Liigu edasi põhisisu juurde

Kaasaegse noortevaldkonna kujunemisest Eestis

6.1. Uuringud kui valdkond, noorteseire

Noorsoouuringud noorsootöö valdkonnanas

Eestis on noorsoouuringute arendamine käinud käsikäes kaasaegse noortepoliitika kavandamisega 90ndatest peale. Noorsoouuringute tähtsustamist noortevaldkonnas ilmestab ka see, et nende rahastamine riigieelarvest, on kirjutatud sisse noorsootöö seadusesse (Riigi Teataja, 2010). Noorsoouuringute arendamiseks asutas Haridusministeerium 2001. aastal ka Eesti Noorsoo Instituudi, mille eesmärgiks oli koguda, süstematiseerida, planeerida ja kavandada noorsoouuringuid ning edastada uuringutulemusi poliitikakujundajatele (Haridus- ja Teadusministeerium, 2006). Seega noorsoouuringute arendamine on olnud pikaajaline prioriteet kvaliteetse noortepoliitika kujundamisel (vt joonis 1).

Kvaliteet noorsootöös ja noortepoliitikas – pikaajaline fookusteema Eestis:

Kvaliteedisüsteem noorsootöös Joonis 1Joonis 1. Kvaliteedisüsteem noorsootöös. Allikas: Anne Kivimäe. 23.08.2019. Narva-Jõesuu.

2001. aastal Haridusministeeriumi poolt kinnitatud Eesti noorsootöö kontseptsoonis kirjeldatakse info noorte kohta ja noortele ning nõustamine ja uuringud ühe noorsootöö valdkonnana, mis tagab noortele ja noorsootöötajatele ajakohase ning vajaliku info kättesaadavuse, kasutades tänapäevaseid võimalusi (Haridusministeerium, 2001).

2002. aastal toimunud Eesti II Noorsootöö Foorumi „Tegude Aeg“ raames koostatud info noortest ja noortele ning nõustamine ja uuringud valdkonna tegevuskava aastateks 2003-2004 hetkeolukorra kirjelduses (Haridusministeerium, 2002) tuuakse välja, et uuringutest ei saadud sellel ajal veel piisvalt lisaväärtust. Puudu oli uuringutest, mis oleksid andnud võrreldavaid andmeid ning aitaksid paremini mõista sihtrühmade huvisid, et nende tulemustega üleriiklikult arvestada. Maakondades läbiviidud kohalikud uuringud ei taganud arvestatavaid seoseid esindusliku üle-eestilise ülevaate saamiseks, kuna andmed ei olnud meetodite mitmekesisuse tõttu võrreldavad. Siiski oli oluline, et kohapealseid uuringuid tehti ning saadi andmeid oma töö tulemuslikkuse hindamiseks ja paremaks korraldamiseks. Samal ajal suurenes üleriigiliste noorteuuringute korraldamisel ka MTÜ Eesti Noorsoo Instituut roll, kus alustati soome eeskujust lähtuvalt Eesti Noortebaromeetri koostamist. Sellest planeeriti kujundada terviklik ja pidevalt uuenev infopank, et saada ülevaadet noorte eluolu ja väärtushinnangute kohta. Noortebaromeeter pidi põhinema statistilistel andmetel ja sotsioloogiliste uuringute analüüsil, mis oleksid võrreldavad teiste riikide andmetega vastavates noorte eluvaldkondades. Selleks ajaks oli Noortebaromeetri struktuur välja töötatud ning andmete kogumiseks alustati koostööd Statistikaametiga. Loodi ka andmebaas, kuhu kanti ülevaade uuringutest, mis käsitlesid erinevaid teemasid – näiteks noorte narkomaaniat, noorte suhtumist haridusse, noorte tööhõive probleeme ja huvialajuhtide tegevust käsitlevaid materjale. Lisaks tehti valdkonda puudutavaid uuringuid ka ülikoolides, noorsootöö tasemeharidust andvates rakenduskõrgkoolides, teadusasutustes ja sotsiaaluuringutega tegelevates ärisektori ettevõtetes (Haridusministeerium, 2002).

