{"id":18,"date":"2024-04-04T05:05:15","date_gmt":"2024-04-04T05:05:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/41-uleriigiline-vaade\/"},"modified":"2024-04-30T10:06:37","modified_gmt":"2024-04-30T07:06:37","slug":"41-uleriigiline-vaade","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/41-uleriigiline-vaade\/","title":{"rendered":"4.1. Noorsoot\u00f6\u00f6 professionaliseerumine"},"content":{"rendered":"

Klassikalise k\u00e4sitluse p\u00f5hjal vastab professionaliseerunud elukutse tunnustele, mille hulka kuuluvad t\u00f6\u00f6tajate erialane ettevalmistus, autonoomia, valdkonnale eriomane ideoloogia ning tegutsemise p\u00f5him\u00f5tted, sh eetika. Need tunnused m\u00e4\u00e4ratlevad ka vastava elukutse staatuse, t\u00f6\u00f6 sisu ja ulatuse ning t\u00e4henduse \u00fchiskonnas. (Roosip\u00f5ld ja Loogma, 2014) Empiiriliste uuringute p\u00f5hjal v\u00f5ib teise sellise n\u00e4itena tuua professionaliseerumise protsessis ilmneva t\u00fc\u00fcpiliste s\u00fcndmuste jada, mille k\u00e4igus muutub kutseala t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga tegevuseks, \u00fclikoolides luuakse vastav erialane tasemeharidus, moodustatakse valdkondlikud \u00fchingud ja kutsealaliidud, aktiviseerub poliitiline tegevus eesm\u00e4rgiga saavutada juriidiline tunnustamine ja kaitse, v\u00f5etakse vastu eetikakoodeks. Sellise protsessiga v\u00f5ib kaasneda ka valdkonna p\u00f5hi\u00fclesannete \u00fcmbers\u00f5nastamine, konfliktid kogenud, kuid erialaselt v\u00e4hem kvalifitseeritud praktikute ja uute t\u00f6\u00f6tajate vahel ning piiride vaidlused sarnaste ametivaldkondade esindajatega. (Devlin, 2012)<\/span><\/p>\n

Noorsoot\u00f6\u00f6 ametir\u00fchma t\u00f6\u00f6le Eestis avaldavad osaliselt m\u00f5ju nii b\u00fcrokraatia, turg kui ka ametir\u00fchm ise, riik on suunanud valdkonna arengut teatava arenguraamistiku ja regulatsioonidega. B\u00fcrokraatlikus t\u00f6\u00f6jaotuss\u00fcsteemis m\u00e4ngivad olulist osa nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka kohaliku tasandi organisatsioonid, kes noorsoot\u00f6\u00f6 teenused ellu viivad. Ametir\u00fchma ja valdkonna arengule on oluline m\u00f5ju kutse- ning erialaorganisatsioonidel ja teistel valdkonna partneritel. Lisaks m\u00f5jutavad noortevaldkonda ka turg, kliendid ning noorte ja \u00fchiskonna vajadused laiemalt. Noorsoot\u00f6\u00f6 professiooni kujunemisel Eestis, on k\u00f5ikidel valdkonna osapooltel olnud teatav m\u00f5ju. \u00dchelt poolt suudab ametir\u00fchm ise oma arengusuundi ja tegevusi j\u00e4rjest rohkem m\u00e4\u00e4ratleda. Teisalt aga suureneb Euroopa Liidu regulatsioonide ja kasvava standardiseeritusega b\u00fcrokraatia m\u00f5ju valdkonnale.<\/span><\/p>\n

