{"id":11,"date":"2024-04-04T05:05:15","date_gmt":"2024-04-04T05:05:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/24-entk-harno\/"},"modified":"2024-04-30T09:58:28","modified_gmt":"2024-04-30T06:58:28","slug":"24-entk-harno","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/24-entk-harno\/","title":{"rendered":"2.4. Rahastamine"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-bottom: 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\">Noortevaldkonna rahastamine Eestis on p\u00f5hinenud j\u00e4rgmistel allikatel:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">Kohalike omavalitsuste eelarve<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">Riigieelarve<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">V\u00e4listoetused sh erinevad programmid ja t\u00f5ukefondid<\/span><\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: black;\">Eraraha: fondid ja eraisikute panus<\/span><\/span><\/li>\n<\/ul>\n<h2>Kohalike omavalitsuste (KOV) eelarved<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Omavalitsuste panus noortevaldkonna rahastamisesse on olnud otsustava t\u00e4htsusega, sest noortekeskuste ja huvikoolide kulud ning nende asutuste t\u00f6\u00f6tajate palgad on valdavalt tulnud omavalitsuste eelarvetest. Omavalitsuste arv on Eestis \u00fcldiselt v\u00e4henenud st omavalitsused on suuremad ja v\u00f5imekus rahastada noortevaldkonna tegevusi seet\u00f5ttu ka kasvanud. Omavalitsused saavad lisaks ka toetusi riigieelarvest ja v\u00e4lisrahadest, mida samuti kasutatakse noortevaldkonna tegevuste rahastamiseks.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">N\u00e4iteks 2003. aastal kirjeldati hetkeolukorda rahastamise osas KOV-ides j\u00e4rgmiselt (Eesti Noorsoon\u00f5unike \u00dchenduse k\u00fcsitlus): vastajaid 42 KOV-i 11st maakonnast; kokkuv\u00f5ttes n\u00e4htub, et hariduskulud moodustavad kohaliku omavalitsuse eelarvest keskmiselt 49% ning kulud noorsoot\u00f6\u00f6le keskmiselt 3,8%. <\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Keskmine kulu kohaliku omavalitsuse eelarves noorsoot\u00f6\u00f6ks 1 noore kohta aastas: koos huvialakoolidega: 1025 krooni ja ilma huvialakoolideta: 302 krooni. Keskmine kulu 1 noore kohta p\u00e4evas kohalikus omavalitsuses noorsoot\u00f6\u00f6ks: 2,8 krooni, sellest huvialaharidusele 2 krooni ja 80 senti teistele noorsoot\u00f6\u00f6 teenustele. (HTM noortevaldkonna rahastamisskeemide anal\u00fc\u00fcs 2004).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">K\u00fcmme aastat hiljem, 2014. aastal, kui planeeriti huvihariduse toetusskeeme, esitas HTM j\u00e4rgmised KOV rahastamise kirjeldused:<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"913\" height=\"150\" class=\"alignnone wp-image-60 aligncenter\" title=\"kov_kulud_tabel_1_01.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/kov_kulud_tabel_1_01.png\" alt=\"KOV kulud Tabel 1\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/kov_kulud_tabel_1_01.png 913w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/kov_kulud_tabel_1_01-300x49.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/kov_kulud_tabel_1_01-768x126.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 913px) 100vw, 913px\"><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">TABEL 1. Kohaliku omavalitsuse kulud noorsoot\u00f6\u00f6le 2014. Allikas: HTM huvihariduse- ja tegevuse toetamise kontseptsioon.<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"915\" height=\"289\" class=\"wp-image-61 aligncenter\" title=\"eelarve_noore_kohta_tabel_2.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/eelarve_noore_kohta_tabel_2.png\" alt=\"eelarve noore kohta Tabel 2\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/eelarve_noore_kohta_tabel_2.png 915w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/eelarve_noore_kohta_tabel_2-300x95.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/eelarve_noore_kohta_tabel_2-768x243.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 915px) 100vw, 915px\"><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: center;\"><span style=\"line-height: normal;\">TABEL 2.\u00a0 Omavalitsuste jagunemine noorte arvu l\u00f5ikes ja noorsoot\u00f6\u00f6 eelarve noore kohta jagunemise l\u00f5ikes 2014. Allikas: HTM huvihariduse- ja tegevuse toetamise kontseptsioon.