1.2. Noorsootöö mõiste

Noorsootöö mõiste on defineeritud noorsootöö seaduses §4 lg 1:

„Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.“

Võrreldes seaduse esimese redaktsiooniga aastal 1999, ei ole see mõiste oluliselt muutunud. Esimeses redaktsioonis sätestatud mõiste oli järgmine: „Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, õppekava ja tööd.“ (Noorsootöö seaduse 1.04.1999 jõustunud algtekst).

Vahepealsete muudatustega asendati sõna „õppekava“ mõistetega tasemekoolitus“ ja seejärel „tasemeharidus“ – vastavalt sellele, kuidas haridusterminoloogia muutus. Lisaks haridusvaldkonna mõistemaailmaga kaasas käimisele tähendas sõnast „õppekava“ loobumine 2004. aastal ka seda, et noorsootöö mõiste alla liigitus huviharidus, mis toimub õppekava alusel. Vastavalt haridusseadusele defineeriti huviharidus kui ülesannete põhjal erinevaks üld- ja kutseharidusest: „Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegevuse käigus vaba tahte alusel tasemeõppest, täienduskoolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.“ Vastavalt huvikooli seadusele „Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades.“

Noorsootöö mõistet analüüsides võib leida mitmeid sätteid, mis määratlevad oluliselt noorsootöö sisu ja olemust Eestis:

Noorsootöö on

• tingimuste loomine

Noorsootöö tähenduse, koolituse ja praktika seisukohast on väga kaalukas asjaolu, et Eesti noorsootöö ei „kasvata“, „arenda“, „kujunda“ vmt noort inimest, vaid peab looma  tingimused noore isiksuse arenguks. Sel sättel on suur tähendusväli ja see loob aluse noorte omaalgatuse väärtustamisele noorsootöös, noorsootöötaja rolli mõtestamisele tingimuste loojana (vs nt tegevuste pakkujana) ning ka meetodite ja tegevusvormide valikule. Päris esimesest mõiste redaktsioonist säilinud säte asetab noored noorsootöös juhtrolli ja paneb noorsootöö arendajale, korraldajale ja tegijale kohustuse analüüsida, millised tingimused noore arenguks on vajalikud ning need luua.

• noore isiksuse

Isiksuse arengu seadmine noorsootöö keskmesse esitab nõudmised nii individuaalsete vajaduste märkamisele kui noorsootöö praktika kvaliteedile. Samuti on see säte oluline, kui vastandada see kollektiivse arengu või ühiskondliku arenguga, mis ajalooliselt ja/või muudes lähenemistes noorsootöö keskmeks võib olla. See kinnistab arusaama, et noor ei ole instrument, vaid tähtis isiksusena ja mistahes ühiskonna tasandi arengud tulenevad noore isiksuse arengust.

• mitmekülgseks arenguks

Mitmekülgsuse esiletoomine seaduse tekstis toob välja noorsootöö praktika jaoks olulise tähenduse, kus noorsootöö mõtteks ja sisuks on leida üha uusi ja erinevaid valdkondi, et noorel oleks võimalik mitmekülgselt areneda. Lisaks positiivsele tähendusele mitmete võimaluste loomise vajadusest, on sel ka negatiivne tähendusväli, mis võib peegeldada ühiskondlikku ootust noorele olla edukas ja hea kõiges. Sellele vastandina võib näha lähenemist, kus väärtustatud on mingi ühe kindla oskuse meisterlikkuse püüe läbi terve elu, nt aasia kultuurides.

mis võimaldab noorel

• vaba tahte alusel

Vaba tahe on noorsootöö jaoks üks kaalukamaid tingimusi tänu selle sätestamisele noorsootöö mõistes ja üheks olulisemaks eristajaks formaalharidusest. Vaba tahte omamise, väljendamise ja arvestamise innustamine on seega kestev tööülesanne mistahes noorsootöö tegevusvaldkonnas.

• perekonna, tasemeharidus- ja tööväliselt

Kuigi defineerimine läbi eituse ei ole sageli hea lahendus, on kaasaegse eesti noorsootöö kujunemises see mõiste osa omanud väga kaalukat rolli. Esmalt toob selline määratlus esile noore kui iseseisva isiksuse ja tema agentsuse ka väljaspool perekonda ning võimendab noore õigust vabale ajale ja selle sisustamisele, mis vastab hästi laste õiguste konventsioonile. Teisalt  defineerib selline määratlus noorsootööle spetsiifilise „ala“ ehk „domeeni“, aga ka autonoomsuse – noorsootöö võib küll olla toeks nt nii hariduse kui tööturu eesmärkide saavutamisele, kuid noorsootöö olemuseks on luua noorele tingimused areneda (ka) väljaspool neid domeene.

• tegutseda

Mõiste viimane sõna tasub samuti esiletoomist, kuna see omab tähtsust noorsootöö praktika korraldamisel. Mõiste määratleb sellist sõna kasutades noore enda tegutsemise kui peamise viisi, mil moel isiksuse areng saavutatakse. Noorsootöö praktika peab seega looma noore tegutsemiseks tingimused ja seda tegutsemist innustama. Kui kaalukausi vastaspoolele asetada noore käsitlemine teenuse objektina, ootuse, et noor osaleb talle valmis tehtud ja pakutud üritustel, siis see läheb otsesesse vastuollu seadusandja sooviga lasta noorel vaba tahte alusel tegutseda. Ning mitte lihtsalt lasta tegutseda, vaid luua selleks tingimused ja toetada mitmekülgse tegutsemise võimalust. Tegutsemise kaudu arenemine kui lähenemine on tähenduslik ka pedagoogilisest vaatenurgast määratledes nii noorsootöö metoodika teoreetilised alused.

Noorsootöö seaduse algtekstis oli lisaks mõistele sätestatud ka täiendav selgitus noorsootöö sisu kohta: „Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.“ 1.09.2010 jõustunud seaduse redaktsioonis asendati nimetatud säte uuega, mis samuti täpsustas noorsootöö tähendust, kuid sisu kirjeldamise asemel sõnastati noorsootöö korralduse põhimõtted:

„Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;
2. tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;
3. noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;
4. noorsootöö toetab noorte omaalgatust;
5. noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.“  Selline sõnastus on ka hetkel kehtivas noorsootöö seaduses.

Lisalugemiseks:

• Talur, P. (2015) Noorsootöö olemus ja kujunemine. https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/06/noored-ja-noorsootoo.pdf