Alates valdkonna taasloomisest 90ndatel oli noorsoot\u00f6\u00f6tajatel \u00fcsna suur vabadus oma t\u00f6\u00f6 \u00fcle otsustamisel, sest v\u00e4line teadlikkus valdkonnast oli \u00fcsna madal ja ka k\u00f5iki regulatsioone polnud siis veel kehtestatud. T\u00e4naseks on noorsoot\u00f6\u00f6 rohkem formaliseeritud ja tegutseb eraldiseisva valdkonnana teiste sidusvaldkondade k\u00f5rval. Kui avaliku sektori organisatsioonides on noorsoot\u00f6\u00f6tajate vabadus m\u00f5nev\u00f5rra piiratum, siis mittetulundus\u00fchingutes on tegutsemisvabadust j\u00e4llegi rohkem. Kui osad noorsoot\u00f6\u00f6 asutused ja organisatsioonid seavad noorsoot\u00f6\u00f6tajate tegevusele omad kindlad raamid, siis vabatahtlike organisatsioonid ning nt avatud noorsoot\u00f6\u00f6 p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvad noorsoot\u00f6\u00f6 asutused, on oma tegevuste ja meetodite valikul \u00fcsnagi vabad. Kohaliku omavalitsuse noorsoot\u00f6\u00f6tajate tegevusvabadust piiravad rohkem omavalitsuse kehtestatud reeglid ja eelarve v\u00f5imalused. Samas on v\u00e4iksemates omavalitsustes suurem valikuvabadus kui suuremates linnades t\u00f6\u00f6tavatel noorsoot\u00f6\u00f6tajatel. \u00dcldiselt on noorsoot\u00f6\u00f6tajad oma t\u00f6\u00f6 \u00fcle otsustamisel siiski suhteliselt vabad. K\u00f5ige rohkem m\u00f5jutavad seda majanduslikud tingimused ja noorsoot\u00f6\u00f6tajate kutse- ning erialased teadmised.<\/span><\/p>\n

Noortevaldkond on seni oma otsustes olnud suhteliselt iseseisev ja autonoomne, kuid j\u00e4rjest rohkem m\u00f5jutavad valdkonna arengut Euroopa Liidu poliitilised suunad ja ka vajadus vastata \u00fchiskonna (sh \u201eturu\u201c) ootustele. Seesmiselt k\u00fcll autonoomsena, kuid n-\u00f6 \u201epehme\u201c valdkonnana, s\u00f5ltub noorsoot\u00f6\u00f6 siiski nii v\u00e4lisest rahastusest, kui ka teiste suuremate sidusvaldkondade poliitikatest. Samas on valdkond t\u00e4nu oma paindlikkusele v\u00f5imeline muutustega kiiresti kohanema. See, et noortevaldkonna strateegilised eesm\u00e4rgid on eraldi valdkondliku arengukavaga Vabariigi Valitsuse tasandil kinnitatud, on ka kindlasti olnud teatavaks valdkonna autonoomia ja staatuse garandiks.<\/span><\/p>\n

Erialase tasemehariduse arendamine on andnud noorsoot\u00f6\u00f6 professionaliseerumisele Eestis olulise t\u00f5uke. T\u00e4nu \u00f5ppimisv\u00f5imaluste k\u00e4ttesaadavuse suurenemisele on ka t\u00f6\u00f6andjad hakanud noorsoot\u00f6\u00f6tajate erialasele haridusele rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama. Vabatahtlikele on pakkunud olulist tuge erialaste teadmiste arendamisel valdkondlik t\u00e4iendkoolituste s\u00fcsteem. Organisatsioonide poolt pakutud koolitustel on t\u00e4htis osa noorte liidrite ettevalmistamisel. Kahjuks ei suundu k\u00f5ik tudengid p\u00e4rast erialase k\u00f5rghariduse omandamist noorsoot\u00f6\u00f6 valdkonda t\u00f6\u00f6le. Eesti noorsoot\u00f6\u00f6 professionaliseerumises on olulise m\u00f5juga asjaolu, et valdkonna tasemeharidus ja t\u00e4iendkoolitused on \u00fchtse s\u00fcsteemina toetanud noorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteedi arengut, p\u00e4devate t\u00f6\u00f6tajate ettevalmistamise kaudu.<\/span><\/p>\n

Eestis on noorsoot\u00f6\u00f6 seadustega reguleeritud, strateegiliste eesm\u00e4rkidega, poliitiliselt m\u00e4\u00e4ratletud eraldiseisev valdkond. On v\u00f5imalik omandada kutsestandardile vastavat erialast k\u00f5rgharidust, osaleda t\u00e4iend\u00f5ppes. Noorsoot\u00f6\u00f6 on Eestis \u00fchiskondlikult aktsepteeritud professioon, mille vajalikkuses on saavutatud teatav konsensus. Samuti v\u00f5ib \u00f6elda, et viimasel k\u00fcmnendil on \u00fchiskonnas oluliselt suurenenud noortevaldkonna n\u00e4htavus ning t\u00f5usnud \u00fcldine teadlikkus noorsoot\u00f6\u00f6 sisu ja tulemuste osas. Samas on ka noortevaldkonnas omad seesmised pinged. N\u00e4iteks kerkib aegajalt esile vaidlusi, kas huviharidus on noorsoot\u00f6\u00f6 osa, v\u00f5i kui huvijuhid ja huvikoolide \u00f5petajad soovivad ennast m\u00e4\u00e4ratleda pigem \u00f5petajate, kui noorsoot\u00f6\u00f6tajatena jmt. Need on m\u00e4rgid, mis viitavad pigem valdkonna v\u00e4lisele ebakindlale saatusele. Eestis liigitub noorsoot\u00f6\u00f6 k\u00fcll ajalooliselt, poliitiliselt ja korralduslikult pigem haridusvaldkonda, kuid mujal maailmas k\u00e4sitletakse noorsoot\u00f6\u00f6d valdavalt sotsiaalvaldkonna osana. Nende tunnuste p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et Eesti noortevaldkond on alles kaitstud staatusega professiooniks kujunemise teel.<\/span><\/p>\n

