\u00f6\u00f6s mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, sh mitmed erinevad \u00dcRO agentuurid. 2019. aastal sai selle tunnustuse nn kuldpreemia Eesti noortevaldkonna arengukava 2014-2020, mille juures hinnati noorte kaasatust ja osaluse t\u00e4htsustamist https:\/\/www.worldfuturecouncil.org\/p\/2019-empowering-youth\/<\/span><\/a>.<\/p>\n\n\n

\n
uro_raport_eesti_noortepoliitikast_2007.pdf<\/a><\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00f5ju noortepoliitika kujunemisele \u00dcRO ja OECD raamistikes \u00dcRO \u2013 \u00dchinenud Rahvaste Organisatsioon \u00dcRO raamistikus on kaalukamaks m\u00f5juteguriks noortevaldkonna arengule Eestis olnud \u00dcRO Laste \u00f5iguste konventsioon, millega Eesti Vabariik \u00fchines 1991. aastal. Kuigi laste ja perede poliitika on Sotsiaalministeeriumi vastutusalas, on …<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":240,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/240"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}