2006. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud noorsootöö strateegias 2006-2013 (Haridus- ja Teadusministeerium, 2006) nimetatakse noorsoouuringud juba eraldi noorsootöö valdkonnana ja defineeritakse kui noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud tegevuse põhinemine nendel. Strateegias tuuakse ühe Eesti noortepoliitika arengusuunana välja, et noortele suunatud tegevus lähtub nende olukorrast ja tegelikest vajadustest. Selle tagamiseks on mh vajalik ka järjepideva süsteemse võrdlusvõimalusi tagava hindamise ja analüüsi olemasolu, noorsoouuringute mahu ja kvaliteedi tõstmine ning uuringutulemuste arvestamine poliitika kujundamisel. Strateegias kavandatakse noorsoouuringute arendamiseks kaks valdkondliku meedet, millest esimene (meede 17) on ülevaate saamine noorsootöö valdkonna uuringutest kõikidel tasanditel ning teostatud uuringute kättesaadavuse suurendamine; ja teine (meede 18) noorsoo-uuringute regulaarne korraldamine, noorsootöö seire, uuringutulemuste analüüsimine ning tulemustel põhinevate arengusuundade määratlemine ja rakendamine. Noorsoouuringute valdkonna tulemusnäitajateks nimetatakse strateegias, et noortele suunatud tegevus põhineb uuringutel ja areneb uurijate võrgustik. Strateegias võetakse kasutusele ka Eesti noortepoliitikas uus lähenemine – lõimitud noortepoliitika, mis tähendab noore tegelikest vajadustest ja väljakutsetest lähtuvat koordineeritud ja eesmärgikindlat tegutsemist erinevates eluvaldkondades. Lõimitud noortepoliitika põhimõte – lähtumine noore tegelikust olukorrast – rõhutab, et noortepoliitika peab põhinema teadmistel ning toob esile vajaduse noorte eluolu järjepidevalt uurida ja analüüsida (Haridus- ja Teadusministeerium, 2006).

Noorteseire- ja analüüsisüsteem

Noorsoouuringute valdkonnale andis olulise tõuke Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt juhitud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt ellu viidud ESF programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” 2008-2013 raames käivitatud noorte elu-olu seiresüsteem (ehk noorteseire). Kui noorteseire eelkäijaks võib pidada Eesti Noorsoo Instituudi poolt käivitatud Noortebaromeetrit, siis kaasaegse noorteseiresüsteemi arendamine sai alguse 2008. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskuse ning Eesti Noorsoo Instituudi koostöös ESF programmi (vt tegevus 4.3.2.2.) raames alustatud noorte olukorra seiresüsteemi loomisest. 2010. aastal jätkas selle arendamist SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja alates 2016. aastast Tallinna Ülikool. Seiresüsteemi arendamine andis olulise tõuke ka noortevaldkonna teadmiste koostööplatvormi loomisele ning otsustajate, praktikute ja uurijate vahelise koostöömehhanismi väljakujunemisele (vt joonis 2).

Noortepoliitika kujundamine:

Noortepoliitika kujundamine Joonis 2

Joonis 2. Kirjeldab otsustajate, praktikute ja uurijate vahelist koostööd EL noortepoliitikas. Allikas: Chisholm et al., 2011.

Noore olukord ja elukvaliteet Eestis on ühed olulisemad noortepoliitika arengu näitajad, mille mõõtmise ja hindamise aluste ning vahendite arengule pandi alus noorteseiresüsteemi loomisega. Selleks, et arendada teadmispõhist noortepoliitikat, peame teadma mida noored vajavad, milline on nende olukord võrreldes teiste ühiskonnaliikmetega ning millised probleemid ja väljakutsed noorte ees seisavad ning kuidas need ajas muutuvad. Noorteseire loomise eesmärk oli anda kompaktset ja süsteemset ülevaadet noorte eluolu ja arengute kohta lõimitud noortepoliitika rakendamiseks Eestis. Selleks koondati noorteseiresse pidevalt uut informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, mis võimaldas analüüsida noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid. Selliine teadmistepõhine lähenemine noortepoliitikale ja noorsootööle pakkus võimalust hinnata noortepoliitikat ja noorsootöö kvaliteeti nii Eesti siseselt kohalikul ja riiklikul tasandil, kui ka rahvusvahelises võrdluses. Noorteseirega kogutud informatsiooni peamisteks sihtrühmadeks on riigikogu ja valitsuse liikmed, riigi tasandi ja kohalike omavalitsuste poliitikakujundajad ning elluviijad, noortega töötavad spetsialistid, ühiskondlikult aktiivsed noored, teadlased ja uurijad, kelle uurimisteemad on noortega seotud jt. (SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2010).