<\/span><\/p>\n<h2>Riigi tasandi rahastamine<\/h2>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Riigi tasandi rahastamine ehk tsentraalne rahastamine planeeritakse riiklike arengukavade alusel ja erinevad allikad kajastatakse \u00fches vaates \u2013 st nt nii EL t\u00f5ukefondide vahendid kui riigieelarvevahendid on m\u00f5eldud arengukavas seatud eesm\u00e4rkide saavutamiseks ja kajastuvad arengukavade eelarvete prognoosides ning tegevusi elluviivate ministeeriumide eelarvetes. V\u00e4lisvahendeid sh El toetused planeeritakse samuti ministeeriumide eelarvete raames ja seet\u00f5ttu v\u00f5ib ka neid kategoriseerida riigi tasandi tsentraalseks rahastuseks. Selline praktika ei kehtinud aga varasemalt ning nt noorsoot\u00f6\u00f6 strateegia 2006-2013 eelarvet ei planeeritud kogu perioodiks, vaid rakendusplaanide l\u00f5ikes. Suurusj\u00e4rkudest saab hea \u00fclevaate arengukavade eelarvetest (vt <\/span><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/565\/noortevaldkonna_strateegiliste_poliitikadokumentide_rahastamine.pdf\" data-fid=\"72413\">noortevaldkonna strateegiliste poliitikadokumentide rahastamine<\/a><span style=\"line-height: normal;\">). Olulisemad toetusskeemid on olnud j\u00e4rgmised:<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\"><b>Riigieelarve:<\/b><\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Noorte\u00fchingute ja noorsoot\u00f6\u00f6\u00fchingute aastatoetused. Aastatoetuste eesm\u00e4rgiks on toetada suurte noorte\u00fchingute ja erinevate esindus\u00fchingute (nt avatud noortekeskuste \u00fchendus, noorsoot\u00f6\u00f6tajate \u00fchendus jt) palga-, rendi-, b\u00fcrookulusid + iga-aastaseid p\u00f5hitegevusi. Kord aastas toimub projektikonkurss, igal aastal erineva prioriteediga. Aastatoetuste skeem toimib 1997. aastast.<\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Avatud noortekeskuste (ANK) programm: l\u00e4bi maavalitsuste toetatakse projektikonkursside kaudu maakonnas tegutsevate ANK-de taotlusi (peamiselt tegevused, osaliselt varustus). K\u00e4ivitati 2003. aastal.<\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Teavitamis- ja n\u00f5ustamiskeskuste (TNK) programm: l\u00e4bi maavalitsuste toetati maavanema valikul maakondlike teavitamis-n\u00f5ustamiskeskuste tegevust (palgad, majandamis- ja tegutsemiskulud). K\u00e4ivitati 1997. aastal.<\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Alaealiste komisjonide (AEK) programm: toetati maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste loodud komisjone (ennetustegevused, komisjoni t\u00f6\u00f6ga seotud kulud). K\u00e4ivitati 1999. aastal. <\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Noortekogude toetusprogramm: l\u00e4bi Eesti Noorte\u00fchenduste Liidu (algselt l\u00e4bi maavalitsuste) toetati kohalikke noortekogusid. K\u00e4ivitati 2006. aastal.<\/span><\/li>\n<li style=\"border: none; margin-top: 0cm; margin-right: 0cm; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;\"><span style=\"line-height: normal;\">Huvihariduse- ja huvitegevuse toetus: kohalike omavalitsuste toetamine noorsoot\u00f6\u00f6 seaduse alusel. K\u00e4ivitati 2015. aastal.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"line-height: normal;\"><b>Euroopa liidu noorteprogramm<\/b> (l\u00e4bi aastate olnud erineva nimega: Youth for Europe, YOUTH, Youth in Action, ERASMUS +). EL toetusprogramm noortevahetuste, vabatahtliku teenistuse ja noorte omaalgatuste toetuseks. Valdavalt toetatakse EL liikmesriikidevahelisi koost\u00f6\u00f6projekte, v\u00f5imalik on saada toetust ka siseriiklikele tegevustele. <\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\"><b>EL t\u00f5ukefondid <\/b><\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Noortevaldkonna tegevusi on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), mille vahenditest toetati avatud noortekeskuste, teavitamis- ja n\u00f5ustamiskeskuste ja huvikoolide ehitust ja renoveerimist. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest toetati noortevaldkonna programme: \u201eKarj\u00e4\u00e4riteenuste arendamine\u201c, \u201eNoorsoot\u00f6\u00f6 kvaliteedi arendamine\u201c, \u201cNoorsoot\u00f6\u00f6tajate koolituste arendamine\u201d, \u201eT\u00f5rjutusriskis noorte kaasamine ja noorte t\u00f6\u00f6h\u00f5ivevalmiduse parandamine\u201d.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programm \u201eRiskilapsed ja -noored\u201c, mille eesm\u00e4rk oli laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine. Programmi viisid \u00fchiselt ellu kolm ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Lisaks on olnud oluliseks allikaks hasartm\u00e4ngumaksust laekuvad vahendid, mida allgselt eraldati projektikonkursite kaudu (nt noortelaagritele, noortemalevatele, aga toetati ka suuri ja v\u00e4ikseid projekte) hilisemalt liideti ministeeriumide valdkondlike eelarvetega.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"line-height: normal;\">Toetusprojekte ja programme on olnud riigieelarvest palju enam. Samuti rahastatakse mitmeid noorsoot\u00f6\u00f6 ja noortepoliitika tegevusi teiste ministeeriumide ja valdkondade eelarvetest.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Noortevaldkonna rahastamine Eestis on p\u00f5hinenud j\u00e4rgmistel allikatel: Kohalike omavalitsuste eelarve Riigieelarve V\u00e4listoetused sh erinevad programmid ja t\u00f5ukefondid Eraraha: fondid ja eraisikute panus Kohalike omavalitsuste (KOV) eelarved Omavalitsuste panus noortevaldkonna rahastamisesse on olnud otsustava t\u00e4htsusega, sest noortekeskuste ja huvikoolide kulud ning &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":216,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ntoppematerjal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}