2.1. Noorsootöö õigusliku raamistiku kujunemine

Noorsootöö korralduse kujunemisel Eestis oli üks kaalukamaid elemente kiiresti kehtestatud õiguslik raamistik. Raamistiku olemasolu on kindlustanud valdkonna tegutsemise alused, toetanud väärtustamist ning loonud aluse vastutuse ja rollide väljakujunemisel erinevate osapoolte vahel. Lisaks sellele, et raamistik kujunes välja suhteliselt kiiresti, võib hinnata, et valdkonna baasseaduses – noorsootöö seaduses – leiti hea tasakaal paindlikkuse ja reguleerituse vahel ning olulisemad sätted (nt definitsioonid, vastutus jm) formuleeriti kõrge kvaliteediga, mille tõestusega on nende püsimine aastakümneid suhteliselt muutumatuna.

Noorsootöö seadus kiideti heaks 1999. aastal ja selle väljatöötamine oli protsess, mis toonase Haridusministeeriumi noorsoo- ja huvihariduse osakonna juhtimisel, lõi aluse ka noorsootöö tegijate ning korraldajate võrgustiku tekkimiseks ja arenemiseks. Noorsootöö seaduse loomisel vaadati eeskujusid mh nii Soome kui Saksa õigusruumist. Samuti vaadati juba loomisel noorsootöö seadust kui üht mitmete seaduste hulgast, mis tervikuna moodustaks noorsootöö õigusruumi: eelkõige Vabariigi Valitsuse seadus, kohalike omavalitsuste korralduse seadus, huvikooli seadus, alaealiste mõjutusvahendite seadus

Vabariigi Valitsuse seaduses määratleti noortevaldkonna ülesanded Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. 2022. aastal kehtivas redaktsioonis on vastutuse sõnastus järgmine: „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“ (VVS §58 lg 1)

Noorsootöö seaduse kehtestamisega sätestati väga kaalukas muudatus ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse. Nimelt määratleti seaduses, et omavalitsusüksuse ülesandeks on muuhulgas ka noorsootöö korraldamine: „Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.“ (2022. kehtiv KOKS redaktsioon, §6 lg1) Lisaks on omavalitsusüksuse ülesandeid täpsustatud ka noorsootöö seaduses. Noorsootöö määratlemine kohaliku omavalitsuse ülesandeks seaduse tasandil on omanud väga suurt tähtsust noorsootöö kujunemise ja elujõulisuse seisukohalt. Noorsootöö rahastamine ja töökohad valdkonnas on tekkinud suuresti tänu omavalitsuste tegevusele selle kohustuse sisustamisel.

Oluline mõju kaasaegse noorsootöö korraldusele on olnud noorteühingute mõiste defineerimisel noorsootöö seaduses, aga ka noortelaagrite, noorsootööasutuste seaduses sätestatud definitsioonidel. Legaaldefinitsioonid lõid aluse vastutuse jagunemiseks kohaliku ja kesktasandi vahel, aga ka kolmanda sektori, ärisektori ja riigisektori vahel.

Noorsootöö seaduse rakendumist toetasid eelnimetatud Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätted. Tervikliku valdkonna arenguks oli aga oluline ka asjaolu, et erinoorsootööd jm tegevust raskustesse sattunud noortega reguleeris alaealiste mõjutusvahendite seadus ja huvihariduse suunda huvikooli seadus. Nende tegevussuundade detailsem reguleeritus toetas spetsialiste, kes töös noorega pidid lahendusi leidma ning  lõi selgema arusaama, mis on ja mis ei ole noorsootöö. Arvestades, et 2000ndate alguses oli noorsootöö struktuur olematu ja ametikohti, mille nimetus oleks „noorsootöötaja“ vaid üksikuid, oli igasugune täpsem ülesannete kirjeldus väga suure kaaluga valdkonna kujunemisel.

Vaata ka Jüri Rute ettekannet: “Noorsootöö seaduse kujunemislugu“.

Pildid Piret Taluri juhitud noorteosakonna poolt korraldatud sündmuselt „Noorsootöö seadus 5“ noorsootöö seaduse viienda aastapäeva tähistamiseks Tartus, kus noorsootöö seaduse kujunemisloost rääkis üks selle eestvedajatest Jüri Rute.

Pildid: A. Kivimäe erakogu. „Noorsootöö seadus 5“ 2004.

Pilt: A. Kivimäe erakogu. Toivo Sikk „Noorsootöö seadus 5“ 2004.

Pilt: A. Kivimäe erakogu. Jüri Rute „Noorsootöö seadus 5“ 2004.