Noorteseire peamisteks osadeks, ehk komponentideks (vt joonis 3) kavandati nii noorte elu-olu kirjeldavad andmed, perioodilised poliitikaülevaated ja noorteseire aastaraamatud, kui ka ülevaade noortevaldkonna uuringutest, mis tehti kättesaadavaks noorteseire veebilehe (www.noorteseire.ee, hiljem Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava haridusportaali Noorteseire | Haridusportaal edu.ee) kaudu.

Noorteseire komponendid:

Noorteseire Eestis Joonis 3

Joonis 3. Noorteseire Eestis. Poliitikaülevaade 1/2010. Allikas: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis.

Noorteseire koondas ja süstematiseeris oma tegevuse alguses seni erinevates andmebaasides eraldi käsitletud indikaatoreid ja andmeid erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta. See võimaldas teha noorte kohta käivad andmed kättesaadavaks valdkonna erinevatele osapooltele, kuid nii muutusid need aktiivselt kasutatavaks ja viidatavaks ka teiste noorte sihtrühmaga kokkupuudet omavate asutuste seas Väga oluline mõju avalikule arvamusele ja noorte suhtes langetatud otsustele oli samuti noorteseire aastaraamatutel ja poliitikaülevaadetel (vt täpsemalt: noorteseire raames ilmunud publikatsioonid). Noorteseire aastaraamatud ja poliitikaülevaated olid oluliseks sisendiks ka noortepoliitika rakendamisel ning uute strateegiliste arengute kavandamisel. Nende kaudu paranes oluliselt noorte olukorda ja vajadusi kirjeldavate andmete nähtavus ja kättesaadavus. Mitmed noortega seotud teemad jõudsid esmakordselt laiema avalikkuse ette ja said avaliku debati osaks. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014)

Lisaks noorteseire käivitamisele, loodi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ka Eesti Hariduse Infosüsteemis (vt ka EHIS ja Haridusandmete portaal | haridussilm.ee) huvikoolide ja alaealiste komisjonide moodulid, mis andsid ülevaate nii huvikoolide õppekavade, õppurite, pedagoogide jms statistika osas, kui alaealiste komisjonide sisulise tegevuse osas, muutes selle kaudu mõlemad töösuunad nähtavamaks nii teistele riigiasutustele, lapsevanematele, kui kõigile teistele. Eesti Noorsootöö Keskus kogus koostöös maavalitsuste ja noorsootööasutuste võrgustikuga regulaarselt andmeid erinevate noorsootööasutuste ning noorsootöö võimaluste kohta. SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koondas statistilist ülevaadet EL programmis „Euroopa Noored“ projektide ja neis osalenud noorte ning noorsootöötajate kohta. Samuti osales büroo rahvusvahelises uuringute võrgustikus RAY (Research-based analysis of European youth programmes | RAY (researchyouth.net)), mis avaldas regulaarseid uurimisraporteid ja poliitikaülevaateid programmi tulemuste ning mõju kohta. Kõik need andmed võimaldasid hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikasuundade väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikku mõju. Ministeeriumite poolt noorte kohta regulaarselt kogutud andmed (nt Kultuuriministeeriumi spordiregister), läbi viidud uuringud ja küsitlused (nt Justiitsministeeriumi koostatud kuritegevuse statistika kogumik, ülevaated menetluspikkusest alaealiste kriminaalasjades ja alaealiste asjadest, kus kannatanuks on alaealine ja Sotsiaalministeeriumi kogutud info registreeritud töötute noorte tausta ja vajaduste kohta) aitasid oluliselt kaasa ülevate saamisele noorte olukorrast. Selline lähenemine võimaldas luua igakülgset pilti noorte eluolust. Järjest enam teadvustasid riik, kohalikud omavalitsused ja kolmas sektor vajadust kasutada oma otsustes noortevaldkonna alast kvaliteetteavet. Noorteseire ja EHISe arendamise ning muude noori puudutavate andmete koondamise tulemusena oli võimalik hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikasuundade väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikku mõju (Haridus- ja Teadusministeerium, 2014).

