{"id":24,"date":"2024-04-04T05:05:16","date_gmt":"2024-04-04T05:05:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/52-en\/"},"modified":"2024-04-30T10:15:37","modified_gmt":"2024-04-30T07:15:37","slug":"52-en","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/52-en\/","title":{"rendered":"5.2. Euroopa Liit"},"content":{"rendered":"<h2>\u00dcldine korraldus<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Noortevaldkonna-alane koost\u00f6\u00f6 Euroopa Liidus t\u00e4hendab suures plaanis liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni \u00fchist valdkonnapoliitika tegevuste ja meetmete, sh toetusprogrammide planeerimist, mitmetasandilist aktiivset rahvusvahelist suhtlust nende rakendamiseks ning seatud eesm\u00e4rkide saavutamise hindamist. Praktilisel tasandil on see t\u00e4hendanud vajadust osaleda EL Ministrite N\u00f5ukogu noorte t\u00f6\u00f6r\u00fchmas, noortevaldkonna eest vastutavate juhtide kohtumistel igal poolaastal, noorte ja ametnike osalust noorte\u00fcritustel, seisukohtade siseriiklikku ettevalmistust koost\u00f6\u00f6s erinevate osapooltega ja EL tasandil kokkulepitud sammude rakendamist Eestis. <\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Eesti liitus noortevaldkonna-alase koost\u00f6\u00f6ga juba enne liidu liikmeks saamist, osaledes Valge Raamatu protsessis. Alates 2004. aastast osales Eesti EL koost\u00f6\u00f6s juba liidu liikmena ning noortevaldkonna prioriteedid olid m\u00e4\u00e4ratletud dokumendis \u201eVabariigi Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006\u201c j\u00e4rgmiselt:<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">\u201ePidades silmas laiemat eesm\u00e4rki \u2013 majanduse konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmist \u2013 toetab Eesti ELi hariduspoliitika peamisi eesm\u00e4rke: tingimuste loomist teadmistep\u00f5hisele majandusele \u00fcleminekuks ning inimkapitali arendamist konkurentsiv\u00f5imelise t\u00f6\u00f6turu toetamiseks. Nende eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks peame oluliseks \u00fchtse haridusruumi loomist Euroopa Liidus, mis aitab kaasa t\u00f6\u00f6j\u00f5u konkurentsiv\u00f5ime ja paindlikkuse t\u00f5stmisele. Eesti peab eriti oluliseks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramist j\u00e4rgmistele valdkondadele, sh:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">noorsoot\u00f6\u00f6 struktuuri ja kvaliteedi arendamine ning noortevaldkonna alase koost\u00f6\u00f6 laiendamine;<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">noorsoo-uuringute valdkonna edasine arendamine Euroopas ja siseriiklikult.<\/span><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: normal;\"><a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/762541\"><span style=\"color: #0563c1;\">https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/762541<\/span><\/a> <\/span><\/p>\n<h2>Valge raamatu protsess<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Noortevaldkonna-alane koost\u00f6\u00f6 Euroopa Liidus sai suure t\u00f5uke Euroopa Komisjoni algatatud protsessist noortepoliitika valge raamatu koostamiseks. Valge raamat kui poliitikadokumendi formaat Euroopa Liidu koost\u00f6\u00f6s ei olnud noortevaldkonnas enne seda kasutuses ja EL tegevus mitmetel teemadel noortevaldkonnas elanves ning suures osas ka sai alguse just valge raamatu koostamise j\u00e4rgselt. Noortepoliitika valgel raamatul p\u00f5hinev koost\u00f6\u00f6raamistik kiideti n\u00f5ukogus heaks 2002. Lepiti kokku, et k\u00f5ik riigid p\u00fc\u00fcavad saavutada arenguid 4. prioriteetses valdkonnas: <\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">osalus<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">info<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">vabatahtlik tegevus<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">noorte parem tundmine<\/span><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Samuti k\u00e4ivitati \u00fchtne protsess tulemuste saavutamiseks avatud koordinatsiooni meetodil igas neljas valdkonnas. Suures plaanis t\u00e4hendas see, et iga prioriteedi l\u00f5ikes kaardistati olukord riikides, lepiti kokku \u00fchised eesm\u00e4rgid, koguti andmeid t\u00e4itmisest ja anti tulemustele liikmesriikide poolt \u00fchine hinnang:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"932\" height=\"261\" class=\"alignnone wp-image-78 aligncenter\" title=\"valge_raamatu_rakendamine_tabel_1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/valge_raamatu_rakendamine_tabel_1.png\" alt=\"Valge raamatu rakendamine Tabel 1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/valge_raamatu_rakendamine_tabel_1.png 932w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/valge_raamatu_rakendamine_tabel_1-300x84.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/valge_raamatu_rakendamine_tabel_1-768x215.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 932px) 100vw, 932px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><span style=\"text-align: justify;\">Tabel 1. EL Noortepoliitika valge raamatu rakendamine 2002-2009.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Eesti osales kogu selles protsessis, mis t\u00e4hendas \u00fchelt poolt temaatiliste prioriteetide esilet\u00f5usu Eestis ning teisalt ka vajadust administratiivse v\u00f5imekuse kasvuks HTMi noorteosakonnas, kes tagas riiklike raportide valmimise ja positsioonide ettevalmistuse \u00fchishinnanguteks ning aruteludeks EL Ministrite N\u00f5ukogu noorte t\u00f6\u00f6grupis.<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"303\" height=\"391\" class=\"alignnone wp-image-79 aligncenter\" title=\"valge_raamat.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/valge_raamat.png\" alt=\"Valge raamat\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/valge_raamat.png 303w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/valge_raamat-232x300.png 232w\" sizes=\"auto, (max-width: 303px) 100vw, 303px\"><\/p>\n<h2>Euroopa Noortepakt<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Oluliseks teet\u00e4hiseks noortevaldkonna esilet\u00f5usus EL tasandil oli Euroopa noortepakti algatus. <\/span><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/noortepakti_kiri_2004.pdf\" data-fid=\"72458\">2004. aasta oktoobris kirjutasid Prantsusmaa presidendi J. Chirac\u2019i eestvedamisel nelja riigi juhid (lisaks Prantsusmaale ka Rootsi, Saksamaa ja Hispaania) kirja<\/a><span style=\"line-height: normal;\">, milles leidsid, et noortele peaks Euroopa Liidus p\u00f6\u00f6rama rohkem t\u00e4helepanu \u2013 peaks olema terviklik l\u00e4henemine noortpolitiikale, toetused noorte algatustele, v\u00f5imalused t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchitamiseks ja pakkusid v\u00e4lja, et kokku peaks leppima nn noortepaktis. Noortepakt kiidetigi 2005. aasta kevadisel \u00dclemkogul heaks ja sellest sai t\u00e4iendav tegevussuund EL noortevaldkonna koost\u00f6\u00f6s. <\/span><\/p>\n<h2>Toetusprogrammid<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Omaette tugisammas rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 arendamisel on Eesti noortevaldkonnas olnud Euroopa Liidu noorteprogramm (t\u00e4naseks kannab nime ERASMUS+, selle eelk\u00e4ijateks on olnud erinevate nimedega programmid, milles Eesti on osalenud aastast 1998, kui programmi nimi oli Youth for Europe \u2013 Euroopa Noored). Programmist ja seda koordineerivast b\u00fcroost on juttu eraldi peat\u00fckis 3.3. (Riigi tasandi rakendusasutused).