Viimastel k\u00fcmnenditel on professionaalse noorsoot\u00f6\u00f6 osakaal ja sellega kaasnevad n\u00f5uded oluliselt suurenenud. Standardiseeritus v\u00f5ib piirata valdkonnas tegutsevate vabatahtlikke tegevust ning tekitada ka vastuolusid, kuid valdkonna (sh kvaliteetse noorsoot\u00f6\u00f6) areng ja selle staatuse kaitsmine \u00fchiskonnas eeldavad teatavaid piiranguid sisenemistingimuste osas. Seni on Eestis seadusega s\u00e4testatud kvalifikatsioonin\u00f5uded ainult laagrikasvatajatele ja juhatajatele ning t\u00e4iendavaid erialase ettevalmistuse ja valdkonda sisenemise n\u00f5udeid pole noorsoot\u00f6\u00f6tajatele kehtestatud. K\u00fcll aga on osad kohalikud omavalitsused sidunud noorsoot\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6le kandideerimise erialase hariduse v\u00f5i kutse omamisega. Noorsoot\u00f6\u00f6tajad on tihti r\u00f5hutanud ka vajadust suuremaks kutse v\u00e4\u00e4rtustamiseks, kuid piiranguid tuleks kehtestada eelk\u00f5ige siis, kui see on \u00fchiskonna toimimiseks vajalik (n\u00e4iteks noorte turvalisuse tagamiseks on laagri kasvatajatele ja kehtestatud noorsoot\u00f6\u00f6taja osakutse n\u00f5ue).<\/span><\/p>\n

Noortevaldkonna arengukavas 2021-2035 tuuakse v\u00e4lja, et noorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteedi aluseks on kvalifitseeritud noortevaldkonna t\u00f6\u00f6tajaskond, nende erialased p\u00e4devused, algatus- ja eestvedamisv\u00f5ime, professionaalne tegevuspraktika ning nende j\u00e4rjekindel t\u00e4iendamine erialase tasemehariduse, koolituste jm eneset\u00e4iendamise teel. T\u00f6\u00f6tajaskonna p\u00e4devuste arengu, j\u00e4relkasvu ja valdkonna j\u00e4tkusuutlikkuse soodustamiseks on uues arengukavas \u00fche tegevusena kavandatud k\u00e4ivitada \u00fcleminek erialase kvalifikatsiooni kohustusele. (HTM 2021)<\/span><\/p>\n

Standardiseerimise kaudu, v\u00f5ib toetada t\u00f6\u00f6le kandideerivate noorsoot\u00f6\u00f6tajate k\u00f5rgemat baastaset ja valdkonda sisenemise l\u00e4vendit. Sulgumispoliitikal v\u00f5ib olla ka positiivne m\u00f5ju noorsoot\u00f6\u00f6 haridusele, suurendades \u00f5ppekohtadele kandideerijate vahelist konkurentsi. Lisaks v\u00f5ib kohustuslike n\u00f5uete ja standardite (nt erialase k\u00f5rghariduse v\u00f5i kutse omamine) kehtestamine aidata k\u00f5igis Eesti piirkondades noorsoot\u00f6\u00f6 teenuseid \u00fchtlustada. Samas tuleb erialase kvalifikatsiooni kohustuse kehtestamiseks tagada ka t\u00f6\u00f6turu ja konkurentsitingimustele vastav palgas\u00fcsteem.<\/span><\/p>\n

Uues noortevaldkonna arengukavas on toodud, et valdkonna t\u00f6\u00f6tajate palgatingimused ja sotsiaalsed garantiid on v\u00f5rreldes haridusvaldkonna sama taseme spetsialistidega oluliselt madalamad. Olukorra parandamiseks on esmakordselt arengukavas kavandatud v\u00e4\u00e4rilise t\u00f6\u00f6tasu kindlustamine, mis oleks samav\u00e4\u00e4rne sarnaste (nt haridusvaldkonna) spetsialistide palgatasemega. (HTM 2021)<\/span><\/p>\n