2013. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud noortevaldkonna arengukava 2014-2020 (Haridus- ja Teadusministeerium, 2013) seadis üheks alaeesmärgiks noortevaldkonna mõjusama toimimise (alaeesmärk 4) ning selle saavutamiseks kavandati arengukavas meede kvaliteetse noortepoliitika ja noorsootöö arengu tagamine (meede 4). Meetme täitmiseks kavandati arengukavas mh ühe tegevusena, et suurendatakse noorteuuringute ja -seire tulemuste kasutamist poliitikate kujundamisel (tegevus 4.1.). 2014. aastal kinnitati haridus- ja teadusministri poolt Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programm „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“, mille tegevuse “Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust” (vt tegevus 6.4.) raames, arendas Eesti Noorsootöö Keskus välja välja tervikliku seire- ja analüüsisüsteemi (vt joonis 4).

Terviklik seire- ja analüüsisüsteem:

Seire- ja analüüsisüsteem Joonis 4

Joonis 4. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium, 2021.

Terviklik seire- ja analüüsisüsteem (vt täpsemat kirjeldust noortevaldkonna arengukava 2021-2035, lk 10) ühendas kõik seni väljatöötatud noorteseire ja noorsootöö kvaliteedihindamise instrumendid. Neile lisandusid veel noorsootöö mõjuhindamine ning noortevaldkonna teadusarendus. Näiteks alustati 2020. aastal koostöös Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga teaduspõhiste mudelite väljatöötamist noorte osaluse suurendamiseks, tõrjutusriskis noorte toetamise meetmete parendamiseks ning noortekeskse lähenemise juurutamiseks KOV tasandi noorsootöös. Noorte eluolu kirjeldavad näitajad (varasemalt noorteseire indikaatorid) on leitavad Statistikaameti noorteseire juhtimislaualt (Statistika juhtimislauad) ja ülevaade noorsootöö teenuste tasemetest Eesti omavalitsustes on kättesaadav Rahandusministeeriumi poolt loodud veebilehel Minu omavalitsus (Avaleht | KOV (fin.ee)). Eesti ja teiste Euroopa riikide noortepoliitikast saab ülevaate ingliskeelse portaali YouthWiki (Youthwiki: Europe encyclopedia of National Youth Policies | YouthWiki (europa.eu)) kaudu. Noorteseire aastaraamatute ja poliitikaülevaadete asemel avaldatakse noorte ning noortele suunatud teenustega seotud uuringutest ja analüüsidest postitusi Haridus- ja Noorteameti blogi noorteseire rubriigis (noorteseire Archives – Harno blogi). Lisaks on võimalik kuulata ka noorteseire taskuhäälingud (Stream Haridus- ja Noorteamet | Listen to podcast episodes online for free on SoundCloud).

2021. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud noortevaldkonna arengukavas 2021-2035 (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021) tuuakse ühe strateegilise eesmärgina välja, et kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks (strateegiline eesmärk 3: ISE). Eesmärgi saavutamiseks on ühe tegevusena kavandatud kindlustada noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi abil kõikehõlmav, noortevaldkonna jaoks tähenduslik teenuste, nende tulemuste ja mõju analüüs ning arenguseire (tegevussuund 3.2. üks tegevustest). Arengukavas kirjeldatakse, et terviklik seire- ja analüüsisüsteem pakub teadmistepõhise lõimitud noortepoliitika kujundamiseks ajakohast informatsiooni noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte poliitikasuundade väljatöötamisel ja hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid. Mitmekülgse arengu võimaluste loomine noortele vajab järjepidevaid ja kaasaegseid teadmisi noorte olukorrast, nende väljakutsetest ja huvidest. Noorsootöö kvaliteedi, tulemuslikkuse ja mõju süsteemne analüüs ja arendamine on olnud Eesti noortepoliitika pikaajaline eesmärk. Noorteseire tegevusi viib ellu Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet koostöös Statistikaameti, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Noorsootöötajate Koguga jt noortevaldkonnaga seotud teadlaste, poliitikakujundajate ja praktikutega (Haridus- ja Teadusministeerium, 2021).

Lisalugemist:

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies