1.1. Mis on noortevaldkond

​​​​​​​Noortevaldkonna tähendus Eestis

Noortevaldkonna mõiste võeti ametlikku kasutusse alates 2014. aastast. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 oli esimene riiklik dokument, mis kasutas seda noorsootöö ja noortepoliitika valdkondi ühendava katusterminina.

Vajadus käsitleda noorsootööd ja noortepoliitikat omavahel seostatult ei kerkinud siiski esile alles 2014. aastal. Juba eelnev strateegiline dokument – Noorsootöö strateegia 2006-2013  – hõlmas nii noortepoliitika kui noorsootöö arengut ning defineeris need valdkonnad omavahel seostatuna. Strateegia sissejuhatuses on ka selgitus kahe valdkonna koos käsitlemise põhjuste kohta: „Valik teha senise kahe noorsootöö-alase dokumendi asemel üks ning lõimida see ühtseks dokumendiks lähtub kahest põhjusest:

1. nii noortepoliitika kui noorsootöö alused ja põhimõtted põhinevad sarnastel väärtustel ning on vastastiku seotuna paremini mõistetavad; samuti on mõlemad suunad nii riigi kui kohalikul tasandil tavapäraselt samade struktuuride haldusalas;
2. samalaadsetel alustel põhinevate valdkondade koondamine ühtsesse laiapõhjalisse dokumenti võimaldab hoiduda kitsaste valdkondlike strateegiliste arengukavade killustatusest ning võimaldab eesmärkide vastastikust kooskõla.“ Noortevaldkonnaks koondatud noorsootöö ja noortepoliitika seoseid kirjeldavad ka 2006. aasta strateegias kasutatud mõisted:

• noortepoliitika – laiem valdkond – ühtne lähenemine kõikides noore elu puudutavates valdkondades noortele suunatud tegevuste põhimõtetele.
• noorsootöö – kitsam valdkond – üks noortepoliitika toimeala, mis loob lisaks formaalharidusele, töökohale ja perele võimalusi 7 – 26 aastaste noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks. (Noorsootöö strateegia 2006-2013).

Oma mõju noortevaldkonna mõiste kasutuselevõtmisel omas ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kui noortepoliitika ja noorsootöö eest vastutaja administreerimisloogika. Nimelt kuulus toona ministeeriumi vastutusalasse lisaks noortepoliitikale ja noorsootööle kolm valdkonda: haridus, teadus ja keel. Selles kontekstis kiputi kasutama mõistet „noored“, et lühidalt viidata neljandale vastutusvaldkonnale. Et valdkonna nimena sõna „noored“ siiski ei sobinud, oli sobilik mõiste „noortevaldkond“ kasutuselevõtt. Vabariigi valitsuse seadus, mis ministeeriumi valitsemisalad määratleb, käsitleb tänaseni ministeeriumi ülesannetena siiski spetsiifiliselt noortepoliitika ja noorsootöö (ning erinoorsootöö) kavandamist ja korraldamist (VVS §58).

2021. aastal heakskiidetud noortevaldkonna arengukavas aastateks 2021-2035 on noortevaldkonna tähendus jäänud samaks (vt joonis „Noortevaldkonna struktuur“

Joonis 1. Noortevaldkonna struktuur. Allikas: Noortevaldkonna arengukava 2021-2035.

Inglise keeles kasutatakse „noortevaldkond“ vastena mõisteid youth field, field of youth, youth sector. Rahvusvahelisel areenil tuleb aga alati välja selgitada, mida nende mõistete all silmas peetakse , kuna ka Euroopa Liidu liikmesriikides on erinevaid lähenemisi noortepoliitika, noorsootöö ja noortevaldkonna tähenduses.