Valdkonna t\u00f6\u00f6tajad on osutanud tendentsile, et b\u00fcrokraatia ja standardiseerituse suurenemisega j\u00e4\u00e4b noorsoot\u00f6\u00f6tajatel j\u00e4rjest v\u00e4hem aega noortega suhtlemiseks ning nende juhendamiseks \u2013 ehk siis aega p\u00e4riselt noorsoot\u00f6\u00f6ga tegelemiseks. Tuleb arvestada ka sellega, et suur osa nootevaldkonnast p\u00f5hineb vabatahtlikul tegevusel, mille piiramine ei oleks koosk\u00f5las valdkonna v\u00e4\u00e4rtustega. \u00dclereguleeritus v\u00f5ib v\u00e4hendada ka noorsoot\u00f6\u00f6 paindlikkust ja innovatsiooni. Seega tuleb valdkonna arendamisel tagada, et sulgumispoliitika m\u00f5jul ei kaoks \u00e4ra noortevaldkonnale omased t\u00f6\u00f6v\u00f5tted ja standardiseerimine ei tohi minna vastuollu noorsoot\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtuste ning alusp\u00f5him\u00f5tetega.<\/span><\/p>\n

Koos taasiseseisvumisega hakati Eestis taaslooma ka noorsoot\u00f6\u00f6 struktuure ja organisatsioone, kuid valdkond ei olnud 90ndatel veel kuigi tugev ja seega t\u00e4itis riik ka \u00fchendaja ning eestvedaja rolli. Mida rohkem inimesi noortevaldkonnas tegutseb ja valdkonna organisatsioonidesse kuulub, seda lihtsam on ka \u00fchiste huvide kaitsmine ja nende m\u00f5ju poliitika kujundamisele. P\u00e4rast noorsoot\u00f6\u00f6 seaduse j\u00f5ustumist 1999. aastal sai valdkonna struktuuride areng sisse uue hoo ning t\u00e4naseks on v\u00e4lja kujunenud kindel organisatsioonide v\u00f5rgustik.<\/span><\/p>\n

Kuulumine erialaorganisatsioonidesse ja \u00fchingutesse on loomulik professionaliseerumise osa. Organisatsioonide m\u00f5ju peitub oma liikmete huvide kaitses, nende k\u00f5lapinna suurendamises, valdkonna arengutes kaasar\u00e4\u00e4kimise v\u00f5imaldamises ja realiseerimises poliitikate kujundamise kaudu. Organisatsioonidel on ka oluline roll, et tagada valdkonnale j\u00e4relkasv.<\/span><\/p>\n

Noorsoot\u00f6\u00f6le omane ideoloogia v\u00e4ljendub peamiselt selle aluseks olevates \u00fcldinimlikes p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustes ja noorsoot\u00f6\u00f6 alusp\u00f5him\u00f5tetes. Eesti noortevaldkonna alusdokumentides (nt noorsoot\u00f6\u00f6 seadus, valdkondlikud arengukavad, noorsoot\u00f6\u00f6taja kutsestandardid jt) kajastuvad nii p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused, kui ka nn euroopalikud v\u00e4\u00e4rtused. Samas kirjeldatakse neis dokumentides ka valdkonnale eriomaseid v\u00e4\u00e4rtuseid, nagu noortest l\u00e4htumine (sh l\u00e4htumine nende vajadustest, huvidest, soovidest), noorte aktsepteeritus, osalus, omaalgatus jt.<\/span><\/p>\n

Esimest korda on noortevaldkonna v\u00e4\u00e4rtused eraldi v\u00e4lja toodud uues noortevaldkonna arengukavas (HTM 2021). Lisaks valdkonna alusdokumentidele, v\u00e4ljendub Eesti noorsoot\u00f6\u00f6le eriomane professionaalne ideoloogia k\u00f5ige selgemalt noorsoot\u00f6\u00f6 kutse-eetikas. J\u00e4rjest olulisem on ka noorte v\u00e4\u00e4rtuste parem tundmine, nende aktsepteerimine, aga ka nende arendamine noorsoot\u00f6\u00f6 kaudu.<\/span><\/p>\n

Lisalugemist:<\/b><\/span><\/p>\n