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Liitumine Euroopa Liiduga t\u00f5i kaasa ka noortevaldkonna ligip\u00e4\u00e4su t\u00f5ukefondide vahenditele, millest on pikemalt juttu rahastamise peat\u00fckis 2.4. (Rahastamine).<\/span><\/p>\n<h2>Olulisemad \u00f5igusaktid<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Euroopa Liidu noortevaldkonna-alases koost\u00f6\u00f6s olulisi dokumente aastatel 2002-2007 (vt <\/span><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/olulisemad_el_oigusaktid.pdf\" data-fid=\"72457\">tabel 2<\/a><span style=\"line-height: normal;\">).<\/span><\/p>\n<h2>Kokkuv\u00f5te<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Kokkuv\u00f5tlikult v\u00f5ib hinnata, et Eesti osalemine Euroopa Liidu noortevaldkonna-alases koost\u00f6\u00f6s on kaasa toonud Eesti noortevaldkonna rahvusvahelise tuntuse ja ka tunnustuse. Ettevalmistatud sisukad seisukohad, mis p\u00f5hinevad l\u00e4bim\u00f5eldud riiklikel prioriteetidel noorsoot\u00f6\u00f6s ja noortepoliitikas, aktiivne osalus ja tugevad esindajad Br\u00fcsselis on l\u00e4bi aastate kujundanud Eesti noortevaldkonna mainet tugeva noortevaldkonnaga riigina. Omaette saavutuseks oli ka Eesti eesistumine Euroopa Liidu Ministrite N\u00f5ukogus 2017. aastal, mil toimunud noorte\u00fcritus ja erinevad kohtumised on leidnud tunnustust oma kvaliteedi, ulatuse ja sisu t\u00f5ttu. Euroopa Liiduga liitumise siseriiklik m\u00f5ju Eesti noortevaldkonna kujunemisele on olnud mitmetahuline:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">m\u00f5ju noortepoliitiliste ja noorsoot\u00f6\u00f6alaste m\u00f5istete, tegevuste, eesm\u00e4rkide jm valdkonna olemusega seonduva kujunemisele;<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">m\u00f5ju noortevaldkonna administratiivse v\u00f5imekuse kasvule ja valdkonna n\u00e4htavusele teiste poliitikavaldkondade hulgas;<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">EL rahastamis v\u00f5imaluste kasutamise m\u00f5ju: tegevusv\u00f5imaluste ja infrastruktuuri rahastamisega on kaasnenud ka m\u00f5ju prioriteetide, planeerimisprotsesside, tegevuskorralduse, hindamiskriteeriumide ja indikaatorite kujunemisele.<\/span><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><b>Lisalugemiseks:<\/b><\/p>\n<ul>\n<li>Nele Valss. (2015). Eesti noortepoliitika euroopastumine. Tartu \u00dclikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Juhendajad: Piret Ehin, PhD; Ilona-Evelyn Rannala, PhD. Magistrit\u00f6\u00f6. <a href=\"http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/47127\/valss_nele_ma_2015.pdf\"><span style=\"color: #0563c1;\">http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/47127\/valss_nele_ma_2015.pdf<\/span><\/a><\/li>\n<li>Kalmar \u00a0Kurs. (2014). Euroopa hariduskoost\u00f6\u00f6st. Akadeemia. 26. aastak\u00e4ik 2014 nr 5. <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:195294\/179962\/page\/1\"><span style=\"color: #0563c1;\">https:\/\/www.digar.ee\/viewer\/et\/nlib-digar:195294\/179962\/page\/1<\/span><\/a><\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dcldine korraldus Noortevaldkonna-alane koost\u00f6\u00f6 Euroopa Liidus t\u00e4hendab suures plaanis liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni \u00fchist valdkonnapoliitika tegevuste ja meetmete, sh toetusprogrammide planeerimist, mitmetasandilist aktiivset rahvusvahelist suhtlust nende rakendamiseks ning seatud eesm\u00e4rkide saavutamise hindamist. Praktilisel tasandil on see t\u00e4hendanud vajadust osaleda EL &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-24","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":237,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}